Pühapäeval saab veel esitada kogukonnapärli kandidaate

Eesti Külaliikumine Kodukant kutsub kõiki inimesi ja organisatsioone igast maakonnast esitama kandidaate konkursile „Kogukonna pärl 2013“. Konkurss toimub juba teist aastat ja selle eesmärk on tunnustada kogukonna arengusse panustavaid peresid üle Eesti. Kandidaate saab esitada selle nädala lõpuni, veebiankeet peab olema saadetud hiljemalt 31. märtsiks aadressil www.kylaelu.ee.

 Eesti Külaliikumise Kodukant tegevjuhi Kaie Toobali sõnul annab konkurss juba teist aastat võimaluse esile tõsta ja tunnustada kogukonda panustavaid peresid. „Eestimaal leidub palju peresid, kes teevad oma kogukonna heaks oluliselt rohkem, kui keegi meist ette oskab kujutada. Eelmisel aastal tõime koostöös regionaalministriga 15 aktiivset peret avalikkuse tähelepanu alla, et ärgitada inimesi märkama ja riiki väärtustama kodanikuks olemise olulist tunnust – vabatahtlikku tegevust,“ rääkis Toobal. Ta lisas, et kogukonda panustavate perede tunnustamise algatus võeti ühiskonnas hästi vastu ning see innustas jätkama konkurssi „Kogukonna pärl“ ka sel aastal.

Konkursi „Kogukonna pärl“ eesmärk on esile tõsta just neid perekondi, kes siirast soovist ja vabast tahtest on ühiselt panustanud kogukonna arengusse ja õlatunde tugevnemisse. Kandidaatidena nähakse peresid, kes on toonud kohalikku ellu ja tegemistesse rõõmu, innustanud uusi ettevõtmisi ning edendanud loodushoidlikku mõtteviisi ja tervet eluhoiakut.

Kandidaate võivad esitada kõik inimesed ja organisatsioonid kuni 31. märtsini aadressil www.kylaelu.ee. 

Eesti Külaliikumine Kodukant alustas oma tegevust mitteformaalse liikumisena 1996. aastal. Järgmisel aastal, 9. oktoobril 1997 asutati organisatsioon ametlikult mittetulundusühingute liiduna, asutajateks 13 mittetulundusühingut. Liikumisel Kodukant on 20 liiget (neist 15 maakonnaühendust), kelle kaudu ühendatakse ligi 5000 aktiivset maainimest üle Eesti. Liikumine Kodukant koolitab külavanemaid, kohalikke eestvedajaid ja ettevõtlikke inimesi ning viib ellu erinevaid külaliikumise ja kohaliku arenguga seotud projekte. Organisatsioon toimib läbi Maapäeva, üldkogu, juhatuse ja tegevmeeskonna. Kodanikuühiskonna aasta tegijate konkursil nimetas Vabaühenduste liit EMSL mulluse Aasta teo auhinna vääriliseks Liikumise Kodukant korraldatud projekti “Avatud külaväravad”, mis tõi suvel üle 10 000 inimese tutvuma Eesti tegusaimate küladega.

Võrumaal hakatakse võrukeelseid ajakirjanikke koolitama

13. ja 20. aprillil toimub Võru instituudis meedia lühikoolitus neile, kes on huvitatud ajakirjanikutööst võrukeelses meedias.

Koolitusel osalema ootame gümnaasiumi viimaste klasside õpilasi, kõrgkoolides õppivaid Võrumaa juurtega üliõpilasi ja teisi huvilisi, kellele ajakirjaniku amet huvi pakub.

Koolitusel tutvustatakse võrukeelset meediamaastikku ja eneseteostuse võimalusi selle kaudu. Lisaks jagavad esimesel koolituspäeval oma teadmisi-kogemusi meediaekspert Sulev Valner ja Postimehe reporter Tuuli Koch, Rõuge TV noored kõnelevad oma töö köögipoolest. Karjäärinõustaja aitab jõuda selgusele, kas ajakirjanikutöö võiks koolitusele tulnutele sobida. Näpunäiteid oma võru keele oskuse täiendamiseks jagab Sulev Iva. Pealelõunal käiakse üheskoos vaatamas Eesti rahvusringhäälingu Võru stuudiot, kus oma tööd tutvustab ERRi Võrumaa korrespondent Igor Taro.

Teine õppepäev keskendub reporteritöö põhioskuste õppimisele. Õpetavad Tallinna ülikooli meediaõppejõud ja Eesti Ajalehtede Liidu tegevdirektor Mart Raudsaar ning Uma Lehe peatoimetaja Ülle Harju. Õppepäevadele järgneb praktikaperiood kogenud ajakirjanike juhendamisel.

Koolituse läbinud ja häid tulemusi näidanud õppinutel on võimalus saada tööd võrukeelse ajalehe “Uma Leht” juures ning teha kaastööd võrukeelsetele raadiosaadetele.

Ajakirjanduskoolituse korraldab Võru Instituut, toetab Vana Võromaa kultuuriprogramm.

 

Vaata koolituse ajakava Võru Instituudi kodulehelt: www.wi.ee

 

Koolitusel osaleda soovijatel palume endast teada hiljemalt 2. aprilliks.

Karmi talvega võib kaasneda veekogude ummuksisse jäämine

Vaskna järv. Foto: Erkki Peetsalu
Vaskna järv. Foto: Erkki Peetsalu

Märtsikuus võivad püsiva jääkatte puhul sageneda veekogude  ummuksisse jäämise juhtumid, mille tõttu hukkuvad kalad. Tegemist on paraku loodusliku protsessiga, mis kordub karmidel talvedel regulaarselt. Oluline on juhtida avalikkuse tähelepanu sellele, et see on loomulik looduslik protsess ja inimene sekkuma ei pea.

Hukkumised veekogudes on peamiselt lokaalse iseloomuga ja kannatada saavad kõige levinumate liikide noorkalad: särg, ahven ja haug. Tegemist on kiiresti taastuvate liikidega ja mõne aasta pärast on järves jälle tüüpiline kalastik. Ummuksisse jäämise tulemusena käivitub veekogus mitmeid isepuhastuslikke protsesse. Suureneb zooplanktoni osakaal, sest kalamaimud on hukkunud. Zooplankterid omakorda toituvad mikrovetikatest ja seeläbi suureneb vee läbipaistvus ning järve seisund paraneb mõneks ajaks üldiselt. Kalastiku taastumisega taastub veekogus  ka veekogule normaalne toiduahel. Kui muutuste järel ei jää järve piisaval arvul röövkalu (haug, koha), siis saab neid juurde asustada.
Ummuksisse jäämisel on mitmeid põhjuseid: hapnikuvahetust takistav jää, soikunud veevahetus ja jääl olev paks lumi. Nende koosmõjul jäävad järele vaid hapnikku tarbivad protsessid: orgaanilise aine lagunemine, anorgaaniliste ainete oksüdeerumine ja veeorganismide hingamine. Kõige ohtlikumas olukorras on rohketoitelised, aeglase veevahetusega madalad järved. Märtsikuus madalate merelahtede jääl jalutades on mädamuna hais selge märk jää all toimuvatest elustikku hävitavatest protsessidest.
Ummuksisse jäämise leevendamiseks on jääd lumest puhastatud ja jäässe auke raiutud. Jää puhastamine lumest suurendab läbi jää vette tungivat valguse hulka ning võib panna vees olevad mikrovetikad ja taimed fotosünteesima ja hapnikku tootma. Selleks aga peab jää pind olema pidevalt puhas ja jää läbipaistev, muidu ei jõua valgus taimedeni.
Jäässe aukude raiumine ilma vee aereerimiseta suuremat kasu ei too, sest augud külmuvad kiiresti ja nende leevendav mõju on tühine. Aereerimist võib soovitada eraveekogude omanikele, kel võimalused selleks olemas.
Varasemale kogemusele toetudes on need abinõud osutunud looduslikes järvedes vähe tõhusaks ja kalade suremist vältida ei õnnestu. Elustiku päästmine talvisest hapnikuvaesusest on mõistlik ja tulemuslikum väiksematel eraveekogudel, kus omanik saab rakendada  leevendavaid võtteid,  nagu taimestiku niitmine, lume eelmaldamine jäält, aukude puurimine, vee aereerimine jms.

Algas lihavõtte linnuvaatlus

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub märtsikuu viimasel nädalavahetusel kõiki linnusõpru osalema traditsioonilistel lihavõtte linnuvaatluspäevadel. Osalemiseks tuleb neil päevil leida lihtsalt pisut aega lindude vaatlemiseks. Selleks võib osaleda 12 linnas korraldataval juhendajaga linnuvaatlusel, vaadelda linde oma koduaias või minna pikemale linnuretkele. Palume kõik kohatud linnuliigid, nende ligikaudse arvu ja vaatluskoha ka kirja panna ning tulemused saata hiljemalt 7. aprilliks Eesti Ornitoloogiaühingusse e-postiga (riho.kinks@eoy.ee) või postiga (EOÜ, Veski 4, 51005 Tartu). Vaatluste märkimiseks on abiks vaatlusankeet.

Sel aastal pööratakse lihavõtte linnuvaatluspäevadel tähelepanu linnakeskkonna linnurikkusele ning muidugi alanud rändlindude saabumisele. Seetõttu toimub ka enamus juhendajaga retki linnades ning pühapäeval toimub lisaks ka kerge võistlusmomendiga linnade linnuvaatlus. See on võistkondlik ja toimub etteantud aja jooksul määratud reeglite järgi. Linnade linnuvaatlusel koostatakse põnevust pakkuvad pingeread ning selgitatakse ühtlasi välja varakevade Eesti kõige liigirikkam linn. Selle tulemusi oodatakse kiirkokkuvõtete  tegemiseks juba hiljemalt pühapäeval kell 16.

Lihavõtetest ja jürikuu tegemistest Vabaõhumuuseumis

Foto: tlu.ee
Foto: tlu.ee
Kohe-kohe on algamas jürikuu, kuid enne kui tutvustame Eesti Vabaõhumuuseumi sündmusi aprillis, kutsume kõiki tähistama koos meiega lihavõttepühi. Pühapäeval, 31. märtsil toimub muuseumis palju põnevat, kus ise kaasa lüüa saab.

Värvime looduslike vahenditega mune, korraldame kaunima pühademuna konkursi ja munakoksimise võistluse, meisterdame kartulist lihavõttejäneseid ja punume paelu. Kell 12 algab linnuvaatluspäeva jalutuskäik. Kell 15 algab Sutlepa kabelis I ülestõusmispüha jumalateenistus, teenib õpetaja Toomas Paul. Müügil on valik kauneid pühadepostkaarte 1930ndate aastate stiilis, kaarte saab kohe ka posti panna. Ürituse täpse kava leiab muuseumiveebist www.evm.ee.

* Lihavõttest algas Lõuna-Eestis kevadine kiigeaeg, ning muuseumi külakiiged kutsuvad lahkesti kiikuma. Ole ettevaatlik ja järgi täpselt kiigel antud juhiseid!

* 5.-7. aprillil saab Härjapea talus näha leivategu! Värsket isetehtud rukkileiba saab kaasa osta Kolu kõrtsist.

* Kuie kooli haridusprogramm: 2-4 klassidele 15.–19. aprillini „Muuseumitund taluperest“, kus kehastume talupere liikmeteks – peremeheks, sulaseks, perenaiseks, lapseks või hoopiski saunikuks ning saame endale ka uue nime ja vanuse. Nagu töökale perele kohane, teeme erinevaid talutöid – saeme puid, teritame nuge, teeme võid, koorime kartuleid ja palju muud. Lisainfo: www.evm.ee, registreerumine: kuiekool@evm.ee; tel 6549 126. Broneeringuid saab teha ka koolilõpu- jt programmidele! Loe edasi: Lihavõtetest ja jürikuu tegemistest Vabaõhumuuseumis

Saarlased ja hiidlased mängivad täna praamil jalgpalli

Foto: jalgpall.ee
Foto: jalgpall.ee
Laupäeval, 30. märtsil kell 12:30 toimub keset Heltermaa-Rohuküla liini parvlaeval Muhumaa Saaremaa ja Hiiumaa ajalooline sõpruskohtumine jalgpallis.

Idee autor Kärdla linnapea Georg Linkov ütles, et saarlaste ja hiidlaste ajalooline sõpruskohtumine juhatab uhkelt sisse kogu algava hooaja. „Kahe saarerahva omavahelised mõõduvõtmised on ikka olnud eriliselt pinevad, nii mõtlesime korraldada Saaremaa – Hiiumaa maavõistlusmängu neutraalvetes, aga see osutus kalliks. Seega otsustasime Heltermaa–Rohuküla liini ja parvlaeva Muhumaa kasuks – saarlaste poolt laev ja hiidlaste poolt meretee, nii et kokkuvõttes ikkagi neutraalne pind. Jalgpall piiranguid ei tunne ning tõestame nüüd, et seda saab mängida igal pool, ka keset merd laevatekil,” märkis Linkov.

Mäng toimub parvlaeva Muhumaa alumisel tekil, kuhu paigaldatakse kunstmuru ja väravad. Mängu kestus on 2×15 minutit, mängijate arv 5+1. Laeva tervise huvides peetakse kinni erireeglitest: palli maksimaalne kõrgus mänguväljakul on 120 cm ning küljeaut mängitakse maast. Loe edasi: Saarlased ja hiidlased mängivad täna praamil jalgpalli