Eeloleval nädalavahetusel toimuvad lihavõtte ja linnade linnuvaatluspäevad

061110aa021_previewEesti Ornitoloogiaühing kutsub märtsikuu viimasel nädalavahetusel kõiki linnusõpru osalema traditsioonilistel lihavõtte linnuvaatluspäevadel. Osalemiseks tuleb neil päevil leida lihtsalt pisut aega lindude vaatlemiseks. Selleks võib osaleda vähemalt kümnes linnas korraldataval juhendajaga linnuvaatlusel, vaadelda linde oma koduaias või minna pikemale linnuretkele. Kõik kohatud linnuliigid, nende ligikaudne arv ja vaatluskoht tuleb ka kirja panna ning tulemused saata hiljemalt 7. aprilliks Eesti Ornitoloogiaühingusse e-postiga (riho.kinks@eoy.ee) või postiga (EOÜ, Veski 4, 51005 Tartu). Vaatluste märkimiseks on abiks vaatlusankeet.
Sel aastal pööratakse lihavõtte linnuvaatluspäevadel tähelepanu linnakeskkonna linnurikkusele ning muidugi alanud rändlindude saabumisele. Seetõttu toimub ka enamus juhendajaga retki linnades ning pühapäeval toimub lisaks ka kerge võistlusmomendiga linnade linnuvaatlus. See on
võistkondlik ja toimub etteantud aja jooksul määratud reeglite järgi. Linnade linnuvaatlusel koostatakse põnevust pakkuvad pingeread ning selgitatakse ühtlasi välja varakevade Eesti kõige liigirikkam linn. Selle tulemusi oodatakse kiirkokkuvõtete tegemiseks juba hiljemalt pühapäeval
kell 16. Lähemat teavet lihavõtte ja linnade linnuvaatluse kohta saab EOÜ kodulehelt www.eoy.ee. Linnade linnuvaatluse eelmiste aastate tulemusi leiab aadressilt
www.eoy.ee/taxonomy/term/62.
Riho Kinks

Eesti Ornitoloogiaühing

Tõramaal on kõne all Soomaa teemaplaneering

Soomaa teemaplaneeringu kaart.
Soomaa teemaplaneeringu kaart.

Teisipäeval, 26. märtsil kell 16 korraldab Soomaa teemaplaneeringu juhtrühm Soomaa Rahvuspargi külastuskeskuses Tõramaal avatud teabepäeva, kus vaadatakse üle koondatud materjalid ja arutletakse teemade üle, mida võiks planeeringuga lahendada.

Teabepäeval on plaanis tutvustada teemaplaneeringu senist kulgu ja kaardimaterjali nii rahvuspargi territooriumil elavatele inimestele, Soomaaga piirnevate külade elanikele kui kõigile teistele huvilistele.

Soomaa rahvuspargi ja seda ümbritseva mõjuala teemaplaneeringu algatasid ning planeeringu lähteseisukohad kinnitasid Viljandi ja Pärnu maavanem 2012. aasta veebruari algul.

Soomaa planeeringu koosolek Pärnus.
Soomaa planeeringu koosolek Pärnus.

Veidi hiljem kirjutati alla teemaplaneeringu koostamist käsitlev laiapõhjaline koostöökokkulepe, millel on kolmteist osapoolt – Viljandi ja Pärnu maavalitsus, Keskkonnaamet ja Rohelise Jõemaa koostöökogu ning planeeringuala kohalikud omavalitsused. Planeeringuala hõlmab Viljandimaal Kõpu, Pärsti ja Suure-Jaani valda ning Pärnumaal Paikuse, Surju, Saarde, Tori ja Vändra valda ning Sindi linna.

Teemaplaneeringu eesmärk on soodustada inimeste elu- ja majandustegevust Soomaa piirkonnas – Soomaa piirkonna asustuse ja traditsioonilise elulaadi hoidmine; kohalike elanike sotsiaalsete tagatiste säilimine, kavandamine või parendamine ning kohalikele ettevõtjatele majandustegevuse arendamiseks vajalike eelduse loomine. Samuti on planeeringu eesmärkide hulgas Soomaa piirkonna ruumilise arengu põhimõtete ja prioriteetide täpsustamine; maa- ja veealade kasutamistingimuste määratlemine; olulisemate sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuri objektide asukoha määramine; loodus- ja kultuurilise keskkonna väärtuste säilimine jm. Olulisel kohal on ka jõgede üleujutusaladega seonduv.

Viljandi maavalitsuses juhib planeeringu koostamist planeeringutalituse juhataja Tiia Kallas ning Pärnu maavalitsuses planeeringute talituse juhataja Tiiu Pärn.

Vt lähemalt: http://parnu.maavalitsus.ee/et/koostatav-soomaa-piirkonna-teemaplaneering

Kolmapäeval toimuvad Tartus esimesed kogukondliku tervisedenduse mõttetalgud

Kolmapäeval, 27. märtsil, toimuvad Tartus, Loomemejanduskeskuse konverentsiruumides Eesti esimesed kogukonna tervisedendusele pühendatud mõttetalgud. Mõttetalgute eesmärgiks on arutleda kogukonna suurema võimestamise ja tervisega seotud rohujuuretasandi tegevuste teemadel.

Eelmisel aastal sai tänu Kodanikuühiskonna SIhtkapitalile (KÜSK) alguse projekt Tervisedendusmudel läbi kogukonna – Uus Tervis, mille abil koolitati välja mitukümmend kogukondliku tervisetoetajat, kes korraldavad oma kogukonnas regulaarselt tervisesündmusi,-arutelusid ja kogunemisi. Projekti laiemaks eesmärgiks on luua kogu Eestit kattev kogukondlike tervisetoetajate võrgustik, kel oleks võimalik omavahel mõtteid ja kogemusi jagada ning luua eestkostesüsteem parendamaks tervisedendus ja -ennetustegevust, võimestades inimesi ja kogukondi.

Projekti eestvedajad näevad, et inimesed ei oska sageli võtta oma tervise eest vastutust. Eestlaste tervena elatud eluiga Euroopa Liidu keskmisega võrreldes üks lühemaid ning kroonilistesse, sageli elustiiliga seotud haigustesse, haigestumine on suur. Projekt Uus Tervis on püstitanud hüpoteesi, et parema tervise lahendus peitub tegelikus vastutuse võtmises ja ühises, kogukonnapõhises ning rohujuuretasandi koostöös.

Mõttetalgutel jagatakse kogemusi juba toimuvate kogukondlike tervisekogunemiste osas, arutletakse kogukonna tervisesündmuste korraldamise jätkusuutlikkuse üle, mõtiskletakse erineva tasandi koostöövõimaluste ja sotsiaalse ettevõtluse võimalikkuse üle tervisedenduses.

 Uue Tervise mõttetalgud toimuvad kolmapäeval, 27. märtsil, algusega kell 10 Tartu Loomemajanduskeskuse konverentsiruumis, Kalevi 17, Tartus.

Mõttetalgutele saab registreeruda: agnes@uustervis.ee või telefonil 53 422 381.

Mõttetalgutele on oodatud kõik huvilised – nii organisatsioonide esindajad kui eraisikud, nii terviseteemadega seotud inimesed kui lihtsalt huvilised. Projekti raames valmib ka uuring, mis analüüsib projektis osalejate hoiakuid ning nende muutusi ning inimeste valmidust oma tervise osas ise vastutust võtta.

Üritust toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Tartu Loomemajanduskeskus, projekt viiakse ellu koostöös külaliikumisega Kodukant.

Kaia-Kaire Hunt

Tartu Kunstikool otsib maalipraktika läbiviimise kohta

Tartu Kunstikool pakub juuni alguses oma esimese ja teise kursuse õpilastele maalipraktika tegemise võimalust mõnes looduskaunis kohas. Oleme teinud koostööd erinevate asutuste ja koolidega, aga sel aastal peame jääma vist Tartu linna. Eriti ei rõõmusta selle üle ei õpetajad ega
õpilased. Siit tekkiski mõte hakata uurima võimalusi elamiseks väljaspool.
Kooli eelarvesse ei mahu majutuse eest tasumine, aga toitlustamise eest saame tasuda. Kas on mõni ettevõte maal (kool, turismitalu vms), kes võtaks 10.-19. juunini tasuta majutada kuni 30 kunstiõpilast. Toitlustamise saaksime küll tellida koha pealt ja selliselt anda tööd kohalikele
inimestele. Õpilased ei ole paljunõudlikud, koht põrandal või madratsil pole probleem.
Madratsid saaksime ka ise kaasa võtta. Pesemisvõimalus peaks siiski olemas olema.
Omalt poolt saame pakkuda maalinäituse tehtud töödest ja maale ka kinkida. Tavapärane ajajaotus on selline, et päevas saavad õpilased kaks maaliülesannet ja õhtuti toimub tehtud tööde analüüs juhendajatega.
Piret Paluteder
piret@art.tartu.ee
Tartu Kunstikool

Üle-eestiline naiste tantsupidu peetakse taas Jõgeval

Esimene Jõgeva naiste tantsupidu „NaiseLugu” Jõgeva linna staadionil 2011. aastal. Foto: Johannes Haav
Esimene Jõgeva naiste tantsupidu „NaiseLugu” Jõgeva linna staadionil 2011. aastal. Foto: Johannes Haav

Jõgeva kultuurikeskuses toimunud Eesti naisrühmade esindajate ümarlauas pälvis üksmeelse heakskiidu  folklooriselts Jõgevahe pere sõnum valmisolekust  korraldada Jõgeval 2016. aasta 12. juunil II Eesti Naiste Tantsupidu.

Jõgeval otsustati moodustada ka rahvatantsuga tegelevate Eesti naisrühmade alaliit. Oluliseks sündmuseks suurpeo ettevalmistamisel on 2014. aasta mais toimuv naisrühmade võistutantsimine. Sama aasta novembriks selguvad ka naistetantsude konkursil paremaks valitud tantsud. See on võimalus naiste tantupeo repertaari rikastamisel.

2011. aastal Jõgeval peetud I Eesti Naiste Tantsupidu kandis pealkirja NaiseLugu. Vahetekste luges Jõgevalt võrsunud näitleja Hele Kõrve. Peo pealavastaja ja kunstiline juht Ülo Luht avaldas arvamust, et järgmise tantsunaiste suurkogunemise läbiv teema võiks olla ”Mehe lugu”, läbi tantsu tutvustakse naisi meeste vaatevinklist ja vahetekstide lugejaks võiks olla mees.

Arutelul jäi kõlama mõte, et naiste ja meeste tantsupidu peavad toimuma erinevatel aastatel. Nii ongi välja kujunenud, et  mehed peavad oma peo Rakveres 2015. aastal ning naised 2016. aastal Jõgeval.

Jõgeval toimunud naisrühmade esindajate mõttevahetusele järgnes ka parimate naisrühmade galakontsert ”Siit nurgast ja sealt nurgast Kesk-Eestisse kokku”.

Jaan Lukas

Artur Adsoni nimeline luulõlugõmisvõistlus kuts Sännähe

Artur Adson.
Artur Adson.

Sännasse oodatakse võrukeelsele Artur Adsonile pühendatud luulevõistlusele.

Võrukeelse luule esitamise võistlusele on oodatud kõigi vana Võrumaa lasteaedade ja koolide õpilased. Iga osaleja esitab ühe Artur Adsoni või mõne teise võrukeelse autori luuletuse. Esinemise pikkus ei tohi ületada viit minutit. Hindamine toimub neljas vanusegrupis: lasteaed-I kl, II-IV kl, V-IX kl, X-XII kl. Kui lasteaialapsi ei tule esinema, on vanuserühmaks I-IV klass. Ootame osalema lasteaia/kooli parimaid üksikesinejaid või kuni 4-liikmelisi rühmi. Igas vanusegrupis saab osaleda ühest lasteaiast/koolist ainult üks esineja või kava.

Traditsiooniks saanud Sänna trubaduurile pühendatud võrukeelse loomingu esitamise võistluse mõte on meenutada Artur Adsonit (1889-1977) ja tutvustada teistegi kirjanike võrukeelset loomingut. Esimene luulevõistlus toimus Sännas 1999. aastal ja oli pühendatud luuletaja 110. sünniaastapäevale.

Koolides ning lasteaedades soovitame korraldada eelvoorud selgitamaks välja iga vanuserühma parimad, kes pääsevad võistluse lõppvooru.

Luulelugemisvõistluse lõppvoor toimub neljapäeval, 25. aprillil kell 12 Sänna mõisas.

Parimad luulelugejad saavad auhinnad.

Koolidel palume osavõtt (osavõtja nimi, vanus/klass ja kool/lasteaed ning juhendava õpetaja nimi, kontaktandmed; esitatava luuletuse pealkiri, autor) registreerida Võru Instituudis (tel 782 8754/ 569 162 81 või meiliaadressil allas.tiia@gmail.com) enne 22. aprilli.

Korraldajad: Võru Instituut, MTÜ Sänna Mõisakeskus. Ettevõtmist toetab: MTÜ Sänna Kultuurimõis, Eesti Kultuurkapital.

Tiia Allas

Sigulas avati Eesti esimene kogukonnaalgatuslik passiivmaja

sigulaSigula Küla Ühendus avas laupäeval 23. märtsil Harjumaal Kuusalu vallas Sigula külas pidulikult Sigula külamaja.

Sigula külamaja on rajatud külaelu tugipunktiks ja maal elavate inimeste väärtustamiseks. Et kõigil oleks võimalus vaba aega veeta, suhelda, end arendada ja kogukonna edenemisse panustada. Külamaja on kasutama oodatud piirkonna külade inimesed, naabrite head suhted ja koostöö on maaelus üliolulised.

Sigula külamaja on esimene kogukonnaalgatuslik passiivmaja Eestis. Tänavuse aasta käredal kevadtalvel pole hoone kütmiseks kulunud ühtegi eurot. Külamaja on valgusküllane, kasutab ära päikesesooja ja on soojapidav. Külamaja on rajatud passiivmajana, et hoida hoone kasutuskulud kontrolli all. Rein Riibergi, külamaja idee algataja sooviks oli, et maja aitaks elu maal igas mõttes sisukamaks muuta. Ideid ja huvilisi külamaja kasutamiseks on palju. Madalenergiamaja iseenesest juba meelitab uudistama.

Külamaja projektijuht Kaja Riiberg rääkis avamisel, et külamaja ideest teostuseni on kulunud ligikaudu 10 aastat. See on olnud märkimisväärne pingutus ühe väikese külaühenduse jaoks.

Külamaja valmimine ja avamine on pühendatud Eesti Vabariigi 95. sünnipäevale. Avamisele kogunes ligemale 150 inimest. Peeti innustavaid kõnesid ja lauldi muusik Jaan Elgula eestvõttel.

Külamaja projekti autorid on passiivmajade propageerija arhitekt Rene Valner (UltraKUB OÜ) ja konstruktiivosa autor insener Jaan Mõttus (Jaan Mõttus Inseneribüroo OÜ). Külamaja ehitas riigihanke korras Nordic Engineering OÜ. Külamaja on rajatud PRIA toel Eesti maaelu arengukava 2007-2013 Külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetuse abil. Toetas ka Kuusalu vallavalitsus.

Sigula on aktiivne küla, toimuvad külakokkutulekud, koos tähistatakse rahvakalendri tähtpäevi, peetakse jaanituld, koosolekuid ja talguid ning käiakse muidu koos. Külamaja avamisega seoses ja küla vaimse pärandi kogumiseks toimus külalugude konkurss “Meil on elu keset küla”, mille seni laekunud tööd rõhutavad just seda, mis külamaja valmimise võimalikuks tegi – koostööd ja ühte hoidmise vaimu läbi aja.

Sigula Küla Ühendus

Täna mälestatakse märtsiküüditamise ohvreid

Fotomeenutus märtsiküüditamise ohvrite mälestamise päevast. kylaelu.blogspot.com
Fotomeenutus märtsiküüditamise ohvrite mälestamise päevast. kylaelu.blogspot.com

25. märtsil meenutatakse Tallinnas Vabadussõja Võidusamba jalamil 1949. aasta massiküüditamise ohvreid. Õhtul süüdatakse Tallinnas Vabaduse platsil, Tartus Raekoja platsil ja Pärnus Martensi väljakul tuhandeid küünlaid.

Meenutustseremoonial asetatakse Võidusamba jalamile riigiasutuste ühine pärg „Eesti rahvalt“.  Samuti asetavad pärjad Kaitseväe ja Kaitseliidu juhid, diplomaatilise korpuse esindaja, Tallinna Linnavalitsuse esindaja, Eesti Memento Liidu ja Tallinna Memento esindaja.

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku piiskopi Einar Soone eestvedamisel peetakse mälestuspalvus. Sõna võtavad regionaalminister Siim Kiisler ning Memento Tallinna Ühenduse esimees Leo Õispuu.

Kell 13 algab mälestusjumalateenistus Tallinna Jaani kirikus.

MTÜ Tulipisar, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Õpilasesinduste Liit ja Eesti Noorteühenduste Liit kutsuvad inimesi üles süütama küünlaid kõigi küüditamisohvrite mälestuseks. Rahvast oodatakse 25. märtsil kell 18 Tallinna Vabaduse väljakule, Tartu Raekoja platsile ja Pärnu Martensi väljakule (Pärnu Keskuse esine väljak), et üheskoos süüdata tuhandeid küünlaid.

1949. aastal 25. märtsist 29. märtsini toimunud küüditamise käigus viidi Venemaale Siberisse üle 20 000 Eestimaal elava inimese. Alates 2010. aastast on saanud traditsiooniks korraldada märtsiküüditamise aastapäeval küüditatute mälestuseks ühine küünalde süütamine, mis toimub käesoleval aastal neljandat korda.

Eesti Memento Liidu ühenduste poolt korraldatavad mälestusüritused 25. märtsil:

Kuressaare – kell 12 Kudjape kalmistul

Türi –  kell 12 Türi Vabadussõja ausamba jalamil

Haapsalu  – kell 12 Lossiplatsil ja kirikus Ema altari juures

Viljandi –  kell 17.30 Viljandi Mõisa pargis

Rakvere – kell 11 Kolmainu kirikus; kell 11.50 Tammikus Okaskrooni juures

Jõhvi – kell 12 Raudtee ääres küüdirongi asetsemise paigas mälestuskivi jalamil.

Tartu – kell 12 Pauluse kirikus, Murtud Rukilille juures.

Hiiumaa – kell 12 Lehtma sadamas; kell 19.00 Kärdla kirikus; 19.30 kiriku aias küünalde süütamine. Üle kogu Hiiumaa süüdatakse kell 19 akendel küünlad.

Valgamaa – kell 12 Keeni raudteejaamas