Külvikalender

Kartul

23. märts – Kuu Lõvis, vilitaimed.

24. märts kell 17.49 Kuu Neitsis, juurtaimed. Palmipuudepüha.

25. märts paastumaarjapäev.

26. märts kell 23.32 Kuu Kaaludes, õistaimed.

29. märts – Kuu Skorpionis, lehttaimed. Suur reede.

Aiamaa planeerimine

Kõik aiapidajad on märganud, et mingil ajal hakkavad meie taimi kahjustama igasugused sitikad, putukad, haigused ja viirused, vaatamata sellele, et väetame ja hoolitseme oma lemmikute eest.

Sellel on lihtne põhjus. Me pole jälginud viljavahelduse põhireeglit – külvikorda.

Külvikord tagab terved ja haigustele vastupidavad taimed ja kultuurid.

Et külvikorda järgida, on tarvis teha peenramaa plaan: märkida üles, kus ja mis kasvab, ja üles tähendada iga taime sugukond. Ühe sugukonna taimed tarbivad toitaineid sarnaselt ja nende haigused ja neid ründavad kahjurid on samad.

Kasvatades teisel aastal sellel kohal teise sugukonna taimi, võtame kahjuritelt ja haigustelt ära nende toidulaua. Teise sugukonna taimed kasvavad hästi samal maal ilma meie suurte jõupingutusteta.

Sama perekonda tohib ühes kohas kasvatada maksimaalselt kaks aastat. Maa peab puhkama sellest perekonnast neli või rohkem aastat. See on oluline, et taimed ei viiks mullast ära kõiki toitaineid.

Mõõdame oma maa ära, jaotame aiamaa nii mitmeks, kui mitme sugukonna taimi on plaan kasvama panna. Alustada on hea nelja kuni kuue osaga.

Kehva mulla puhul tuleb alustada mulla elustamisega. Selleks kasutatakse haljasväetisi, nagu lupiin, ristikud, lutsern, söödahernes, põlduba. Sügisel kaevame või künname kogu taime mulda. Väiksel peenramaal jätame need taimed sügisel puutumata ja koristame kevadel, sest nende taimede juurtel on mügarbakterid, mis seovad lämmastikku ja mineraalaineid ja toidavad mulda talve jooksul. Pealsed pange kindlasti komposti. Põletamine on kurjast.

Põhilised sugukonnad.

RISTÕIELISED – Brassicaceae

Siia kuuluvad kõik kapsad, kaalikas, rukola, redised, rõigas, salatkress.

Õiele on iseloomulik neljast kroonlehest moodustunud rist.

Ristõielised kurnavad maad kõige rohkem, neid kasvatada üks aasta ja seejärel anda maale ristõielistest puhkust neli aastat.

MAAVITSALISED – Solanaceae

Siia kuuluvad tomat, kartul, paprika, füüsal, baklažaan.

Maavitsalisi võib hädapärast kaks aastat samal kohal kasvatada, aga parem üks aasta. Maa peab puhkama kaks aastat.

KORVÕIELISED – Asteraceae

Siia kuuluvad kummel, päevalill, aedmustjuur, saialill, lehtsalatid, peasalatid, artišokk, lehtsigur, võilill.

Korvõielisi võib samal kohal kasvatada aastase vahega.

MALTSALISED – Chenopodiaceae

Siia kuuluvad kõik peedid, spinat, aedmalts, hanemalts jne.

Vajavad igal aastal uut kohta, samale peenrale võib panna kasvama neljandal aastal.

Kui külvikorras on eksitud, kiratsevad peedid ja spinat on kollakas.

LIILIALISED – Liliaceae

Siia kuuluvad kõik sibulad, laugud, küüslaugud, murulauk, liiliad, tulp, hüatsint jt.

Need taimed omavad mugulat, sibulat või mahlast risoomi.

Samale maale võib istutada kaheaastase vahe järel.

SARIKALISED – Apiaceae

Siia kuuluvad porgand, till, petersell, mugul- ja varsseller, pastinaak, koriander jt.

Soovitav kaheaastane vaheaeg.

LIBLIKÕIELISED – Fabaceae

Siia kuuluvad herned, oad, ristik jpt.

Samal peenral eri oaliikide kasvatamises pidada kolmeaastane vahe. Herneliikide vahe aga peaks olema vähemalt viis aastat.

Liblikõielistel on vahekultuurina tähtis roll, sest nad on looduslikud lämmastikuvabrikud. Nende juurtel olevad mügarbakterid seovad õhulämmastikku ja toitaineid mulla sügavatest horisontidest. Seetõttu sobivad haljasväetamiseks, sest rikastavad mulda lämmastikuga.

Et köögiviljamaa pakuks silmarõõmu, külvake vahele õitsvaid taimeliike, välja arvatud ristõielised. Hästi sobivad kurgirohi, saia-, peiu-, rukki- ja mungalill, ravim- ja maitsetaimed.