Rahvakogu seminarid lõppesid valimiste teema arutamisega

Täna toimunud viies ja viimane Rahvakogu teemaseminar toetas valimiste teemal tehtud ettepanekutest enim Riigikokku kandideerijatelt nõutava kautsjoni tingimuste muutmist ja valimiskünnise alandamist.

Küllalt suure toetuse sai ka idee loobuda kompensatsioonimandaatide jaotamisel kandidaatide järjekorrast erakonna valimisnimekirjas ning jaotada need lähtudes kandidaatidele antud häältest. Samuti peeti vajalikuks kohustust valituks osutumise korral esinduskogus tööle hakata.

Pigem positiivseteks hinnati ka üksikkandidaatide valituks osutumise tingimuste hõlbustamist ning presidendi otsevalimiste ideed, neist veidi väiksema toetuse said ideed lubada Riigikogu valimistel nimekirju üles seada ka valimisliitudel, loobuda kompensatsioonimandaatidest ja jagada kõik mandaadid ringkondades, muuta valimiste aega ning siduda kohalikel valimistel osalemise õigus valija püsiva elukohaga.

Teiste ideede seas olid arutlusel ka näiteks Riigikogu koosseisu vähendamine või Riigikogu muutmine kahekojaliseks, valimisringkondade arvu muutmine praeguselt 12-lt suuremaks või väiksemaks, Riigikogu liikme tagasikutsumise õigus, valimistel osalemise muutmine kohustuslikuks, lapsevanematele lisahäälte andmine ja mitmed teised, mida aga ei hinnatud kõrgelt.

Järgmisel nädalal vaatab Rahvakogu algatusrühm üle, milliseid kattuvusi või seoseid on sel nädalal peetud seminaridel olulisemateks hinnatud lahenduste vahel ja paneb seejärel paika 6. aprillil toimuval Rahvakogu arutelupäeval osalejatele eelistuste selgitamiseks esitatavate ettepanekute loetelu.

Lembit Kruuse: Arengute üle otsustamine eeldab konkreetseid kokkuleppeid ja tegevuskava

Töögrupp arutlemas Holstre-Pollis Viljandi maakonna arenguvisiooni üle. Foto: Viljandi maavalitsus
Töögrupp arutlemas Holstre-Pollis Viljandi maakonna arenguvisiooni üle. Foto: Viljandi maavalitsus

Viljandimaal Holstre-Polli tervisekeskusesse kogunesid täna, 22. märtsil maakonna arendustegevuse eestvedajad, et anda hoogu maakonna arendusstrateegia valmimiseks aasta lõpuks.

“Meie inimeste tulevikku kujundavad otsused sünnivad aruteludes ja koostöös. Ühistes aruteludes tekib ootamatuid ja huvitavaid lahendusi ja arenguvõimalusi. Erinevate teemavaldkondade arutamise ja läbivaidlemise juurde kaasame ka edaspidi valdkonna eestkõnelejad. Selliselt kujundamegi ühiselt mõistetavad arenguplaanid. Kõik saab alguse visioonist, millest areneb plaan. Plaan peab alati olema,” selgitas Viljandi maavanem Lembit Kruuse ja lisas, et muidu võib tekkida olukord, et muudkui läheme kuhugi, aga kuhu, seda ei tea.

Viljandi maavalitsuse arenguosakonna juhi Kaupo Kase juhtimisel valmiv maakonna arengustrateegia tegevuskava saab ka aluseks uue EU rahastamisperioodi investeerimisotsuste tegemisel. “Piirkonna arengute otsustamine eeldab konkreetseid kokkuleppeid ja tegevuskava. Tulemus peab olema kokkulepe riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, ettevõtete ja inimeste arusaamiste vahel, sest jagame maakonnas ühiselt oma tegutsemisruumi ja elu,” rääkis Kase. “Piiratud ressursside tingimustes tuleb teha võimalikult õigeid otsuseid ja saavutada mõistlik tasakaal mõistlike soovide ning võimaluste vahel,” ütles ta.

 

 

Nõmmel tähistati sotsiaaltööpäeva

Sel nädalal tähistatud rahvusvahelise sotsiaaltööpäeva puhul korraldas Nõmme linnaosa valitsus täna sotsiaaltöötajatele Nõmme kultuurikeskuses kontsertvastuvõtu, kus esinesid Helin-Mari Arder ja Teet Raik.

Nõmme linnaosa vanema Erki Korpi sõnul osales üritusel ligi sada sotsiaaltöötajat, laistekaitsetöötajat, hoolekandeasutuse juhti ja noorsootöötajat nii linnaosa erinevatest asutustest kui ka mujalt. „Sotsiaaltöö on ühiskonnas väga vajalik valdkond, mida sageli piisavalt ei väärtustata. Nõmmel on sotsiaaltööpäeva tähistamisest kujunenud traditsioon. Enne kontsertosa rääkis Kaido Pajumaa sotsiaaltöötajatele enesemotivatsioonist,“ lisas linnaosavanem.

Sotsiaaltöötajaid oli tervitama tulnud ka Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni eestseisuse liige Jaanika Luus.

Uma Laul III Kolmas korje võrukeelsesse laulukärge

Oled oodatud osalema uute võrukeelsete laulude võigõlusõlõ Uma Laul III!

Teemade ring on vaba. Ootame uusi omakeelseid ja omaloomingulisi laule, mis on südamest loodud, kuulajale arusaadavad, kutsuvad kuulama ja kaasa laulma. Laulud võivad olla nii tänapäevased kui pärimuslikud, vorm lüürikast flamenkoni, hip-hopist regivärsini. Lauludes võib olla ühendatud vana ja uus (näiteks regilaul, mis räägib tänapäevast).

Kutsume Sind leidma endas tunnet, mis kõnetab südant ja hinge, leidma selle tunde juurde endast üles helin ja sõnad ja põimima see läbi võru keele uueks ja umaks lauluks. Selliseks, mida on hea teistelgi lõkke ääres üles võtta või miks mitte laulda järgmisel Umal Pidol. Muusikaalane profitase ega kooriseadete asjatundmine ei ole nõutavad. Kõige peamine, et laulu loojal enesel asjast rõõmu on ja ta seda häätahtlikkusega ka teistele jagada tahab. Julgustame oma laule ise ette kandma – kui see sünnib mõne toreda pilli saatel, seda parem!

Laulude laekumise tähtaeg 10. mai

Osalemise kinnituseks saada oma laulu helisalvestus ja tekst ning võimalusel ka noot (viis ja sõnad) e-kirjaga või tavapostiga korraldajatele (helisalvestus ei pea olema digiajastu tippsaavutus, vaid lihtsalt arusaadava kvaliteediga helifail). Loe edasi: Uma Laul III Kolmas korje võrukeelsesse laulukärge

Jõhvis selgub parim Hindpere laulude esitaja

Laupäeval, 23. märtsil Jõhvi kontserdimajas toimuval vokaalansamblite laulukonkursil “Kõnnib kevad…” selgitatakse välja parim legendaarse helilooja Hans Hindpere laulude esitaja. Oma lemmiku valivad nii publik kui žürii.

“Konkursi eesmärgiks on väärtustada Jõhvist pärit helilooja Hans Hindpere loomingut, mis sobib suurepäraselt ansamblite repertuaari,” ütles laulukonkursi korraldaja MTÜ Kultuuriveski juhatuse liige Ene Raudar.

Konkursil osalevad 10 vokaalansamblit üle Eesti. Nad esitavad kaks laulu, millest vähemalt üks laul on Hans Hindpere loomingust. Laulu saateks on lubatud kasutada ainult elavat muusikat.

Konkursil antakse välja eriauhind Hindpere koha-nimelise laulu esituse eest.

Hindpere laulude konkurss toimub esimest korda. Selle peaauhinnaks on Jõhvi vapilooma hirve kuju, millest peaks saama rändauhind, ehk siis laulukonkursist saab traditsioon.

Hans Hindpere on Jõhvis sündinud helilooja, kelle loometee on olnud pikk ja viljakas. Laulukonkursiga meenutatakse ka Hindpere 85.
sünniaastapäeva, mis oli 18. märtsil.

Lisainfo www.kultuuriveski.ee
Ene Raudar, ene@kultuuriveski.ee, 5247 7994

Viljandimaa noortekeskused saavad taotleda projektidele toetust

Viljandi maavalitsus kuulutab välja projektikonkursi avatud noortekeskustes läbiviidavate projektide toetuseks Viljandi maakonnas, mille eesmärk on aktiviseerida noorsootööd ja noorte omaalgatust kohaliku omavalitsuse tasandil. Projekte saab konkursile esitada kuni 18. aprillini.

Viljandi maavalitsuse noorsootöö peaspetsialist-alaealiste komisjoni sekretär Riina Tootsi ütles, et sellel aastal eelistatakse konkursil projekte, mis on noorte poolt loodud ja kasulikud noortele endile ning keskenduvad noore isiku võimete ja omaduste avastamisele ning väärtustamisele.

“Eesti riigi jätkusuutlikkuse võtmeküsimus peitub inimestes ehk nende võimekuses kiires ja muutuvas avatud ühiskonnas toime tulla. Oluline on mõista oma võimeid, oma tegevust ja selle tagajärgi. Oluline on oskus kiiresti kohaneda, väljakutsetega toime tulla, vabalt suhelda. Tähtis on osaleda kogukonna tegevustes, julgeda riskida ning olla loov,” loetles Riina Tootsi.

Tema sõnul on kõikide noorsoopoliitikaga kokkupuutuvate valdkondade (noorsootöö, haridus, tööhõive, kultuur, keskkond, tervis, riigikaitse, sotsiaalpoliitika, perepoliitika, kuriteoennetus) eesmärk luua eeldusi ja toetada noore kujunemist hästi toime tulevaks ühiskonnaliikmeks.

“Seekordse konkursi eesmärk on ärgitada noori välja pakkuma ja vormistama projektitaotluseks ideid, mis toetavad noore loovust ja võtmepädevuste arengut ning aktiivse hoiakuga noore kujunemist, kes osaleb noorsootöö erinevates valdkondades ning maakondliku ja kohaliku tasandi otsustusprotsessides,” sõnas Riina Tootsi.

Projektikonkursil saavad toetust taotleda avatud noortekeskused ja noortetoad (s.t juriidilise isiku asutused või nende struktuuriüksused), mis kasutavad avatud noorsootöö meetodit ning on tegutsenud praeguseks vähemalt kolm kuud, omavad vastutavat noorsootöötajat ja ruume ning on avatud noortele vähemalt 20 tundi nädalas. Konkursil ei menetleta noorte püsi- või projektlaagrite arendamisega seotud projekte, õpilasmalevate tegevusega seotud projekte ja rahvusvahelise koostöö projekte.

Konkursil osalemiseks tuleb hiljemalt 18. aprilliks 2013. a esitada nõuetekohaselt vormistatud projekt koos vajalike lisadega paberkandjal aadressil Viljandi Maavalitsus, Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi (märgusõna all “Avatud noortekeskuste projektikonkurss”) ning saata projekti taotlusvorm elektrooniliselt e-postiaadressil: riina@viljandimaa.ee.

Esitatava projekti toetuse ülempiir on 1278 eurot. Konkursile esitatavate projektide läbiviimise tähtaeg on hiljemalt 30. november 2013. a.

Konkursile esitatud projektid vaatab läbi maavanema poolt moodustatud avatud noortekeskuste projektikomisjon. Taotlejatele teatatakse komisjoni otsusest kirjalikult hiljemalt kahe nädala jooksul pärast otsuse langetamist. Komisjoni otsused avalikustatakse Viljandi maavalitsuse veebilehel viljandi.maavalitsus.ee 14 tööpäeva jooksul alates taotluste laekumise tähtaja möödumisest.

Lähemat teavet konkursi ja sellel osalemise tingimuste kohta ning dokumendivormid leiab Viljandi maavalitsuse veebilehe alajaotusest “Projektid ja programmid” -> “Avatud noortekeskuste projektikonkurss” ( http://viljandi.maavalitsus.ee/et/avatud-noortekeskuste-projektikonkurss).

Lisainfo: Riina Tootsi, Viljandi maavalitsuse noorsoo peaspetsialist-alaealiste komisjoni sekretär, tel 433 0430, e-post: riina@viljandimaa.ee

Täna algava arutelusarja raames kogutakse mitte-eestlaste ettepanekuid riiklikkusse arengukavva

Täna ja homme toimuvad Tallinnas ning Ida-Virumaal lõimumisarutelud, kus Eestis elavad teiste riikide kodanikud saavad teha ettepanekuid uude valmivasse arengukavva “Lõimuv Eesti 2020”. Aruteludesarjas toimub lähinädalatel kokku 6 kohtumist üle Eesti, kuhu on kaasatud ligi 200 mitte-eestlast.

Osalema registreerunud inimesed said ise valida, millistele olulisematele probleemidele on lähiajal lahendusi vaja leida. Lisaks tööturu ja haridusvaldkonnaga seotud probleemidele valisid osalejad küsitluse alusel välja neli teemat, mis neile antud hetkel Eesti ühiskonnas kõige enam muret valmistavad.

“Nii Tallinnas kui ka Ida-Virumaal peetakse hariduse valdkonnas üheks peamiseks probleemiks muukeelsete noorte puhul võrdsete võimaluste puudumist, seda just kõrghariduse omandamisel,” selgitas arutelude üks eestvadajaid Kristina Kallas Balti Uuringute Instituudist . “Samuti tekitab inimestes jätkuvalt muret venekeelse gümnaasiumi reformimine ehk üleminek osalisele eestikeelsele õppele. Üleminekut pidas probleemsemaks just Ida-Virumaa vastaja,” lisas Kallas. Tööturu teemal olid Tallinna ja Ida-Virumaa vastajatel sarnased seisukohad selles, et eri rahvusest inimeste võimalused tööturul ei ole võrdsed ning et tööle kandideerimisel eelistatakse Eesti kodanikke.

“Ühe teemana valisid Ida-Virumaa vastajad arutelulauale ka eesti keele õpetamise ja õppimisega seonduva. Peamiseks probleemiks peetakse just rahaliste vahendite puudumist eesti keele õppimiseks, kuid välja toodi ka eesti keele tasemeeksamite liigne keerukus,” tutvustas Kallas arutelule tulevaid probleeme.  Loe edasi: Täna algava arutelusarja raames kogutakse mitte-eestlaste ettepanekuid riiklikkusse arengukavva

Koduleht maale-elama.ee kutsub elanikke Lõuna-Eestisse

Projekti Maale elama raames avati koduleht www.maale-elama.ee, kust leiab infot 25 omanäolise Lõuna-Eesti kogukonna kohta, kes ootavad endi sekka uusi elanikke.

Kodulehelt saab lugeda huvitavaid kogemuslugusid juba maale kolinud inimestest, praktilist infot maale kolimise väljakutsete kohta ning lisainformatsiooni projekti “Maale elama” idee sünni, tegevuste ja väärtuste kohta.

13. aprillil 2013 kell 10:00-16:00 toimub Tallinnas , Tehnikaülikooli peamajas ainulaadne mess, kus 25 kogukonna eestvedajad Valga-, Võru-, Põlva-, Tartu-, Viljandi- ja Jõgevamaalt kohtuvad linnainimestega, kel on soov või unistus vahetada linnakeskkond maal elamise vastu.

Messilt saab otse allikast infot teenustest, hariduselust, harrastusvõimalustest, elu- ja töökohtadest maal. Samuti toimub messi raames seminar, kus räägitakse maaelu võludest ja valudest. Avatud on vaba lava, kus Lõuna-Eesti muusikud ja taidlejad pakuvad messile meeleolukat tausta.

Kodanikualgatuse Maale elama eesmärgiks on muuta ühiskonna hoiakuid maal elamise suhtes teadlikumaks ja positiivsemaks ning selle kaudu soodustada linnast maale elama asumise trendi .

Projekti viivad MTÜ Partnerluse eestvedamisel ellu Setomaa valdade liit, Eesti Külaliikumine kodukant, Valgamaa Partnerluskogu, MTÜ Kating Noored ja MTÜ Minu Otepää. Projekti rahastab regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna sihtkapital.

Korteriühistud kogunevad Tartusse õigusküsimusi ja ühistegevust arutama

Lõuna-Eesti korteriühistud saavad laupäeval, 23.märtsil kokku Tartus, kl 10 Dorpat Konverentsikeskuses algaval Lõuna-Eesti
korteriühistute üheteistkümnendal foorumil, arutamaks korteriühistute jaoks olulisi küsimusi.

“Üheks meie põhiteemaks on ühistegevus – kuidas ühistud ühiselt oma huvide eest seista saavad, nagu näiteks oli see elektri ühisostul ja planeerime uusi ühisoste, räägime ka koostööst kohaliku omavalitsusega, ” tutvustas Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Dagmar Mattiisen ürituse kava. “Kindlasti on aga kõne all aktuaalsed õigusprobleemid, millega ühistud oma igapäevatöös kokku puutuvad,” sõnas Mattiisen.

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres.Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute
huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Foorumi kavaga saab tutvuga EKÜL kodulehel: http://www.ekyl.ee/

 

KIK koolitas keskkonnaprogrammist toetuse taotlejaid

Märtsis viis SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) läbi kaks teabepäeva keskkonna-programmist toetuste taotlejatele. Kokku osales Tallinnas ja Kärdlas toimunud üritustel ligi 150 inimest, kelle hulgas oli nii varasemaid taotlejaid kui ka uusi huvilisi. Teabepäeva eesmärgiks on anda taotlejatele ülevaade keskkonnaprogrammi õigusraamidest, jagada nõuandeid andmesüsteemi KIKAS kasutamiseks ning selgitada, millised on abikõlbulikud kulud ja kuidas koostada taotluse eelarvet. Keskkonnaprogrammi käimasolevasse vooru saab taotlusi esitada 26. märtsini.

“Projektide maksimaalne positiivne keskkonnamõju on üks peamisi kriteeriume, mida toetuse esitamisel tasub silmas pidada. Raha on senisest vähem ja seda tihedam on sõel ning hoolikam tuleb olla taotluste vormistamisel,” ütles Harjumaa teabepäeva avamisel KIK-i juhatuse esimees Veiko Kaufmann. Ta kutsus taotlejaid üles projekte planeerides neid hästi läbi mõtlema, ning kui vaja, siis KIK spetsialistidelt nõu küsima.

Harjumaal koolitasid toetuse saajaid programmispetsialist Angelika Verš, Läänemaa projekti-spetsialist Udo Maiste ja finantskonsultant Mai Palm. Toetusesaaja vaatevinklist jagas oma kogemusi Tallinna Botaanikaaia asedirektor Nelly Orissaar. Hiiumaa teabepäeval andsid nõu keskkonnaprogrammi üksuse juht Heiko Põdersalu, programmispetsialist Angelika Verš ja Hiiumaa projektispetsialist Arvi Toss. Teabepäevade ettekanded on üleval KIK kodulehel rubriigist “Taotlejale”.

13. ja 14. märtsil toimunud teabepäevadel osalenud tunnustasid tagasisides ettekannete põhjalikkust ja praktilisi näpunäiteid. Taotluste esitamise andmebaasi KIKAS peavad selle kasutajad mugavaks ning projektidele esitatud nõudeid mõistlikeks. “Arvukas osavõtt kinnitab, et teabepäevad on taotlejatele vajalikud ning võimalust KIK spetsialistidega kohtuda ja vahetult küsimusi esitada hinnatakse kõrgelt,” sõnas Veiko Kaufmann.

Keskkonnaprogrammi 2013. aasta esimese taotlusvooru taotluste esitamise tähtaeg on 26. märts. Programmist on võimalik taotleda toetust keskkonnaprojektidele kümnes valdkonnas: veemajandus, keskkonnakorraldus, looduskaitse, metsandus, kalandus, maapõu, atmosfääriõhukaitse, merekeskkond, keskkonnateadlikkus ja jäätmekäitlus. Täpsema info keskkonnaprogrammi võimaluste kohta leiab KIK kodulehelt.

2012. aastal rahastas KIK keskkonnaprogrammi raames 1096 projekti 46 miljoni euroga.

KIK hoiab tervet elukeskkonda, väärtustab puhast loodust ning säästvat arengut. Juhtiva keskkonnaabi ja -investeeringute suunajana rahastab KIK erinevaid keskkonnaprojekte Eesti keskkonnatasudest laekuvast rahast, CO2 kvoodimüügi tuludest ning Euroopa Liidu struktuurifondidest. Lisaks pakub KIK võimalust taotleda sihtotstarbelist laenu keskkonnaprojektide elluviimiseks. KIK-s töötab pea sada inimest, neist kuusteist maakondlikes esindustes.

Lisainfo: Elina Kink, kommunikatsioonijuht, Keskkonnainvesteeringute Keskus, tel 6274 330, www.kik.ee