Nelja valla liitumine: väike samm Eestile, suur samm Viljandimaa arengule

Täna, 21.märtsil andsid Viljandimaa neli ühinevat omavalitsust, Paistu, Pärsti, Saarepeedi ja Viiratsi valdade ning volikogude esimehed maavalitsuses üle ühinemisdokumendid Viljandi maavanem Lembit Kruusele. Sellega kinnitati, et kõik neli volikogu on nõustunud ühinemislepinguga ja taotlevad Vabariigi Valitsuselt haldusterritoriaalse korralduse muutmist. Uue, Viljandi linna ümbritseva nn rõngasvalla nimeks saab Viljandi vald.

Viljandi valla yhinemisdokumentide yleandmine 051_4
Viljandi valla ühinemisdokumentide üleandmine

Ühinemiskomisjoni esimees, Viiratsi vallavolikogu esimees Kaupo Kase ütles dokumente üle andes kindlalt, et ühinemisega saame anda olulise panuse oma inimeste rahulolu kasvuks piirkonnas. “Olen veendunud, et üheskoos ja tugevamatena toetame enam arenguid nii ettevõtluse-, teedevõrgu-, ühistranspordi- , energiamajanduse- kui paljudes teistes sellistes eluvaldkondades, kus seni üksi tegutsedes jõudu või kompetentsi nappis. Koostööst räägitakse palju, kuid meie soovime reaalselt koostööd teha. Koostöö kõrgeim vorm ongi ühinemine,” selgitas Kase.

Viljandi maavanem ütles dokumente vastu võttes, et on põhjust uhkust tunda pikka aega väldanud protsessi üle, mis leidis eduka lahenduse. “Selle otsusega astuti väike samm Eesti, kuid suur samm Viljandimaa edasises arengus. Riigile ja kodanikule on parimaks partneriks just tugevad omavalitsused. Ühinemisest on tõesti palju räägitud, kuid need nelja omavalitsuse juhid julgesid võtta vastutuse ja käitusid riigimehelikult. Teadaolevalt saab ühinemine toimuda ainult siis, kui valla juhid seda soovivad”, kinnitas Kruuse.

Sündmuse erilisust silmas pidades osales dokumentide üleandmisel regionaalminister Siim Kiisler, kes pidas päevakohase sõnavõtu, kus tunnustas nelja ühineva volikogu tahet ja julgust vaadata tulevikku. “Eestis räägitakse hästi palju, et täna me saame hakkama. Need neli volikogu on aga teinud otsuse vaadates, kuidas kõige paremini hakkama saada 5 või 15 aasta pärast ja selle eest tuleb neid igal juhul tunnustada,” ütles Kiisler ja lisas, et kui pea on püsti ja pilk suunatud tulevikku, on koha peal võimalik väga palju ära teha. “Sellest ühinemisest võidavad eelkõige just kohalikud elanikud läbi paremate teenuste,” tõi Kiisler välja ühinemise peamise kasu.

Ettevalmistused nelja Viljandit ümbritseva valla võimalikuks ühinemiseks algasid juba 2010 aastal. “Maailm muutub, inimeste ootused valitsemisele ja osutatavatele teenustele kasvavad. Halduskorraldusel on samuti aeg täiuslikumaks muutuda. Need sisemised võimalused, mida on võimalik ära kasutada, tuleb kasutusele võtta. Palju enam on meie endi võimuses, kui seda teinekord usume,” julgustas Kruuse, mõeldes paljude teistegi Viljandimaa ja Eesti omavalitsuste kasutamata võimalustele.

Nelja omavalitsuse reaalne ühinemine leiab aset koos 2013. aasta oktoobris toimuvate kohaliku omavalitsuse volikogu valimistega. Valimised toimuvad ühes ringkonnas ning uues volikogus hakkab olema 23 liiget. Volikogu määrab vallavanema ja kinnitab uue organisatsiooni struktuuri. Ühinemise tulemusena tekib vald, mille territoorium on kokku 647 ruutkilomeetrit ning selles elab pisut vähem kui 10 000 elanikku.

Esimene külaliidrite koolitus tõi palju ideid

Eelmisel nädalal toimus esimene osa koolitusprogrammist “Külavanemad muutuvas ajas” Ida- ja Lääne-Virumaa ning Jõgevamaa külaliidritele. Koolitusel kõlasid mitmed ettepanekud, mis esitatakse reedel, 22.märtsil Tartu- ja Viljandimaa külade eestvedajatele sarja teisel kokkusaamisel. Kõik mõtted saavad edastatud ka regionaalminister Siim Kiislerile, kes reede pärastlõunal Vanaõue puhkekeskuses osalejatega kohtub.

Projektijuht Külli Vollmer usub, et koolitussari sõelub välja külaelu eestvedajatele olulised teemad ning aitab kaasa rohujuure demokraatia arengule. “Edasiarendamist väärib esimsel kokkusaamisel väljakäidud mõte, et üle Eesti võiks külavanematel olla ühesugused ametimärgid. Osalejad leidsid, et külaelu eestvedajatel tuleb kasuks delegeerimise ja kaasamise oskus. Külaliider ei tohiks kujuneda nutupostiks,” ütles Vollmer.

Regionaalminister Siim Kiisler rõhutas, et aktiivne külaliikumine näitab maapiirkonna kogukondade tugevust ja kohaliku võimu ülesanne on seda igati toetada. “Mida suuremad ja tugevamad on kohalikud omavalitsused, seda rohkem hingamisruumi tekib ka külaliikumistele ning rollid saavad paremini paika,” ütles Kiisler.

Kokku toimub kuus koolitust. Koos on erinevate maakondade esindajad, osalema oodatakse igast vallast ühte külaelu eestvedajat. Järgmine kokkusaamine on 5.-6.aprillil Harju-, Hiiu- ja Läänemaa sädeinimestele. Täpsemad kavad kodulehel www.kodukant.ee.

Projekti “Külavanemad muutuvas ajas” elluviimist toetatakse regionaalministri valitsemisalast.

Eesti Külaliikumine Kodukant alustas oma tegevust mitteformaalse liikumisena. 1997.aastal asutati organisatsioon ametlikult mittetulundusühingute liiduna, asutajateks 13 ühendust. Liikumisel Kodukant on 21 liiget (neist 15 maakonnaühendust), kelle kaudu ühendatakse ligi 5000 aktiivset maainimest üle Eesti. Kodukant koolitab külavanemaid, kohalikke eestvedajaid ja ettevõtlikke inimesi ning viib ellu erinevaid külaliikumise ja kohaliku arenguga seotud projekte. Organisatsiooni toimib läbi Maapäeva, üldkogu, juhatuse ja tegevmeeskonna.

Lisainfo: Külli Vollme, külakultuuri valdkonna juht, Eesti Külaliikumise Kodukant, e-post kylli@kodukant.ee, www.kodukant.ee, tel 5114 027,

 

Lisakohad Võru Kandles toimuvale lastelavastusele “Lutsu kivi ja lutskomm ehk saladuslik piibujutt”

Saadaval on lisakohad Võru Draamastuudio VI koosseisu lastelavastuse “Lutsu kivi ja lutsukomm ehk saladuslik piibujutt” 26. ja 27. märtsil toimuvatele etendustele.
Lutsu_kivi_kuulutus_520x733Etendused toimuvad Võru Kandle väikeses saalis:

  • Teisipäeval 26. märtsil kell 11 .00
  • Kolmapäeval 27. märtsil kell 11.00

Igal maast leitud asjal on oma lugu. Kommipaber teab loo rääkida lapsest, kes tema kommi ära sõi. Kinda- ja sokipaar teavad rääkida loo emast ja isast, kes rääkisid mulle loo vanaemast, kes oskas neile öelda, kes kommi ära sõi. Vanaemast, kes kogus asju ja jutte kaugetest maadest ja nende inimestest. Neis juttudes on palju saladusi ja ilusaid tarkuseteri. Need on kaugete maade muinasjutud, kus räägitakse palju magusast ja muusikast.

Lavastuse algmaterjalideks on eesti, läti, ungari, hiina ja meie vanaemade muinasjutud.

Lavastaja ja kunstnik: Tarmo Tagamets
Mängivad: Markus Truup, Sander Soon, Siim Sareal, Kristi Kilgast ja Merlin Hurt
Plakati kujundus: Marika Vaher

Etenduse pikkus ~ 45 minutit.
Etendus on sobilik lastele alates 4-ndast eluaastast.

NB! Kohtade arv on piiratud!

Pileti hind 4.50 €.
Grupile alates 10-st inimesest 4 €, kaasasolevatele õpetajatele tasuta.
Piletite broneerimine ja eelmüük Võru Kandle kassas (tel 78 68 676) ja Piletilevis.

Vaata lisaks www.vorulinnateater.com

OLETE OODATUD!

Setomaal Obinitsas toimub foorumteatri koolitus

24. ja 25. märtsil toimub Setomaal Obinitsas foorum-ehk osalusteatri koolitus, kuhu oodatakse kõiki selle kasutamisest huvitatuid.

Foorumteatri näol on tegemist teatrivormiga, mis on tuntuks saanud meetodina mitmesuguste sotsiaalsete, poliitiliste ja ka psühholoogiliste probleemide lahendamisel. Foorumteatri etenduses saavad vaatajad ise osaleda ning otsustada ja määrata loo kulgu ning lõppu. Mingit kindlat probleemi käsitlev halvasti lõppev lühilugu mängitakse vaatajatele ette mitmeid kordi ning etenduse juht – jokker – arutab publikuga, kuidas ja mida muuta, et lugu lõppeks paremini. Vaatajatel on võimalus tulla ise lavale ja proovida enda pakutud lahendus.

Foorumteater suunab inimesi loovalt mõtlema, analüüsima ja tegutsema, mitte tegevusetult ootama ja lootma, et keegi nende asemel probleemi lahendaks. Seetõttu ongi foorumteatri tehnika end tulemuslikult tõestanud noortetöös ning mitmesuguste sotsiaalsete probleemide lahendamisel.

Koolitus on suunatud eelkõige Setomaa harrastusteatrite näitlejatele ja lavastajatele, aga ka noortejuhtidele, kooliteatrite juhendajatele, huvijuhtidele, lasteaiakasvatajatele, kultuurikorraldajatele ning kõigile teistele teemast huvitatuile.

Koolituse eesmärgiks on anda teadmisi foorumteatrist ning leida koos sellele rakendusvõimalusi kogukonna töös.

Koolitus toimub Obinitsa Seto Seltsimajas 24. märtsil kl. 11-18 ja 25. märtsil kl. 10-17.

Koolituse kava:

-Tutvumine. Soojendus
– Foorumteatri mängud. Publiku kaasahaaramine.
– Foorumteatri töövõtted ja tehnikad.
– Pilditeater. Skulptuurid, sisemõtted. Kuum tool.
– Foorumloo teema leidmine. Lugude konstrueerimine
– Foorumlugude ettevalmistus.
– Lugude esitlus. Tagasiside õppepäevale.

Koolitaja on Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõud Katrin Nielsen

Osalustasu on 5 eurot. Osalejate toitlustamine on kohapeal ning sõidukulud kompenseeritakse. Jätkukoolitus toimub 5.-6.aprillil.

Koolituse läbiviimist toetab Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond Leader-meetme raames.

Lisainfo: Rieka Hõrn, MTÜ Taarka Pärimusteater, projektijuht, tel. 5620 3374, e-mail: taarkateater@setomaa.ee

Seebi valmistamise õpituba Obinitsa Muuseumis

Pühapäeval, 24. märtsil algusega kell 12.00 toimub Obinitsa Muuseumis seebi valmistamise õpituba.

Kohapeal valmistatakse seepi külmprotsessmeetodil – kuumutatud seebilahusele lisatakse soovikohaseid värv- ja lõhnaaineid ning muid lisandeid. Iga osaleja saab kaasa endavalmistatud seebi.

Juhendajaks on Obinitsast pärit käsitöökosmeetika tegija Kerli Djomina.

Tegemist on teise õpitoaga muuseumi traditsiooniliste töövõtete tutvustamise sarjast, mille käigus tutvustatakse vanu töövõtteid ja võrreldakse neid tänapäevastega. Järgmiste õpitubadena on kavas läbi viia nööride-paelte punumine, seebi keetmine, vikatiga heina niitmine, pistandaia tegemine, taimedega värvimine ning küünalde valamine.

Traditsiooniliste töövõtete sarja läbiviimist toetavad Kultuurkapital ning Meremäe Vallavalitsus.

Lisainfo: Kati Liiv, e-post muuseum@meremae.ee, tel 7854 190

 

Täna tähistatakse ülemaailmset metsapäeva

ÜRO Peaassamblee algatusel tähistatakse 21. märtsil Rahvusvahelist Metsapäeva (International Day of Forests). Metsapäeva tähistamisega rõhutatakse kõigi metsade ja metsatüüpide tähtsust maailma ökoloogilise tasakaalu säilimiseks. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) kutsubkõiki riike üles tähistama Metsapäeva ettevõtmistega, mis rõhutavad metsade ja puude tähtsust inimeste elus. FAO kodulehele (http://www.fao.org/forestry/international-day-of-forests/en/) saab metsapäeva puhul laadida üles ka fotosid, mis iseloomustavad pildistajate kodumaa metsandust.

IDFBANNER_EN_DATE
Ka Eesti Metsaselts kutsub kõiki üles pöörama 21. märtsil rohkem tähelepanu metsadele. „Näiteks võiksid kõik käia neljapäeval korra metsas, olgu selleks talumets, riigimets, parkmest või linnapark,” ütles Eesti Metsaseltsi tegevjuht Ants Varblane.

Rahvusvahelise Metsapäeva üks eesmärke on püüd pöörata tähelepanu vihmametsade hävimisele, aga ka sellele, et 1,6 miljardi inimese elatusallikad sõltuvad metsast – selle majandamisest või metsast saadavast toidust. „Mets on jätkuvalt oluline ka Eesti majanduses,” lisas Varblane. Ta rõhutas, et metsandus annab Eestis tööd rohkem kui 30 tuhandele inimesele ja annab Eesti SKPst 6%.

„Eestis ei ole probleeme ka metsade kadumisega,” rääkis Eesti Metsaseltsi president, Eesti Maaülikooli professor Hardi Tullus. „Meie olukord pole võrreldav mõne troopilise piirkonnaga – kui seal on metsad hävimisohus, siis meil majandatakse metsi jätkusuutlikult ning metsade hävimise ohtu Eestis ei ole,” lisas Tullus.

Rahvusvahelisel Metsapäeval algab ka Eesti Metsaseltsi ja Maalehe metsandusteemaliste artiklite konkurss. Iga kirjutaja võib artikli teema metsandusest vabalt valida. Konkurss toimub 21.03.-30. novembril 2013.

Zürii hindab artikleid, mis on selle ajaperioodi jooksul ilmunud väljaannetes Postimees, Eesti Päevaleht, Äripäev, Eesti Ekspress, Maaleht või maakonnalehtedes.
Eesti Metsaseltsi poolt on konkursi auhinnafond järgmine:
I koht – 500 eur;
II koht – 300 eur;
III koht – 200 eur.
Auhinnad antakse välja kahes kategoorias – tegevajakirjanikud ja ajakirjandusvälised kirjutajad. Konkursile kandideeriva artikli ilmumisandmed saata aadressile metsaselts@metsaselts.ee.

Teatriorienteerumine Rakveres

Liikumissari Aqva Spa “Terve Rakvere Liigub” ja Rakvere Teater kutsuvad kõiki 25. märtsil kell 19:00 teatriorienteerumisele, kus Joonas Tartu tervitussõnade saatel minnakse avastama Rakvere rahvaaeda ja teatrit.

Üheskoos pannakse värskes õhus proovile teatrialased teadmised meeleolukates kontrollpunktides. Osalejatele on erinevad auhinnad ja üllatused Rakvere Teatri, Aqva Spa ja Ööjooksu poolt. Samuti toimub soodusregistreerimine Ööjooksule ja pakutakse sooja teed.

Rakvere Teatri juhi Joonas Tartu sõnul on ka teatris aina rohkem neid, kes ka oma füüsilise tervise eest hoolt kannavad ja niisama liikudes lustivad. “Teater tervitab ja innustab kõiki sellelaadseid ettevõtmiseid ja kiidab Ööjooksu seltskonda ja tublisid Rakvere liikujaid. Hea meel on, et juba teist korda jõutakse meie õuele sportima, lustima ja selle käigus ka teatrit veel enam tundma õppima,” rõõmustas ta.

Juba kolmandat hooaega tegutsev “Terve Rakvere Liigub” on ühendav ja tervislikke eluviise propageeriv liikumissari, mis tippneb Ööjooksuga 7. juunil Rakvere Keskväljakul.

Maavanem tunnustab noori Võrumaa sportlasi

1515076t81hb7e2
Han-Hendrik Piho
Foto: Nordic Focus

Võru maavanem Andres Kõiv tunnustab sel reedel, 22. märtsil kell 11.00 Maavalitsuses, lõppeval talispordihooajal maakonnale kuulsust toonud noorsportlasi.

Vastuvõtule on kutsutud Han-Hendrik Piho ja Rene Zahkna ning nende pere ja meeskonna liikmed, kelle abil poisid head tulemused saavutasid. Piho võitis tänavu juunioride ja U23 maailmameistrivõistlustel Tšehhis Liberecis kahevõistluse tavadistantsil pronksmedali.

Zahkna pälvis tänavu Austrias Obertilliachis toimunud laskesuusatamise noorte ja juunioride maailmameistrivõistlustel 7,5 km sprindis pronksmedali. 10 km pikkuse jälitussõiduga tõusis ta koha võrra ja teenis lisaks hõbeda.

Maavanem soovis noori tunnustada juba möödunud kuul, kuid noored olid pidevalt võistlustel ning nende tunnustamiseks tuli oodata hooaja lõppu.

Lisainfo: Andres Kõiv, Võru maavanem, tel 7868 300, e-post andres.koiv@mv.werro.ee

Noorte ettevõtlikkust toetav võrgustik sai aastaseks

Unistused_ellu_LOGO_260x260Aasta on möödas päevast, kui Kaubanduskojas sündis noorte ettevõtlikust toetavate ja innustavate ettevõtete koostöövõrgustik „Unistused ellu!“.

Praegu on  võrgustikus 93 liiget ehk partnerit, kes kõik peavad oluliseks ühiskonna suuremat panustamist järelkasvu. Lastele ja noortele suunatud toetustegevustega annab iga partner sellesse oma panuse. Oma kogemusi laste ja noortega jagades antakse oma panus ettevõtlikkuse kasvu.

Võrgustiku partneritel on väga palju häid näiteid erinevate ettevõtlikkust tõstvate toetustegevuste ja algatuste kohta. Kõige rohkem tegevusi on suunatud laste ja noorte juhendamisele ja oma ettevõtte või eriala tutvustamisele. Palju korraldatakse võistlusi ja konkursse. Pakutakse ka praktika- ja hooajalisi töökohti, tehakse koolitusi ja koostatakse oma valdkonna õppematerjale. Ligi pooltel võrgustiku partneritel on välja kujunenud pikaajalised lastele ja noortele suunatud tegevused, kümnendik partneritest teevad haridusasutustega väga põhjalikku lepingulist koostööd.

Esimese võrgustiku tööaastaga on kodulehele koondanud palju infot nii ettevõtliku õppe kui ka ettevõtete toetustegevuste ja algatuste kohta. Igal partneril on oma lehekülg toetustegevuste ja eesmärkide tutvustamiseks. Kõiki partnereid saab otsida ja filtreerida nii toetustegevuste kui ka asukoha järgi. Lisaks on kodulehel eraldi andmebaas algatustele  – need on eraldi projektid ja programmid, mis võivad olla loodud nii võrgustiku partnerite kui ka noorte endi poolt ja  millest saavad kõik huvilised osa võtta. Samuti saavad partnerid sealt leida algatusi, mida toetada või millega koostööd teha. Kõige selle huvitava jagamiseks saadetakse kord kuus partneritele ja ka teistele huvilistele võrgustiku uudiskiri.

Võrgustiku järgmine seminar toimub 23. mail.

Selle aasta alguses moodustati asutajatest ja võrgustiku aktiivsematest liikmetest „Unistused ellu!“ Nõukoja  – organi, mis toetab ja nõustab võrgustiku tegevuse kavandamist ja läbiviimist. Nõukoja liige on eelkõige ekspert ja ideede generaator, kes on võrgustiku tegemistega hästi kursis ja on ka võrgustiku kontaktisikuks oma piirkonnas.

“Reaalainetega edukaks” tõi Eesti koolidesse üle 100 külalisõpetaja

Möödunud nädalal toimus Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) algatusel koostöös “Tagasi Kooli” tiimiga fookusnädal “Reaalainetega edukaks”, mil koolidesse üle Eesti suundus enam kui 100 IKT valdkonnas töötavat inimest. Algatuse eesmärgiks oli ärgitada noori reaalaineid õppima ning näidata läbi isikliku kogemuse jagamise täppisteaduste seotust igapäevaelu ja karjääriga.

Kokku anti fookusnädala jooksul ligi 200 ainetundi. “Heameel on tõdeda, et ettevõtjad algatusega nii hästi kaasa tulid,” tunneb rõõmu algatuse eestvedaja, ITL projektijuht Doris Põld. Kokku oli külalisõpetajaid pea 60-st IKT valdkonna ettevõttest.

Peamiselt asendasid külalisõpetajad reaalainete, aga ka klassijuhataja ja ühiskonnaõpetuse tunde. Teemad olid peamiselt seotud tehnoloogia arenguga Eestis ja maailmas, aga ka robootika ja leiutamise valdkonnast.

Andres Lilleste, Itella: “Rääkisin ID-kaardist, Mobiil-ID-st ja lisasin juurde meie ettevõtte teenuste põhitõed. Isiklik arvamus on, et noortele pakkus huvi ja nende jaoks oli täiesti uus teema Mobiil-ID. ID-kaarti teatakse, kuid sellises vanuses ei kasutata veel aktiivselt.” Katrin Charles IBM-st jätkab:” Jagasin noortele videona IBM “Hullu teadlase” põhisõnumit, mis oligi selline, et praegu on parim aeg olla nohik! Ja näitasin lastele ka tema CVd, mis pani neid ohkama, et 4 lk täispikitud teadussaavutusi on päris hirmutav….40 patenti tema nimel jne. Lisaks tegin lastega alguses nn “aju poolkerade tasakaalustamise” harjutust näppudel. Tunni andmine oli kindlasti väga huvitav ja värskendav kogemus mulle endale “.

Paljudele oli see esimene kord õpetajana klassi ette astuda ning teema 45 minutisse mahutada osutus parajaks väljakutseks. Muljed uudsest kogemusest on aga positiivsed. “Minu esimene külalistund andis mulle küll tohutu positiivse emotsiooni,” on Sertifitseerimiskeskuse töötaja Liisa Lukin kogetuga rahul. “See on väga super tunne, kui sa mingi hetk saad aru, et sinu jutt on pannud lapsed ideid pakkuma, kaasa mõtlema ja sinu mõtet edasi arendama,” jätkas Lukin. Henn Sarv IT Koolitusest jagab kogemust: “Omalt poolt võin öelda, et ettevalmistus selliseks tunniks on palju raskem kui mõnekski igapäevaseks töötunniks (annan ka igapäevaselt “koolitunde”) – vastutus ja sisu, mis peab mahtuma selle lühikese hetke sisse nõuab päris põhjalikku läbimõtlemist.”

Fookusnädala kulminatsioonina toimus 15.-16. märtsil 14 põhi- ja 27 külalisena osalenud avatud noortekeskuses suursündmus IT ÖÖ, mil üle 400 noore mõtles kaasa ning teostas plakati, esitluse või videona loovlahendused teemal “Miks IT eriala on parim valik?”. Valminud töödega saab tutvuda aadressil www.startit.ee ja www.facebook.com/startit.ee.

Mitmete koolidega on kokkulepped tunni andmise osas ka nädalaväliselt ning õpetajad saavad www.tagasikooli.ee vahendusel külalisõpetajaid tundidesse kutsuda ka edaspidi. Samuti jätkatakse IKT teemal koolikülastustega. “Peame väga vajalikuks järjepidevalt jätkata koostöös oma liikmetega IKT valdkonna alase teadlikkuse tõstmist noorte seas. IT on täna järjest enam kõikides eluvaldkondades, see tähendab, et tulevikus vajab noor sellega seotud oskusi igaljuhul” kommenteeris edasisi plaane ITL projektijuht Doris Põld.

“Reaalainetega edukaks” nädala ja IT ÖÖ eesmärgiks oli tõsta noorte teadlikkust IKT valdkonnast: näidata noortele, et tänapäeval on IT kõikjal ning juhendada kätte kohad, kust saada rohkem infot IKT valdkonna kohta. Samuti räägiti reaalainetega seotud karjäärivõimalustest. Projekti tegevusi viiakse ellu “Eesti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kõrghariduse ning teadus- ja arendustegevuse riikliku programmi 2011-2015 (IKTP) rakendusprogrammi” raames. Algatuste elluviimist toetab Euroopa Regionaalarengu Fond. “Tagasi kooli” eesmärk on aidata kaasa koolide ja ülejäänud ühiskonna koostöö suurenemisele.

Vaata lisa: www.itl.eewww.startit.ee ja www.tagasikooli.ee.

Lisainfo: Doris Põld, Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) projektijuht, e-post doris.pold@itl.ee, tel 5114 411, www.startit.eewww.itl.ee

Eesti esitas Võrumaa suitsusaunakombestiku UNESCO vaimse pärandi esindusnimekirja

sannKultuuriminister Rein Lang allkirjastas kolmapäeval taotluse, millega Eesti esitab võrokeste suitsusaunakombestiku UNESCO vaimse pärandi esindusnimekirja.

Selle nimekirja eesmärk on tutvustada põlvest põlve edasi antud teadmisi, oskusi, kombeid ja tavasid, mida kogukonnad tänapäeval tähtsaks peavad ja mille püsimajäämise eest nad hea seisavad. Suitsusaunatava kandmine esindusnimekirja otsustatakse 2014. aasta lõpus.

Kultuuriministeeriumi rahvakultuuri nõuniku Eino Pedaniku sõnul tuleb taotluse puhul tunnustada võro kogukonna suurt tahet ning innustust suitsusauna traditsiooniga tegelemisel.

„Suitsusaunatava kandmine UNESCO nimekirja aitaks kaasa selle tänini elujõulise kombestiku kestmisele mitte ainult meil, vaid ka teistes riikides, kus seda tuntakse. Eelkõige on see aga väärtus võrokestele endile,“ lisas Pedanik.

Taotluse ettevalmistamises osalenud Mooska talu perenaine Eda Veeroja ütles, et suitsusaun koos saunakommetega on Võromaa talupere eluringi loomulik osa. „Suitsusaun on võrokesele paik, kus saavad puhtaks nii ihu kui hing. Saunaskäiguga on meie kandis seotud rikkalik ja omanäoline kombestik, mis hõlmab lisaks saunas käimise kommetele ka sauna kütmise, saunavihtade tegemise ning sauna ehitamise oskusi. Samuti teadmisi saunas ravitsemise ja liha suitsutamise kohta. See kõik on üks osa võrokeseks olemisest,“ märkis Veeroja.

Loe edasi: Eesti esitas Võrumaa suitsusaunakombestiku UNESCO vaimse pärandi esindusnimekirja

Ivo Linna kutsub tähistama priiuse põlistumise päeva e-mälumänguga

Kultuuripärandi aasta koostöös Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva-aasta toimkonnaga kutsub 27. märtsil kõiki osalema harivas e-mälumängus, tähistamaks priiuse põlistumise päeva, mil taasiseseisvunud Eesti Vabariik on olnud kauem vaba kui olime maailmasõdade vahelisel perioodil 24. veebruar 1918 – 17. juuni 1940.

Kuupäevad on ühe riigi ajaloos olulised verstapostid. Samasugused verstapostid on ka kultuurimälestised, mis ajaloo tunnistajatena räägivad meile Eestist eile ja täna. EV 95-le pühendatud kultuuripärandi aasta e-mälumäng kutsub kõiki retkele ajamasinaga, et panna proovile oma teadmised Eesti kultuuripärandi tundmises. “Mängu eesmärk on näidata Eesti kultuuripärandi mitmepalgelisust, anda uusi teadmisi ja võimalust näha tuttavaid asju teise nurga alt,” selgitas mälumängu patroon ja pärandiaasta saadik Ivo Linna.

Interaktiivne valikvastustega mälumäng toimub 27. märtsil 24 tunni jooksul aadressil malumang.postimees.ee, kus 30-le küsimusele vastamiseks on osavõtjatel aega pool tundi. Küsimused ja vastusevariandid on üles ehitatud nii, et seniseid teadmisi ja loogikat appi võttes on võimalik õige vastus välja nuputada.

Mälumängu oodatakse mängima nii täiskasvanuid kui ka gümnasiste ja põhikooli õpilasi. Kõik koolid, klassid, ettevõtted, seltsid ja sõpruskonnad on oodatud moodustama võistkondi, et ühiselt tähistada nii kultuuripärandi aastat kui ka valmistuda Eesti 100. sünnipäevaks. Osaleda saab nii Eestist kui väljaspoolt Eestit.

Mälumängus osalejatele on Eesti kultuuri- ja mäluasutused pannud välja rikkaliku 95 erinevast auhinnast koosneva auhinnafondi. Peaauhinnad erinevate kategooriate võitjatele on Viljandi Folgi folgipassid. Lisaks on auhinnafondis folgi päevapassid, teater Ugala ning rahvusooper Estonia piletid, arvukalt pääsmeid muuseumidesse ning rikkalik valik kultuuripärandit tutvustavaid raamatuid. Parimat võistkonda ootab Eesti Meremuuseumis ees põnev programm “Salajane koostöö Soomega”. Tublimale koolile on Eesti Meremuuseum pannud välja vabalt valitud haridusprogrammi 25-le õpilasele koos lõunasöögiga Lennusadamas.

2013. aasta on kuulutatud kultuuripärandi aastaks, mille raames toimub rohkelt erinevaid sündmusi üle terve Eesti. Mis on kultuuripärand? Kuidas see tekib? Kellele see kuulub ja kuidas meid puudutab? Kultuuripärandi aastal otsitakse nendele küsimustele vastuseid. Täpsemat infot teema-aasta kohta saab veebilehel www.parandiaasta.ee ning Facebookis www.facebook.com/kultuuriparandiaasta.

Lisainfo: Margit Pulk, Muinsuskaitseamet, avalike ja välissuhete nõunik, tel 6403 054, 5348 8841, e-post margit.pulk@muinas.ee