Viiratsi vallas müüakse nelja kinnistut

Viljandi maavalitsus müüb avalikul kirjalikul enampakkumisel neli Viiratsi vallas asuvat maaüksust, pakkumiste esitamise tähtaeg on 27. märts.

Enampakkumisele on pandud Kessu kinnistu Kuudeküla külas, Kivipõllu kinnistu Tusti külas, Maasika kinnistu Rebaste külas ja Raabenurga kinnistu Uusna külas. Kinnistute pindala ulatub 1,06 hektarist 12,77 hektarini ning alghind 1170 eurost 16 900 euroni. Kõigi nelja enampakkumisele pandud maaüksuse otstarve on maatulundusmaa.

Lähemat teavet enampakkumise tingimuste kohta leiab Viljandi maavalitsuse veebilehelt: http://viljandi.maavalitsus.ee/et/riigivara-muuk-ja-rent

Lisainfo: Lembo Neerot, e-post: lembo.neerot@viljandimaa.ee

Loeng Rosmal: “Toit, ülioluline tänapäeva hariduse osa”

Esmaspäeval, 11. märtsil kell 18 räägib Rosma koolimajas toiduga seotud teemadel Geoffery Burt – biodünaamik ja aednik Rootsist, kes on selle valdkonnaga tegelenud alates 1975. aastast.

Loe lähemalt: http://rosma.edu.ee/wp/biodunaamilise-aia-ja-pollupidamise-ning-puhta-koolitoidu-loengud-rosmal-tartus-ja-viljandis/

Täpsem info ja registreerimine: Tiina Länkur, oyfio@hot.ee.

Eesti Roheline Liikumine kutsub vabaühendusi arutama,
kuhu paigutada eurofondide raha

euro-76016_640Käimas on 2014-2020. aasta Euroopa Liidu toetuste planeerimise protsess. Selleks, et vabaühenduste osalus oleks tulemuslik, tuleb teha omavahel koostööd. Eesti Roheline Liikumine korraldab kaks strateegiaseminari, kus arutletakse koostöövõimaluste ja korralduse üle.

Esimene strateegiaseminar toimus 28. veebruaril Tallinnas. Seminari eesmärk oli saada ülevaade, kas ja kuidas on vabaühendustel võimalik osaleda struktuurirahade kasutamise kavandamisel ning sellega seotud otsustusprotsessides. Ettekanded leiab siit: http://www.ngo.ee/node/4389.

Teine seminar toimub juba teisipäeval, 12. märtsil kella 11-14 Tallinnas pubi Seiklusjutte Maalt ja Merelt seminariruumis (Tartu mnt 44, kohalejõudmise juhised: http://www.seiklusjutte.ee/kontakt.html). Seminar toimub arutelu vormis. Arutletakse, kuidas eurofondide võrgustiku tööd tõhusamalt korraldada. Uuritakse, millsed on võrgustiku võimalused toetada vabaühenduste osalemist ja seisukohtade koondamist: kui ulatuslik võiks olla koostöö ja milliseid protsesse hõlmata. Püütakse jõuda kokkuleppele selles, kuidas omavahelist koostööd korraldada (info ja ülesannete jagamine, erinevate teemavaldkondade vahel sünergia loomine) ning selgitatakse välja, millist tuge osalejad vajavad.

Loe edasi: Eesti Roheline Liikumine kutsub vabaühendusi arutama,
kuhu paigutada eurofondide raha

Lihtsustati kohaliku omaalgatuse programmi
korda ja taotlustingimusi

koosteguRegionaalminister Siim Kiisler kinnitas kohaliku omaalgatuse programmi tänavuse korra ja toetuste taotlemistingimused, mis muutuvad senisest selgemaks ja lihtsamaks.

“Sellest aastast oleme teinud valdkondlikud taotlusvoorud, mis muudab taotluste omavahelise võrdlemise ja valikute tegemise arusaadavamaks ja läbipaistvamaks,” ütles Kiisler.

Muudatustega jagatakse senine üks taotlusvoor neljaks konkreetse eesmärgiga meetmeks. Kui varem hinnati küla arengukava koostamist näiteks küla spordiplatsi rajamisega, siis nüüd võistlevad sarnased taotlused omavahel. Koostöös kodanikuühenduste, maavalitsuste ja maakondlike arenduskeskustega muudeti lihtsamaks ka programmi kord ja taotlusvormid.

Programmi uuendamisel lähtuti poliitikauuringute keskuse Praxise välja töötatud kodanikuühenduste rahastamise korrastamise juhendist.

Sellest aastast hakkab programmi elluviimise eest vastutama Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) Loe edasi: Lihtsustati kohaliku omaalgatuse programmi
korda ja taotlustingimusi

Taimekasvatuses võetakse suund kaitsevahendite säästvale kasutamisele

 

Kompost. Foto: rodoaed.ee
Kompost. Foto: rodoaed.ee

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kinnitas taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava aastateks 2013-2017. Eestis esimest korda koostatud kavaga on eesmärk järgmise viie aasta jooksul vähendada sõltuvust taimekaitsevahenditest.

Tegevuskavas on suur rõhk pandud integreeritud taimekaitsele ehk erinevate meetodite koos kasutamisele. Eesmärk on jõuda selleni, et keemilisi taimekaitsevahendeid kasutataks eelkõige vaid reaalsel vajadusel ja arvestatavate alternatiivsete tõrjemeetodite puudusel.

“See tähendab eelkõige ennetustööd ja seiret, misjärel on võimalik taimekaitsevahenditega sekkuda alles siis, kui see on saagi päästmiseks vältimatu,” rääkis toiduohutuse ja kalanduse asekantsler Toomas Kevvai.

Alates 2014. aastast muutub integreeritud taimekaitse põhimõtete rakendamine professionaalsetele kasutajatele kohustuslikuks.

Suuremat tähelepanu pööratakse ka teadlikkuse tõstmisele – kasutajate, nõustajate ja turustajate koolitusele. Lisaks professionaalsetele kasutajatele on senisest enam plaanis teavitada ka neid, kes kasutavad taimekaitsevahendeid oma koduaias ning kellel puudub erialane väljaõpe taimekaitsevahendite kasutamise kohta. Nii nähakse ette teavitusmaterjalide koostamine kemikaalivabade tõrjemeetodite kohta, mis oleksid ohutud, praktilised ja tõhusad koduaias kasutamiseks, aga ka samme selles suunas, et koduaias kasutatavad preparaadid oleksid võimalikult lihtsalt ja riskivabalt doseeritavad ja kasutatavad.

Loe edasi: Taimekasvatuses võetakse suund kaitsevahendite säästvale kasutamisele