Põlvamaal koondati mõtteid ja tunnetati koostöövajadust

Töögrupid Foto: Maret Reinumägi

6. märtsil Vana-Koiola kultuurimajas toimunud Põlvamaa Kultuurikogu Päeval arutati Põlvamaa kultuurielu olulisi pidepunkte.

Diskussioonides osalesid maavanem Ulla Preeden, Põlvamaa Kultuuri Koostöökogu liikmed, Põlvamaa Omavalitsuste Liidu arendus- ja mainekomisjoni liikmed ning maakonna kultuuritöötajad.

Viies arutelugrupis toimunud vestlustel jagati arvamusi kultuuri järjepidevuse ja kogukonna identiteedi, kultuuritöötaja ja kogukonna rolli, folklooriliikumiste eesmärkide ja väljundite, loomemajanduse ning kultuurialase koostöö ja kultuuriturismi teemadel.

Toodi välja, et mitmed tegurid on katkestanud kultuuri järjepideva edasi kandumise põlvest põlve. Seetõttu peaks kultuuri järjepidevuse tagama väärtuskasvatus. Panustada tuleks nii õpetajakoolitusse kui ka teha vajalikud muutused õppekavades. Kogukonna identiteedi loojatena nähti eelkõige kolmandat sektorit, kellele peaks omavalitsused rohkem toetust, usaldust ja ka vastutust jagama.

Folklooriliikumise teemagrupi ühisel arutelul leiti, et folklooripeod on kohaliku identiteedi kandjad ning seetõttu peaks kõikidel suurematel kultuurisündmustel olema loov väärtus. Folklooriliikumise eesmärgiks on kindlasti ka koolitamine ja nõustamine, et anda inimestele julgust ning oskusi rahvakunstiga tegelemiseks. Samuti selgus, et eestvedajate ja juhendajate motiveerimiseks ning tegutsemistahte säilitamiseks on puudu piirkondlikust tunnustusest.

Kultuuritöötajate roll kohalikus kultuurikorralduses on ennekõike erinevate osapoolte kaasamine – nii osalejate, juhendajate, omavalitsuse ja teiste organisatsioonide. Kultuuritöötajate omavaheline parem infovahetus ja koostöö aitaks vältida ürituste kattumist ja asjatut konkurentsi kultuuritöötajate vahel. Põlvamaa Omavalitsuste Liidu arenduskomisjoni esimees Urmas Klaas võttis arutelugrupis teema kokku järgnevalt: „Kultuuritöötaja pole teenindaja, vaid mentor ja partner.“

Loomemajanduse arendamiseks on oluline käsitööliste ja muudele huvitöö tegijate väljatoomine ning omavaheline koostöö. Pikemas perspektiivis loomemajanduse osatähtsuse suurenemiseks käidi arutelude käigus välja mõte koolides mitteformaalse ehk huvihariduse rolli suurendamisest.

Päev oli sisutihe ja selle käigus kaardistati mitmeid ühiseid mõtteid ja arengusuundi ning tähtsustati koostöö olulisust. Vaste-Kuuste valla rahvakultuuri edendaja Katrin Peili sõnul on maakonna kultuurielus niivõrd palju ühiseid puutepunkte, mida peaks üheskoos edaspidigi arutama. Põlvamaa Kultuuri Koostöökogu Päev on hea näide positiivsest koostööst ja selle edendamisest.

Allikas: www.polvamaa.ee

6. märtsil Vana-Koiola kultuurimajas toimunud Põlvamaa Kultuurikogu Päeval arutati Põlvamaa kultuurielu olulisi pidepunkte.

Diskussioonides osalesid maavanem Ulla Preeden, Põlvamaa Kultuuri Koostöökogu liikmed, Põlvamaa Omavalitsuste Liidu arendus- ja mainekomisjoni liikmed ning maakonna kultuuritöötajad.

Viies arutelugrupis toimunud vestlustel jagati arvamusi kultuuri järjepidevuse ja kogukonna identiteedi, kultuuritöötaja ja kogukonna rolli, folklooriliikumiste eesmärkide ja väljundite, loomemajanduse ning kultuurialase koostöö ja kultuuriturismi teemadel.