Põlvamaal koondati mõtteid ja tunnetati koostöövajadust

Töögrupid Foto: Maret Reinumägi

6. märtsil Vana-Koiola kultuurimajas toimunud Põlvamaa Kultuurikogu Päeval arutati Põlvamaa kultuurielu olulisi pidepunkte.

Diskussioonides osalesid maavanem Ulla Preeden, Põlvamaa Kultuuri Koostöökogu liikmed, Põlvamaa Omavalitsuste Liidu arendus- ja mainekomisjoni liikmed ning maakonna kultuuritöötajad.

Viies arutelugrupis toimunud vestlustel jagati arvamusi kultuuri järjepidevuse ja kogukonna identiteedi, kultuuritöötaja ja kogukonna rolli, folklooriliikumiste eesmärkide ja väljundite, loomemajanduse ning kultuurialase koostöö ja kultuuriturismi teemadel.

Toodi välja, et mitmed tegurid on katkestanud kultuuri järjepideva edasi kandumise põlvest põlve. Seetõttu peaks kultuuri järjepidevuse tagama väärtuskasvatus. Panustada tuleks nii õpetajakoolitusse kui ka teha vajalikud muutused õppekavades. Kogukonna identiteedi loojatena nähti eelkõige kolmandat sektorit, kellele peaks omavalitsused rohkem toetust, usaldust ja ka vastutust jagama.

Folklooriliikumise teemagrupi ühisel arutelul leiti, et folklooripeod on kohaliku identiteedi kandjad ning seetõttu peaks kõikidel suurematel kultuurisündmustel olema loov väärtus. Folklooriliikumise eesmärgiks on kindlasti ka koolitamine ja nõustamine, et anda inimestele julgust ning oskusi rahvakunstiga tegelemiseks. Samuti selgus, et eestvedajate ja juhendajate motiveerimiseks ning tegutsemistahte säilitamiseks on puudu piirkondlikust tunnustusest. Loe edasi: Põlvamaal koondati mõtteid ja tunnetati koostöövajadust

Tartu saab suveks Emajõe kaldale rosaariumi

Kohe pärast lume sulamist alustatakse Tartusse Emajõe kaldapealsele 110 ruutmeetri suuruse rosaariumi rajamist, kuhu istutatakse 134 roosiistikut. 

Atlantise ning Võidu silla vahelisele alale tulevad jalgteede vahele kaarekujulised roosipeenrad, mille äärde rajatakse puitlaudisega kaetud istumiskohad.

Kuna tegemist on Eesti-Läti-Vene piiriülesest koostöö programmist rahastatava partnerlinnade rosaariumi projektiga, siis kasutatakse istutusmaterjalina ilmastikukindlaid Eestis, Lätis ja Venemaal levinud pargirooside sorte. Rosaariumi juurde paigaldatakse ka infostend, kus on kirjas kasvavate rooside sordid ning nende asukoht rosaariumiplaanil.

Rosaariumi rajab Aiad Korda OÜ, kes võitis väljakuulutatud riigihanke pakkumusega 20 292 eurot. Rosaarium valmib juuni lõpuks.

Töid finantseeritakse 90% ulatuses programmi “Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programm 2007-2013” vahenditest. Programmi raames algatatud projekti GreenMan eesmärgiks on rohealade tõhusa majandamise põhimõtete ühisarendamine Tartus, Rezeknes ja Pihkvas. Projekti kogueelarve on 1 948 195 eurot, millest Tartu Linnavalitsuse eelarve ulatub 305 810 euroni. Omafinantseeringu määraks on 10 protsenti.

Karolin Ott avab Võru Linnagaleriis näituse

Homme kell 18.00 avatakse Võru Linnagaleriis Karolin Otti näitus “Tagasi armastuse juurde”.

Näituse kohta on Karolin Ott kirjutanud järgmist:

“Need turvalised kooliseinad, mis olid soditud erinevate seal õppinud tulevaste kunstnike poolt. See pidevalt kinnikiiluv lift, mis sind kolmanda korruse maaliklassi viis. See suur ruum, mis alati pilgeni kunstimaterjale täis. See hea ja soe enesekindlus, et ühel päeval saab sinust professionaalne kunstnik, kes veedab kõik oma tulevased päevad oma ateljees. See kõik oli justkui üks heleroosa mull, mille sees sa tudengina elasid….. Ühel hetkel lõhkeb see heleroosa mull ja sa seisad toas, mis polegi see imeliselt avar ateljee ja sina pole ikka veel see professionaalne kunstnik…sest sul polnud raha. Sa läksid tööle, et teenida raha ja võimaldada endale kõik see, aga raha pole olnud piisavalt palju ja mis peamine…sul pole olnud enam piisavalt aega… Ma seisan toas, mis pole isegi päris minu oma ja vaatan end ümbritsevaid asju. Need asjad räägivad mulle milliseid rolle ma olen vahepeal kandnud…kontorinaine, koduperenaine, rändur, naine oma mehele….neis rollides elades olen kaotanud aja, et keskenduda rollile, mida südames kõige rohkem igatsen. Ma võtan selle aja. Nüüd, selle näitusega.”

Ehk siis näitus keskendub noore naise minapildi leidmise otsingule ja enda erinevate rollide vahel jagamise konfliktile.

Näituse kohta leiab infot Facebooki lehelt.

Kursi jahilossis esineb Viido Polikarpus

Pühapäeva õhtul kell 18 algaval kontserdil Puurmani vallas  Kursi jahilossis musitseerivad kultuurialaste  harrastustega ettevõtja Viido Polikarpus ning Kuldar Kalluste, kes on saanud tuntuks ka kitarride meisterdamisega.

Kursi jahilossi perenaise  Allikee Kubi sõnul mängivad Viido Polikarpus ja Kuldar Kalluste kitarri ja laulavad  hoone erinevates saalides   vastavalt oma soovile ning publiku kaasaelamis huvile.

“Enamuse oma elust Ameerika Ühendriikides elanud, kuid viimasel ajal end järjest rohkem Eestiga sidunud Viido Polikarpus vastab ka kontsertikülastajate küsimustele ning räägib muuhulgas   päikesepatareidest,” ütles Kubi.  Tema sõnul on võimalik muusikat nautides ka õhtueinet süüa ning ka metskitsepraadi maitsta.

Täpsemat infot muusikasündmusest saab www.kursijahiloss.ee.

Jaan Lukas

Kas kolhoosikord või mõisaaeg?

Heiki Hepner, Kohila Metsaseltsi juhatuse liige

Eesti Vabariigi taastamisel oli üks põhimõttelisemaid otsuseid tagastada maaomand nende endistele omanikele. Kolhoosid likvideeriti ja omanikud said tagasi selle, mis neile või nende esivanematele enne NL okupatsiooni kuulus. Kuid kahjuks on enam kui 20 aastat tagasi alustatu jäänud lõpetamata. Maaomanikul puudub võimalus otsustada  oma maal jahindusküsimuste üle. Sisuliselt säilitati jahinduses kolhoosikord, mille kaitsjad ähvardavad avalikkust mõisaaja tagasitulekuga.

Tänase jahindussüsteemi eest võitlejad, kes peavad kehtivat seadust maailma parimaks jahiseaduseks, on maaomanikke süüdistanud mitmes surmapatus. Kõige rohkem on kõlama jäänud väide, et maaomanike seisukohtadega arvestades ootab meid mõisaaja tagasitulek. Selle väite kinnituseks proovitakse näidata, et jahiseaduse kaasajastamise taga on välismaalastest suurmaaomanikud. Milline on olukord tegelikult? Võtame kõigepealt vaatluse alla välismaalased. Eesti erametsaomandist ümmarguselt kolmveerand on füüsiliste isikute omanduses, välismaalased moodustavad omanikest ühe protsendi. Veerand metsamaast on juriidiliste isikute omanduses. Kui palju seal omanike hulgas välismaalasi on, täpselt ei tea, kuid kindlasti neid on. Võib vaielda selle üle, kas see on hea, kui väliskapital meie majanduses osaleb, aga on ilmselgelt kahepalgeline heita seda metsaomanikele ette. Eelmisel aastal Eestis jahti pidanud jahimeestest veerand olid välismaalased. Ja neid ei toonud Eestisse maaomanikud, vaid tänased jahindusorganisatsioonid. Metsaomanike hulgas on välismaalaste osakaal kindlasti oluliselt väiksem.  Loe edasi: Kas kolhoosikord või mõisaaeg?

Eesti suurim kutsemeistrivõistlus paneb nädalaid varem võistlustööks valmistuma

Tisler Kuido Torp töötamas. Foto: erakogu.
Tisler Kuido Torp töötamas. Foto: erakogu.

Kutseõppeasutustes üle Eesti käib vilgas ettevalmistustöö: viimase aasta moetrendid ja tulevikusuunad, kümned tsemendikotid, pintslid ja värvipaletid, uhkes seades floristika ja korrektselt paigutatud juhtmejadad kirjeldavad vaid mõne ametit õppiva noore igapäeva. Seda enne sel nädalavahetusel, 8. ja 9. märtsil toimuval kutsemeistrivõistlusel Noor Meister 2013 osalemist. Noorel Meistril kohtuvad 21 võistlusala talendikad Eesti noored, kel eesmärgiks lahendada kohapeal saadud ülesanne ning koguda Noore Meistri tiitli nimel žürii maksimumpunktid.

Uurisingi noorelt tislerilt ja rätsepalt, kuidas ettevalmistusprotsess edukaks osalemiseks läinud on ja kui ambitsioonikad ootused on noored endale võistlustööde autasustamise hetkeks silme ette seadnud.

Eelmise aasta kogemustega vastu uuele võistlusele

Valgamaa kutseõppekeskuses tisleri ametit õppivale Kuido Torpile ei ole Noore Meistri kutsemeistrivõistlustel osalemine esmakordne. Möödunud aastal pidi noor tisler valmistama loengupuki, mis koosnes korpusest, raamuksest ning kalasaba tapiga sahtlist. „Võistlustöö tegi keeruliseks kalasaba tapi käsitsitöötlemine ning toote enda suurus, mida oli üksi raske käsitleda,“ sõnab Kuido, lisades, et kuigi töö jaoks oli piisavalt aega, sai närv võitu ning tuli tunnistada eksimust sahtli mõõtudes.

Sel aastal läheb noormees võistlusele enesekindlamana ja rahulikuma närviga. Võistluse ettevalmistusaeg on noorel tisleril sarnane eelneva aastaga. „Sel aastal olin varunud samuti kaks-kolm nädalat, aga töömaht on võrreldes eelmise aastaga tunduvalt väiksem, samas täpsus on suurem,“ leiab noormees, „arvatavasti on palju ka käsitsi tegemist, sest suuri puidutöötlemispinke kasutada ei saa.“ Võistluse lähteülesandena saadud tutvustav joonis, mille järgi võistlustööks harjutada saab, võib kuni 30% ulatuses veel muutuda. „Praegu keskendungi pigem käsitsi töötlemisele kui muudele võimalustele, sest ei tea ju kindlalt, mis ees ootab – töö kontseptsioon võib veel natuke muutuda,“ sõnab Torp.

Loe edasi: Eesti suurim kutsemeistrivõistlus paneb nädalaid varem võistlustööks valmistuma

Kekkose suusasõit tuleb taas

IMGP6238

SA Tehvandi Spordikeskus ootab spordisõpru osa võtma 19. Kekkose Suusasõidust, mis leiab aset 10. märtsil algusega kell 12.15 Kääriku Spordikeskuses.

Talviseks traditsiooniks saanud suusaüritus toimub juba 19. korda Kääriku Spordikeskuses 14 km pikkusel Kekkose suusarajal klassikalises stiilis. Ürituse eesmärgiks on hoida ja arendada edasi Kekkose suusasõidu traditsiooni ning propageerida suusatamist rahvaspordi olulise osana.

Suusasõidust osavõtjatele on tasuta saun, toitlustus ja kuum jook Harimäel ning kingitus finišis. Auhinnatud saavad esikolmik nii naiste kui ka meeste arvestuses ning sponsorite toel on välja pandud ka loosiauhinnad. 19.Kekkose suusasõidu osalemistasu annetatakse Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondile.

Kekkose rada on oma nime saanud Soome presidendi Urho Kaleva Kekkoneni järgi, kes külastas 1964. aasta märtsikuus toimunud legendaarse Eesti visiidi ajal ka Käärikut. President matkas tol korral 17 kilomeetrisel suusarajal ning veetis õhtu Kääriku Spordibaasis. Seda külaskäiku meenutab peale suusaradade veel kuulus Kekkose saun.

Lillelist naistepäeva!

Juba eile õhtust saadik
on üks asi meeles –
emmekene, kalli – kalli
täna sulle teeme.

Enne teeme keerupatsi,
pärast pai ja musi.
Kas sa tead ka, mille pärast?
Kui ei tea, siis küsi.

Täna pidupäev on naistel.
Isa ütles seda.
Isa ise käskis emmet
täna õnnitleda.

Sellepärast kalli – kalli
täna sulle teeme,
õnne soovime ja muidu
rõõmu sulle teeme.

(Hando Runnel)