Tartus Lodjakojas alustati eile, neljapäeval kell kolm päeval pidulikult uue ja suurema, kahemastilise Looduslodja ehitust. Laev on plaanis vette lasta 2015. aasta kevadel ja seda hakatakse kasutama esmajoones loodusõpperetkede korraldamiseks Emajõel ja Peipsil. Lodjaseltsi esimene laev, 2006. aastal vette lastud lodi Jõmmu on tänaseks sõidutanud üle 55 000 reisija ning seilanud ka koduvetest kaugemale – St. Peterburgi, Novgorodi ja Stockholmi.
Ehitatav lodi on 18 meetrit pikk ja 8,5 meetrit lai ning seega suurim ajalooline purjelaev, mis pärast esimest iseseisvusperioodi Eestis ehitatud. Kahemastilise lodja süvis on 90 sentimeetrit, laeval on kaks masti ja purjepinda kokku 240 ruutmeetrit. Ajalooline puulaev varustatakse kaasaegse tehnika ja õppevahenditega. Laev on keskkonnasõbralik, järve- ja merekindel ning sobib hästi ka pikemateks reisideks.
Ehitamine on huvilistele avatud. Soovijad saavad laevaehitust Lodjakojas oma silmaga vaadata või jälgida tööde edenemist veebikaamera kaudu. Laevaehituse kõrval viiakse läbi ka õpitubasid, kus saab harjutada lihtsamat puutööd, sepistamist, köiekeerutamist ja tõrva põletamist. Suuremad asjahuvilised on oodatud vabatahtlikena appi ehitusele ja talgutele.
Uus kahemastiline lodi hakkab tegema peamiselt õppereise Emajõel ja Peipsil. Aprillist novembrini toimuvad looduslodja retked, mida Lodjaselts on korraldanud Keskkonnainvesteeringute keskuse toel alates 2008. aastast, on kujunenud väga menukaks koolide, lasteaedade ja perede hulgas. Näiteks 2012. aastal tegi Jõmmu õuesõpperetki kuues maakonnas ning nendel loodusretkedel osales kokku 5500 inimest. Uus suurem lodi võimaldab läbi viia pikemaid, põnevamaid ja põhjalikumaid loodusretki. Kahemastilise lodja üheks oluliseks sihtpunktiks kujuneb loodetavasti ka Pihkva linn ning Peipsi idakallas.
2006. aastal valminud lodi „Jõmmu“ on seni ainuke omataoline maailmas. Ta on 12 meetrit pikk, 7,5 meetrit lai, kaalub 25 tonni ning temaga saab läbi sõita minimaalselt 80 sentimeetri sügavusest veest. Mast ulatub veepinnast 14 meetri kõrgusele ning purjepinda on 100 ruutmeetrit. Lodja kodusadam asub Tartus, peamiseks sõidupiirkonnaks on Eesti siseveed, kaugemad rännakud on viinud lodja Novgorodi ja Stockholmi.
Emajõe-Peipsi lodjad olid unikaalsed puust kaubapurjekad, mida kasutati Peipsil ja suurematel jõgedel kaupade vedamiseks teadaolevalt üle 600 aasta – 14. sajandi hansaaegadest kuni 20. sajandi keskpaigani. Hiilgeaegadel seilas Peipsil üle 500 lodja. Enamik lotjadest hävis II maailmasõja lõpuks, viimaseid lotjasid võis Peipsil kohata 20. sajandi keskel.
Lisaks vabatahtlikele panevad laevaehitusele taas õla alla Tartu linn, RMK, ALeCoq ja Respo. Uued toetajad on kodumaised puidutööstused Raitwood ja Viiratsi Saeveski.
Lisainfo: www.lodi.ee