12. veebruaril avaneb Rahvusraamatukogu harulduste kogu näitusesaalis Jüri Arraku pisigraafikanäitus “Miniatuurne Jüri Arrak: eksliibrised, jõulugraafika, ehted”.
13. veebruaril avatakse 6. korruse näitusesaalis “Silvi Väljal 85. Raamatuillustratsioonid” ja 14. veebruarist saab fuajeegaleriis näha Mare Iknojani fotonäitust “Pilvede värvid”.
Jüri Arrak on üks silmapaistvamaid eesti kunstnikke. Arraku isikupärase käsitluslaadi, tema käekirja – seda võib julgelt ka Arraku stiiliks nimetada – tunnevad paljud eksimatult juba kaugelt ära. Jüri Arrakut tuntakse ennekõike maalikunstniku, vabagraafiku ja joonistajana. Näitusel “Miniatuurne Jüri Arrak” on eksponeeritud kunstniku pisemas formaadis valminud teosed: eksliibrised, jõulugraafika, ehted. Jüri Arrak õppis ERKIs metallehistööd, nautis ehete loomist, kuid teda tõmbas enamgi kujutav kunst. Kõigepealt huvitus ta graafikast ja siin oli kahtlemata oma osa poolvenna Henno Arraku eeskujul.
Graafikas alustas Jüri Arrak just eksliibristega, kolmel esimesel aastal (1961-1963) tegigi ta vaid neid, siin on ta graafikaloomingu lätted.
Juba 1962. aasta töödes valdab kunstnik perfektselt graafilist vormi, silmapaistev on ta endale loodud sürrealistlik eksliibris, mis on näitusel kahes värvilahenduses. Eesti eksliibrisekunstis on Jüri Arrak modernist, uute võimaluste otsija ja leidja. Ta lõi meil esimesed abstraktsed eksliibrised värviliste linoollõigetena Jüri Ernesaksale (1963) ja Enno Ootsingule (1964).
Näitusel eksponeeritud Jüri Arraku eksliibrised, jõulugraafika ja ehete kavandid on Mart Lepa kunstikogust, valik ehteid kuulub kunstniku abikaasa Ivi Arraku omandusse. Näituse koostas kunstikoguja Mart Lepp ja see jääb avatuks 22. märtsini.
Silvi Väljal, kes ennast uhkelt Halliste mulgiks nimetab, on sündinud 30. jaanuaril 1928. aastal Kuiv-Saapa talus. Kuiv-Saapal olla varjatud jälitajate eest põgenenud Rootsi kuningat, kes olevat sohu oma saapad ära kaotanud, aga saanud tollaselt taluperemehelt nii peidupaiga kui ka kuivad jalavarjud. Talukohale andis see nime ja vabatalu staatuse. Kuiv-Saapa taluga jättis Silvi Väljali pere hüvasti sõja algusaastal, päästes sellega end küüditamisest.
Kunstiinstituuti õppima minnes kujutas Silvi Väljal oma tulevikku ette just raamatuillustreerijana. Vabakutseliseks hakkas ta siis, kui sai kirjastuselt tellimuse illustreerida aabits. See oli esimene kord, kui üht õpikut illustreeris üksainus kunstnik – seni oli seda teinud ikka mitu illustreerijat. Aabits tõi tuntust nii Silvi Väljalile kui ka kirjastusele. See saadeti Brüsseli maailmanäitusele, kust tuli tagasi hõbemedaliga. Ühe aabitsaga on Silvi Väljal veel seotud: koos Lembit Eelmäega koostasid nad mulgikeelse aabitsa-lugemiku “Mulgi keelen ja meelen”. Ent ühest Silvi Väljali loodud tegelaskujust on saanud lausa maailmamees. See on Jussike, “Jussikese seitsmest sõbrast”, raamatust, mille on Silvi Väljal nii kirjutanud kui ka illustreerinud.
Jussike sündis 1966. aastal, seega sügaval nõukogude ajal Moskva lähedal asunud kunstnike loomingulises majas, kus Silvi Väljal oli kahel talvekuul n-ö. loomingulisel puhkusel, kunstnikutööd tegemas. Nõudmine oli, et selle aja sees tuleb illustreerida üks lasteraamat. Et ühtki lasteraamatut hoobilt võtta polnud, otsustas kunstnik ise raamatu kirjutada ja selle ka illustreerida. Sellest ajast algaski Jussikese võidukäik. Moskva kirjastus tahtis raamatu kohe avaldada, et aga tekstiga oli väga vabalt ümber käidud, nõudis kunstnik, et raamat ilmuks koos illustratsioonidega kõigepealt eesti keeles. Nii ka läks ja tänaseks on Jussike ilmunud vähemasti 24 keeles, teiste hulgas jaapani, hiina ning lausa eksootilistes singaleesi, marathi, telegu, bengali jm. keeltes. Viimati anti raamat välja kasahhi keeles. Näidendina on Jussikest tõlgitud 7 keelde, fääri keeles näiteks on see ilmunud nii raamatu kui ka näidendina ning tänu Jussikesele asutati seal mitu väikest lasteteatrit.
Vabagraafikaga hakkas Silvi Väljal tegelema suhteliselt hilja, esimese suure vabagraafika ja pastellmaalide näituse pani ta kokku 60. sünnipäevaks. Nüüdseks on neid näitusi olnud mitmel pool Eestis. Oma juubeleid on Silvi Väljal tähistanud näitustega, kus põhiteemaks olnud tema peamine inspiratsiooniallikas loodus.
Silvi Väljali erakordsus Eesti Rahvusraamatukogu jaoks on see, et temalt on RRi kunstiteabekeskuse kogus 35 raamatu 626 illustratsiooni ja 485 eksliibrist.
Näitusel on eksponeeritud Silvi Väljali raamatuillustratsioonid, enamasti lasteraamatutele, ja ka raamatu “Jussikese seitse sõpra” tõlked ning see on avatud 6. märtsini.
Mare Iknojani tõi fotograafia juurde armastus looduse vastu. Ta kirjutab: “Olen eestlanna. Elan Tallinnas. Armastus looduse vastu on toonud mind fotograafia juurde. On suur õnn tabada pidevalt muutuva looduse imekauneid hetki. Kes saab olla veel suurem kunstnik kui loodus ise? Õppisin Tartu Kunstikoolis, kus õppetöös pandi suurt rõhku kompositsioonile ja värvide harmooniale. Kümme aastat tagasi tulin elama Piritale. On võimas tunne seista mere ääres ja vaadata taevast ja merd, mis on Loojale nagu lõuend, kuhu ta imekiirelt värve segades maalib unustamatuid hetki, mis ei pruugi sarnasel moel enam kunagi korduda. Mulle jääb vaid võimalus kaameraga neid hetki tabada.
Iga kord, kui ma pilvi pildistan, mõtlen, kui täiuslikult Looja abstraktset kunsti valdab. Peab olema õnne, et talletada taevas nähtut, sest pilved muutuvad lausa sekundite jooksul. Ega ilmaasjata öelda – sekundi vaade. Looduse nägemise oskus aitab inimesel kasvatada hingevalgust. Oleme kõik siin maailmas külalised, tulnud vaid hetkeks. Nautigem siis looduse loodut. Usun, et pilved on unistajate jaoks ja nende vaatlemine toidab hinge.”
Näitus on avatud 7. märtsini.