Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

veebruar 2013
E T K N R L P
« jaan   märts »
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728  

Kuu keskkonnateateid laiast ilmast

Taas sirvib keskkonnaajakirjanik Mirjam Matiisen möödunud kuu huvitavamaid keskkonnauudiseid üle maailma.

Prantsusmaal plaanitakse hakata elektrit kokku hoidma. Nimelt teatas Prantsusmaa keskkonnaminister, et peagi on kõik kauplused ja kontorid sunnitud öösiti oma valgustuse välja lülitama.

Uus seadus rakendub Prantsusmaal selle aasta 1. juulist. Seaduse kohaselt peavad kauplused oma vaateaknad välja lülitama hiljemalt kell 1 öösel. Asutused on kohustatud tuled välja lülitama hiljemalt tund pärast viimase töötaja lahkumist.  Kohalikud omavalitsused võivad küll kehtestada erandeid jõulude ja teiste tähtsate sündmuste puhul. Samuti on erandid lubatud mõningates turismipiirkondades.

Selle sammuga peaks Prantsusmaa eeldatavasti kokku hoidma 250 tuhat tonni süsihappegaasi. See on 750 tuhande Prantusmaa majapidamise aastaringne energiakulu. Sealne keskkonnaminister Delphine Batho on ütelnud, et loodetavasti muudab antud seadus inimeste suhtumisi ning teeb Prantsusmaast valguse kokkuhoiu osas maailmas pioneeri.

Kokkuhoiu juurest aga raiskamise teemadele. Inglismaa mehhaanikainseneride ühingus tehtud uuring ütleb, et 30-50% maailmas toodetud toidust läheb raisku. See tähendab, et iga-aastaselt läheb raisku praegu umbes 2 miljardit tonni toitu.

Arengumaades tuleneb see enamasti ebaefektiivsetest viljakoristusmeetoditest, kehvadest toidu säilitamise ja transportimise süsteemidest ning ka ebapiisavast infrastruktuurist. Euroopas ja USAs põhjustab toiduraiskamist eelkõige tarbijate ning jaemüüjate käitumine. Jõuline kauba turustamine ning allahindlused põhjustavad seda, et inimesed viskavad ära pea poole oma toidust ilma, et nad seda maitsnudki oleks. Samuti suunavad toitu raiskama “kaks ühe hinnaga” tüüpi kampaaniad. USA toitlustusasutustes on aga enamasti pakutavad toiduportsjonid palju suuremad kui inimesed süüa jõuavad.

Samuti keelduvad supermarketid tihti müügile võtmast täiesti söödavat köögi- ja puuvilja, sest nende välimus või suurus ei vasta turu standarditele. Inglismaal jääb sel põhjusel põldudelt koristamata 30% saagist.

Toidupoodidele esitatud väga karmid standardid sunnivad ka ära viskama toitu, mis ametlikult on aegunud, tegelikult aga enamasti söögiks täiesti kõlblik.

Samal ajal kannatab maailmas nälja käes umbes miljard inimest ning maailma rahvaarv on tõusuteel. Eeldatavasti elab aastal 2075 maailmas juba 10 miljardit inimest.

Samamoodi on Inglismaa mehhaanikainseneride ühingu hinnangul murettekitav raisatava vee hulk. 70% maailma tarbitavast mageveest kulub just toidu tootmisele. Ja enam kui 500 miljardit kuupmeetrit vett läheb maailmas iga-aastaselt raisku toidu peale, mis kunagi tarbijani ei jõua. Vett hakkab aga maailmas kuluma üha rohkem- osalt ka seetõttu, et nõudlus liha järele kasvab. Näiteks ühe kilogrammi liha tootmiseks kulub 20-50 korda rohkem vett kui ühe kilogrammi köögivilja tootmiseks.

 

Et toidu raiskamisega seonduvaid probleeme lahendada, selleks soovitavad Briti insenerid ÜROl panustada arenguriikide abistamisse just selles osas, mis puudutab saagi koristuse ja säilitamise tehnoloogiaid ning vee kokkuhoidu. Arenenud riikide valitsused võiksid välja töötada tegevuskava, mis aitaks muuta tarbijate ootusi toidukaubale, mis omakorda vähendaks toidu raiskamist jaemüüjate poolt. Üksikisik peaks vältima liigse toidu ostmist.

Lootust sellele, et toitu edaspidi vähem raisatakse annab ka tõsiasi, et Euroopa Liit plaanib 2014. aasta kuulutada toidu raiskamise vastu võitlemise aastaks.

Briti ajaleht “The Guardian” aga kirjutab, et Lõuna-Aafrika viinamarjaistanduste töötajad on läbi ajakirjanduse maailmale edastanud palve mitte osta praegu Lõuna-Aafrikas toodetud veine ja seal kasvatatud viinamarju. Lõuna-Aafrika Vabariigi töölised korraldavad hetkel streike, nõudes 150 randi ehk 12 euro ja 35 sendi suurust päevapalka.

Streigid on kestnud alates eelmise aasta novembrikuust. On toimunud mitmeid kokkupõrkeid politseiga ning arreteeritud on sadu streikijaid.

Ühingud ja heategevusorganisatsioonid, kes toetavad Lõuna-Aafrika Vabariigi Lääne-Kapimaa provintsi 500 tuhandet farmitöölist, on samuti seisukohal, et viinamarjaistanduste töö- ja palgatingimused on  ülikehvad ning vastutustundlikud lääne tarbijad peaksid neist toodetest loobuma. Valitsusorganisatsioonid ei ole paraku farmereid ühise laua taha läbirääkimistele kutsunud.

Enamik Lõuna-Aafrika farmitöölisi ei ole ühtegi organisatsiooni koondunud. Paljud neist on kirjaoskamatud ning tööst ilmajäämise puhul ähvardab neid sageli ka elukohast ilmajäämine, sest elatakse tööandja poolt antud elamispinnal. Praegu on kehtestatud päevaseks miinimumpalgaks istandustes 69.39 randi ehk 5.73 eurot.

Ühingutesse on koondunud alla kuue protsendi istanduste töötajaist. Paar tööandjat on streigi tõttu ka töötajaile miinimumpalga tõstmist pakkunud. Ühingud on selle uudise rõõmuga vastu võtnud, ehkki nad on teada andnud, et eelistaksid läbirääkimisi riiklikul tasandil.

Inimõiguslaste hinnangul on lisaks palgale veinisektori töötajaskonnal veel hulgaliselt muid probleeme. Töötajad puutuvad pidevalt kokku kahjulike pestitsiididega, enamasti ei ole neil juurdepääsu joogiveele ning puudub ka võimalus võtta haiguslehte. Sel sajandil on veinitootmise maht Lõuna-Aafrikas kasvanud kümnekordselt, kuid mitmete organisatsioonide hinnangul on inimeste töötingimused sama aja jooksul muutunud pigem halvemaks.

Uudiseid saab järelkuulata ka KUKU Raadio 2. veebruari keskkonnasaates Ilmaparandaja.

Comments are closed.