Eesti maanaiste projekt pälvis Euroopas tähelepanu

Euroopa sotsiaalse innovatsiooni auhinna komisjon valis 605 osaleja hulgast välja 30 poolfinalisti, kes kandideerivad 2013. aasta Euroopa sotsiaalse innovatsiooni auhinnale. Väljavalitud 30 poolfinalisti hulgas on ka MTÜ ETNA Eestimaal läbiviidav mikrokrediidiprojekt.

Euroopa sotsiaalse innovatsiooni auhind 2013 on kutsutud ellu eesmärgiga leida häid ja uuenduslikke ideid uute töövõimaluste loomiseks ja tööhõive parandamiseks Euroopas, kus praegu on ligikaudu 25 miljonit inimest ilma tööta.

Auhinna eesmärk on tunnustada ka neid initsiatiive, mis toetavad vähemakstud või alaväärtustatud töökohtadel töötajaid ning neid, kes on tööjõuturul diskrimineeritud oma soo, vanuse või puude tõttu.

Konkursi esimeses etapis valis komisjon 605 osaleja seast välja 30 poolfinalisti, kellel on võimalus lihvida oma ideed kogenud mentorite käe all. Konkursi kolm parimat ideed kuulutatakse välja tänavu mais ning nad saavad 20 000 euro suuruse auhinnaraha ja võimaluse oma idee selle raha toel ellu viia.

MTÜ ETNA Eestimaal osales konkursil ideega pakkuda maal elavatele naistele tuge ettevõtluse loomiseks läbi mentorluse-koolituse-mikrokrediidi programmi, mis pakub paindlikel tingimustel laenu ning samas ka õpetab ja julgustab oma ettevõtte loomisel.

Mikrokrediidiprojekti idee konkursile esitanud Kairi Talvese sõnul on taolise kõrgetasemelise konkursi poolfinaali jõudmine ETNA mikrokrediidiprojekti läbiviijatele väga suur tunnustus.

“Kui see projekt Eestis õnnestub, siis on seda võimalik rakendada ka teistes Euroopa riikides, suurendamaks inimeste ettevõtlikkust ja vähendades seeläbi sotsiaalseid probleeme,” ütles ta.

ETNA Eestimaal on maapiirkondades tegutsevaid naisettevõtjaid ning ettevõtlusega alustada soovivaid naisi toetav ja spetsiaalselt naistele mõeldud koolitusi pakkuv mittetulundusühing.

ETNA mikrokrediidiprojekti rahastab Avatud Eesti Fond Kriisiprogrammi raames 268 794 euro ulatuses.

Lasnamäe noortekeskus saab 13aastaseks

Homme, 1.märtsil, kutsub Tallinna kõige vanem noortekeskus kõiki oma sünnipäevale.

Lasnamäe noortekeskuse (Kahu 4) sünnipäeval saab osa käevõrude meisterdamise ja žongleerimise töötubadest, osaleda piljardi- ja lauamängude turniiril ning õppida tantsutrupi Mahabbati juhendajatega kõhutantsu. Külalisi oodatakse alates kella 16.00-st ja planeeritav lõpuaeg on kell 18.00.

Keskus on populaarne noorte vaba aja veetmise koht. Igal nädalal külastab keskust ligikaudu 300 noort. Traditsioonilised huvitegevused millest noored meeleldi osa võtavad on loovus- ja savistuudiod, piljarditurniirid ning lugematud tantsutrennid. Keskuses saab kasutada bändiruumi, suurt ja väikest peegelsaali ning väiksemaid ruume õppe- ja huvitegevusteks.

Eelmise aasta üks huvitavamaid sündmusi Lasnamäe noortekeskuse eestvedamisel oli Õuduste öö tähistamine. Õuduste öö näol on tegemist Lasnamäe noortekeskuse traditsioonilise üritusega, mida noored alati ootavad. Sel päeval valmistatakse noortekeskuse köögis “jubedaid” hõrgutisi, vaadatakse üheskoos õudusfilme, otsitakse kapist välja kõige põnevamad kostüümid, toimub näomaalingute joonistamine ning leiavad aset mitmed põnevad võistlused eri vanuses noortele.

Noortekeskus on tore koht kõikidele noortele, mis pakub erinevaid võimalusi oma vaba aja sisustamiseks turvalises keskkonnas. Kõik Tallinna noortekeskused on üldjuhul avatud esmaspäevast reedeni 14.00 – 20.00. Lisainfot leiab noortekeskuste kodulehtedelt.

RMK ühtlustab küttepuidu müügikorraldust

Riigimetsa majandaja RMK käivitab alates 1. märtsist eratarbijatele ühtse registreerimissüsteemi küttepuidu müügi paremaks korraldamiseks.

“Kui siiani sai ühtses süsteemis registreerida vaid 3-meetriste nottidena müüdava küttepuidu ostusoove, siis edaspidi registreeritakse samamoodi ka kõik eratarbijate soovid varuda küttepuitu kasvava metsana,” kommenteeris RMK juhatuse liige Tiit Timberg, kelle sõnul aitab uus süsteem küttepuidu müüki paremini planeerida. Alates 1. märtsist saavad eratarbijad küttepuidu ostusoovist teada anda kas telefoni 676 7676 või e-posti kyte@rmk.ee kaudu.

Vaheladudesse koondatud 3-meetrist küttepuitu pakutakse jätkuvalt koos kohaleveoga ning need tellimused on võimalik täita paari nädala jooksul.

Kütte varumine kasvava metsana toimub uue korra järgi vahemikus 1. november kuni 31. märts. Vastavaid sooviavaldusi registreerib RMK kuni 1. oktoobrini. Metsa hindamisandmete alusel tehakse igale eratarbijale konkreetne hinnapakkumine, misjärel sõlmitakse leping ja väljastatakse ka arve. Kõik tänaseks esitatud kasvava metsa raieõiguse ostusoovid täidetakse käesoleva talve jooksul.

Timbergi sõnul muutub alates märtsist ka seniste RMK metsnike vastutusvaldkond ning töökorraldus, mille järgi uue ametinimetusega metsnik-metsakorraldajate põhitegevus kevad-suvisel perioodil on metsavarude hindamine ja metsakasvatuslike tööde kavandamine. “Metsa inventeerimistööde käigus kaardistatakse ühtlasi kõik sanitaarraiet vajavad metsaosad, mida saab sügisel pakkuda eratarbijaile kasvava metsa ülestöötamiseks,” selgitas Timberg.  Loe edasi: RMK ühtlustab küttepuidu müügikorraldust

Homme algavad Võrus Eestimaa talimängud

Homme, 1. märtsil avatakse Võru Spordikeskuse staadionil pühapäevani kestvad Eestimaa Talimängud, kuhu on oodata üle 3000 osaleja. Mõõtu võetakse 17 spordialal.

Kui neli aastat tagasi Põlvamaal võisteldi kaheksal spordialal, siis praeguste talimängude programmi kuulub tervelt 17 ala. Suurendatud on just talispordialade osakaalu. Nii on programmis murdmaasuusatamine, mäesuusatamine, suusaorienteerumine, laskesuusatamine, jäähoki ja suusahüpped. Võisteldakse ka ujumises, motokrossis, naiste ja meeste korvpallis, maadluses, lauatennises, kabes ja males. Mängude
peakoordinaator, EMSL Jõud peasekretär Tarmo Volt lisas, et plaanis on ka Võrumaale iseloomulikud “Ummamuudu hullud talimängud”, kus on palju huvitavaid võistlusi, üritusi ning üllatusi.

Mängude peakorraldaja, Võrumaa Spordiliidu tegevjuhi Merike Õuna sõnul sai mängude Võrru toomisel otsustavaks see, et Võru maakonnas on niivõrd palju panustatud spordirajatistesse. “Lisaks on meil väga kaasaegsed tingimused: renoveeritud on kultuurimaja Kannel, milles on kohalike väga tublide kultuuriesindajatega esinduslik spordile vaheldust tekitada ning ka meie klubide ja pubide rohkus ja tegusus on muljetavaldav,” ütles Õun.

Võru linnapea Jüri Kaveri ootab ja loodab ennekõike, et võistlused sujuvad ning et on palju osalejaid ja kaasaelajaid. “Korraldustoimkond on terve aasta teinud selle nimel tööd, et mängud saaks edukalt toimuda. Võrus on alati sporti au sees hoitud. Oleme teinud suuri investeeringuid ning loonud parimad võimalused,” sõnas Kaver.

Võru on ka selle traditsioonilise ürituse sünnipaik, sest just siin korraldati 1965. aastal esimesed Eesti NSV Maanoorte Talimängud.  Loe edasi: Homme algavad Võrus Eestimaa talimängud

Küttekulud renoveeritud majades on väiksemad kui uutes elamutes

Eesti Korteriühistute liit viis Tallinna ja Harjumaa korteriühistute seas tänavu jaanuaris läbi iga-aastase küttekulude küsitluse.

Küttekulude koondtabelisse kanti küsitlust juhtinud EKÜL Tallinna ja Harjumaa büroo juhi Raimo Jõgeva sõnul ligi 160 kortermaja andmed. “Viimasel aastal on märgatavalt kahanenud soojusenergia kulu erinevus ühe ruutmeetri kütmise kohta küsitluses osalenud majades,” rääkis Jõgeva küsitluse tulemusi tutvustades. “Parimad tulemused on saavutatud täielikult renoveeritud kortermajades, need ületavad ka viimasel kümnendil ehitatud majade tulemust.”

Küsitluses osalenud korterelamute keskmine vanus oli 41 aastat, soojusenergia kulu 1m² kohta 22,63 KWh ning hinnaks 1,71€. “Parim
küttekulu oli 10 KWh ja 0,81€ 1m² kohta, mis on keskmiselt viis korda väiksem kõige suuremate küttekuludega majadest. Varasematel
aastale oli see vahe üle kümne korra. See tähendab, et enamik uuringus osalenud kortermaju on renoveeritud ning sellega saavutati
märkimisväärne energiasääst,” nentis Jõgeva.

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996. aastal Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Küsitluse tulemustega saab tutvuda ka EKÜL kodulehel: www.ekyl.ee.

Seitse meest läbib Kõrvemaa maratoni Estoloppeti 70. maratonina

Suusad
Suusad

Pühapäeval 3. märtsil Kõrvemaal peetav 16. Tallinna maraton on 16. Estoloppeti rahvaspordiürituste hooaja eelviimaseks etapiks. Alates sarja loomisest on sõidetud 69 suusamaratoni, lumepuudusel on ära jäänud viis. Kõik seni toimunud maratonid on läbinud koguni seitse suusatajat.

Oma 70. maratonile läheb talispordifänn Arvo Raja, kelle kontole on sel hooajal suusakilomeetreid kogunenud ligi 1000. “Tänavu on mul Estoloppetil läinud üllatavalt hästi, enne sarja viiendat maratoni olen oma vanuseklassis (M50) viiendal kohal. See on endalegi üllatuseks, sest nii head tulemust ma küll ei lootnud,” soovib peamiselt Pirita ja Nõmme suusaradadel treeniv Raja oma kohta hoida. “Tänavu on kiiduväärt talv, sai varakult sõitma hakata ning see on hea ettevalmistuse võimaldanud. Ka Tartu Maratoni läbisin siiani kõige lühema ajakuluga, rada oli kiire ja eriti lõpukilomeetrid läksid väga hästi. Eks selle nimel sai ju ka spetsiaalselt harjutatud, näiteks Alutaguse suusamaraton sai praktiliselt vaid paaristõugetega läbitud. Proovimise mõttes, et kas ja kuidas jaksab.”

Treeningu eesmärgil on mees tänavu juba ka ees ootava Tallinna suusamaratoni raja läbi sõitnud. “See on väga hea koht, kus end ette valmistada – vahelduv maastik, kus saab kõiki stiile ja liigutusi proovida ning trenni teha.” Loe edasi: Seitse meest läbib Kõrvemaa maratoni Estoloppeti 70. maratonina

Eestkosteorganisatsioonid nõuavad hasartmänguseaduse muutmise seaduse sisuanalüüsi

Eesti laste ja perede eestkosteorganisatsioonid kogunesid, et arutada 538266_534929896547305_1617169740_nomapoolset nägemust seoses hasartmänguseaduse muutmise seadusega, millega üllatuslikult soovitakse muuhulgas likvideerida Hasartmängumaksu Nõukogu.

Üheskoos valmis pöördumine Vabariigi Presidendile, õigukantslerile, Riigikogule, rahandusministeeriumile, sotsiaalministeeriumile, haridus- ja teadusministeeriumile ning Vabariigi Valitsusele. „Oleme seisukohal, et hasartmängumaksu seadus ja selle rakendus moodustab olulise osa laste, noorte, perede, vanurite ja puuetega inimeste õiguste ja kaitse süsteemist,“ seisab pöördumises. Me oleme olukorras, kus 2011 aastal riigi poolt vastu võetud Laste ja perede arengukava nõuab stabiilsust ning lapsed ja pered tuleks seada prioriteedis mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes. Sellisel hetkel ei saa ilma sügava kaalumiseta seada löögi alla organisatsiooni, mis ka eelnimetatud arengukava järgi peaks toetama vabasektori potentsiaali. Loe edasi: Eestkosteorganisatsioonid nõuavad hasartmänguseaduse muutmise seaduse sisuanalüüsi

Viljandis tuleb 7. märtsil kohaliku omaalgatuse programmi infopäev

7. märtsil on Viljandis kohaliku omaalgatuse programmi (KOP) infopäev, kus programmi ja selle muudatusi tutvustab huvilistele SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital esindaja Saima Mänd.

Tasuta infopäev on kavas neljapäeval, 7. märtsil kella 11-15 Viljandi maavalitsuse õppesaalis (Vabaduse plats 6, II korrus). Korraldajad paluvad huvilistel ennast infopäeval osalemiseks kirja panna hiljemalt 4. märtsiks e-postiaadressil: kristi@viljandimaa.ee.

“Kõigil kohaliku omaalgatuse programmist toetust taotleda soovijatel soovitan infopäeval kindlasti osaleda, sest programm on tänavu põhjalikult muutunud,” toonitas KOPi maakondliku komisjoni esimees, Viljandi maavalitsuse majandusarengu peaspetsialist Jane Lumiste.

“Kui varem haldas regionaalministri haldusalasse kuuluvat kohaliku omaalgatuse programmi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, siis alates 2013. aastast haldab seda sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital,” selgitas ta.

Seetõttu on vahepeal täpsustatud programmi eesmärke ja rahastatavaid tegevusi ning taotlusvoorude tingimusi. Samuti on koostatud uued taotlusvormid. “Seekordne infopäev ongi mõeldud eeskätt KOPi uute tingimuste ja taotlusvormide tutvustamiseks taotlejatele,” sõnas Jane Lumiste.

KOPi taotluste esitamise tähtaegadeks jäävad ikka 1. aprill (kevadvoor) ja 1. oktoober (sügisvoor) ning taotlused tuleb ka edaspidi esitada maavalitsusse.

Lisaks saavad infopäeval osalejad veel ka ülevaate sihtasutusest Kodanikuühiskonna Sihtkapital ning lähemat teavet Euroopa Liidu programmi “Kodanike Euroopa” kohta.

Eelmisel, 2012. aastal esitati Viljandi maakonnas kohaliku omaalgatuse programmist toetuse saamiseks kokku 163 taotlust, millest rahuldati 102 taotlust kogusummas üle 75 000 euro. Teistest enam läks toetust Karksi valda, Viljandi linna ja Halliste valda.

Taotlejate juriidilise vormi järgi said eelmisel aastal Viljandimaal KOPist toetust 90 mittetulundusühingut, üheksa seltsingut ja kolm sihtasutust. Loe edasi: Viljandis tuleb 7. märtsil kohaliku omaalgatuse programmi infopäev

Tulekul on kutsehariduse suursündmus Noor Meister 2013

Võrumaa kutsehariduskeskuse mehhatroonikud Martin Venski ja Erki Teemant. Foto: erakogu
Võrumaa kutsehariduskeskuse mehhatroonikud Martin Venski ja Erki Teemant. Foto: erakogu

Sel kevadel toimub esmakordselt kutsehariduse suursündmus Noor Meister 2013.

8.-9. märtsil kella 10-18 Eesti Näituste messikeskuses Tallinnas toimuvad kutsemeistrivõistlused 21 erialal: võistlejaid üle 300.
13 töötuba ametite proovimiseks. Kutseharidusmessil on kohal ametikoolid üle Eesti. Sissepääs tasuta. www.noormeister.ee

Mehhatroonikaharidus kindlustab töökoha ja põneva ameti

Mehhatroonikaõpingud pakuvad tulevikuks kindlat tasustatud töökohta ja võimalust tegeleda igapäevaselt oma huvidega, kinnitavad seda ala Võrumaa kutsehariduskeskuses õppivad Martin Venski ja Erki Teemant.

Viimasel ehk 3. kursusel õppivad noormehed toovad välja, et neid kannustas eriala valima huvi elektroonika, elektri, masinate ja arvutite vastu. “Ka minu isa on mehhatroonik ning seega olen juba poisikesest saati ninapidi juures olnud, kui ta mõnd elektri- või elektroonikasüsteemi on remontinud või lausa ise ehitanud,” jutustab Venski. Teemant lisab, et erialavalikul mängis rolli ka see, et Võrumaa kutsehariduskeskus asub ta kodupaigale lähedal. Sama kinnitab ka Ventski, lisades, et koolil on hea maine ja laborid, kus toimub oluline osa õppetööst, on nende koolis väga hästi sisustatud.

Loe edasi: Tulekul on kutsehariduse suursündmus Noor Meister 2013

Tsõõriklaual kooskõlastatakse taotlust UNESCO-le

Võrumaa suitsusaunade koostöökogu kutsub 1. märtsil kell 15 Võru Instituuti kokku võrokõisi tsõõriklavva, et üheskoos vaadata üle UNESCO-le valminud taotlus, allkirjastada kogukonna nõusolekukiri ja vahetada teemakohast infot.

Võrokeste kogukonna koostöös on kolme aasta jooksul kokku pandud materjalid, mis on vajalikud taotluse esitamiseks Võromaa suitsusaunatava UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja kandmiseks. Taotluse koostamist on juhtinud vabatahtlik suitsusauna koostöökogu, kes tegutseb kohalike organisatsioonide ja aktiivsete inimeste toel.

Taotluse eestikeelset teksti saab lugeda kodulehel www.savvusann.ee. Küsimused ja ettepanekud taotluse sisu kohta saab saata veebruari kuu jooksul: kylli.eichenbaum@wi.ee.

Taotluse UNESCOle esitamise kohta langetab otsuse kultuuriminister. Taotluse esitamise lõpptähtaeg on käesoleva aasta 31. märtsil.

Tsõõriklaua arutelu on kõigile avatud, teata osalemisest:

Külli Eichenbaum

Võromaa suitsusaunade koostöökogu infojuht

tel 56611924

e-post: kylli.eichenbaum@wi.ee

Velise ootab kodanike presidendi mälestusüritusele

Suure Lennu tulede teekond. Allikas: Velise kultuuri ja hariduse selts
Suure Lennu tulede teekond. Allikas: Velise kultuuri ja hariduse selts

Velise kultuuri ja hariduse selts vana Läänemaa kagusopist nüüdse Märjamaa valla lõuna osas  kutsuvad kõiki hea tahtega kaaskodanikke- nii suuri kui väikseid, samuti  seltse ja ühinguid oma osalemisega   toetama-jätkama suurel reedel, 29.märtsil Lennart Meri mälestusüritust.

Nüüseks juba traditsiooniks saanud ürituse algatajateks olid 2006. aasta kevadel Aivar Niinemägi Pandivere Arenduse ja Inkubatsioonikeskusest , Väike-Maarja vallavalitsus Lääne-Virumaalt ja Kaarma vallavalitsus Saaremaalt.

Selleks süütame mälestuslõkked või märgutuled, lapiküünlad oma jaanitule kohtades, külaplatsidel, linnustes või teistes väärikates kohtades,  mis paiknevad võimalikult lähedal mõttelisele joonele Ebavere mäe ja Kaali järve vahel – ehk oletatavale Kaali meteoori ehk Tarapita teekonnale. Seda teekonda võib teisiti kutsuda ka Suure Lennu kaareks või tuleteeks.

Ebaverest alates kulgeks kaar Järvamaal  Järva-Jaani kohal üle Purdi  ja Lõõla küla.

Raplamaal leiab neid paigad, kui ühendada kaardil joonega Lelle aleviku keskpaik ja Lihuveski sild Raikküla vallas ning Avaste mäe keskpunkt Vigala vallas

Lõuna-Läänemaad läbiks tuledekett joonel Avaste mäest läbi Lõo küla Puhtu poolsaarele, puudutades pisut Pärnumaad Koonga vallas, kaugele ei jää Vatla linnus.

Enne Saaremaad trehvab teekond Viirelaidu ja Võisilma Muhu lõunarannal. Saaremal jäävad joone alla Pöide valla külad alates Kõrkverega, Laimjala valla Audla-Ridala kohal jätkub  tee Kaali suunas otse üle Valjala kandis  paikneva  põliste linnusevallide.

Velise-Valgu kandi rahvas teeb tuld seekord  Aravere küla maadel oja kaldanõlval reedel, 29. märtsil  üks tund enne  päikeseloojangut. (kell 17.57)

KAASA HEA TUJU ja VÄÄRT LOOD! Kohtumiseni Tulede Teel!

 

Velise Kultuuri ja Hariduse Selts

Velise Muinsuskaitse Selts

Eesti Looduskaitse Seltsi

Märjamaa osakond

Taas on võimalik kinolinal näha vanameistrit Arvo Kukumäge


fotostill13. märtsil linastub Värska Kultuurikeskuses uus Eesti mängufilm “Karikakramäng II”. Tegemist on kolmest lühifilmist koosneva kassettfilmiga.

Katrin Maimiku ja Jan Erik Nõgisto filmis “Foto” mängib ühte peategelast legendaarne filminäitleja Arvo Kukumägi, kes ise ka Saatse juurtega.”Foto” on lugu 30-ndates Maaritist (Helen Ehandi), kes elab koos oma kiusliku isaga. Maarit kohtab ühel päeval 9-aastast poissi Rainerit (Henry Orlov) ning nende vahel tekib kummaline sõprussuhe.

Elina Naani filmis “Aitäh, et sa minuga juhtusid” lähevad noored, kaks noormeest ja kaks neiut, väiksele väljasõidule. Reisil olles selgub, et suhted nende vahel on keerukamad, kui algul välja paistab. Peaosades Ivo Reinok ja Johannes Naan.

Kolmandas filmis, Andres Maimiku ja Katrin Maimiku “Hõbepulmas” hakkab abielupaar, keda mängivad Anne Reemann ja Eero Spriit, pidama uhkelt hõbepulmi. Klopitakse puhtaks vana pulmakleit ning aetakse see kärinate saatel pereemale selga. Alguses tundub, et kõik sujub ladusalt, aga peo käigus hakkab ideaalne fassaad tasapisi laiali pudenema ning paljastuvad aastaid allasurutud konfliktid, hirmud ja kompleksid. Teistes osades Loore Martma, Carmen Mikiver, Indrek Taalmaa jt.

Eesti Panga näitus Meremäel

näitus 020Alates 27.veebruarist on Meremäe vallamaja saalis võimalik tutvuda Eesti Panga rändnäitusega.

Näitus “Eesti raha margast euroni” on valminud koostöös Eesti Ajaloomuuseumi, Euroopa Komisjoni ja Eesti Pangaga.

Rändnäitusel käsitletakse nelja Eesti vääringut:

  • marka, mis tähistas eestlaste iseolemise algust 1918. aastast;
  • krooni, mis hakkas kehtima 1.jaanuarist 1928 ning mis oli igapäevases ringluses kuni 25.märtsini 1941. aastal;
  • krooni taassündi 1992. aastal ja käibel olemist kuni 1.jaanuarini 2011. aastal;
  • eurot, meie praegust raha.

Kuuel suurel ja värvilisel alusel on näitus sobilik vaadata nii lasteaia-, koolilastel kui ka kõikidel teistel. Näitusel saab teada palju huvipakkuvaid nüansse. Näiteks seda, et esimesed pennid ei olnud mitte metallist vaid väiksema suurusega paberkupüürid. Samuti saab teada, et juba 1989. aasta detsembris kuulutas ENSV Ministrite Nõukogu välja konkursi uute rahasedelite ja müntide kujundamiseks!

Vabariigi juubeliaastale sobilik näitus on vaatamiseks Meremäe vallamajas kuni 11.märtsini 2013.

Vanemuise buss toob koduuksest teatriukseni

Vanemuise teater kutsub Lõuna-Eesti teatrisõpru märtsis mugavalt ja soodsalt Tartusse teatrisse. Uus kahekorruseline teatribuss toob huvilised etendusi vaatama vaid teatripileti hinnaga. Pakkumine kehtib järgmistele etendustele:

15.03 operett „Lõbus lesk“ (viimane etendus)

Teatribuss sõidab marsruudil: Otepää-Rõngu-Elva-Nõo-Tartu. Teatripaketi hind 11 €.

Väljumiskohad:
17:15 Otepää, Otepää külastuskeskuse parkla (Tartu mnt. 1)
17:35 Rõngu, Rõngu rahvamaja parkla
17:50 Elva, Elva kultuurikeskuse „Sinilind“ parkla
18:05 Nõo, kaupluse A ja O parkla (Tartu mnt. 3)

22.03 suurejooneline kontsert-lavastus „Õhtu Straussiga“

Teatribuss sõidab marsruudil: Räpina-Mooste-Ahja-Võnnu-Tartu. Teatripaketi hind 15 €.

Väljumiskohad:
17.00 Räpina, hotell „Räpina“ parkla (Tartu mnt. 2)
17:25 Mooste, Mooste Folgikoja parkla
17:40 Ahja, Ahja kultuurimaja parkla
17:55 Võnnu, Võnnu kultuurimaja parkla

28.03 draamalavastus „Musta pori näkku“. Teatripaketi hind 15 €.

Väljumiskohad:
17:00 Võru, Katariina kiriku parkla
17:25 Kanepi, Kanepi kiriku parkla
17:40 Saverna, Saverna vallamaja parkla
18:00 Kambja, Kambja vallamaja väravate esine parkla

Teatripaketi hinnas sisaldub teatripilet ja edasi-tagasi bussisõit. Infot teatripaketi tellimise ning bussi väljumiskellaaegade ja peatuste kohta saab Vanemuise teatri kassast: kassa@vanemuine.ee või telefonil 744 0165.

Lisainfo: Siivi Põldots, Vanemuise müügijuht, e-post siivi@vanemuine.ee, www.vanemuine.ee

Toila valla Aasta Tegija 2012

Toila vallas on saabumas aastapäeva pidustused, mistõttu on välja kuulutatud Aasta Tegija 2012 otsingud. Kes oli aastal 2012 see “kõige-kõige”, kelle tegu või tegemised meenuvad kohe, kui mõelda tagasi eelmise aasta kultuuri- ja spordielule Toila vallas? Kes on kultuuri- või sporditegija 2012?

Oma arvamus viia 8. märtsiks 2013 Toila Vallavalitsuse kantseleisse vallasekretärile või saata digitaalselt aadressile  mehis.astok@gmail.com.  Märksõnaks tuleb märkida: TEGIJA. Samuti on võimalik avaldada oma arvamust nii Toila kui Voka Raamatukogus.

Kindlasti peab olema ära märgitud kandidaadi esitaja nimi ja tegu, mille eest kandidaat seda tiitlit väärib.

Tingimused kandidaadile:

Aasta kultuuritegija on üksikisik või kollektiiv, kes on eelmisel aastal korraldanud vallas üritusi, osalenud või esindanud valda rahvusvahelistel või riigisisestel üritustel, välja andnud valda käsitleva teose vms.

Aasta sporditegija on sportlane, võistkond või treener, kes (või kelle hoolealune) on eelmisel aastal esindanud valda ja saavutanud edu rahvusvahelises või riigisiseses konkurentsis.

Riigi toetusel uuenevad huvikoolide õppevahendid

Haridus- ja teadusministeerium eraldas Hasartmängumaksu Nõukogu otsuse alusel 2013. aastaks projekti “Varaait” raames huvikoolidele tegevuse mitmekesistamiseks ja kättesaadavuse suurendamiseks õppevahendite soetamise kaudu 115 041 eurot.

“Huvihariduses osalemine võimaldab noortel arendada oma mitmesuguseid pädevusi, mis hilisemas elus on tööturule sisenemisel konkurentsieeliseks. Veelgi enam, huvialast võib saada ka elukutse,” selgitas Eesti Noorsootöö Keskuse peaekspert Ene Raid

Eestis tegutseb hetkel 527 huvikooli, mis pakuvad huviharidust enam kui 69 tuhandele noorele.

“Huviharidus on finantseeritud olulisel määral ja püsivalt kohalike omavalitsuste eelarvest, mis teeb sellest ühe stabiilsema, jätkusuutlikuma ning pikaajaliste traditsioonidega noorsootöö valdkonna, kuid KOV-le majanduslikult raskel ajal on riigi toetus ülimalt oluline,” sõnas Raid.

Riigi prioriteedid noorsootöö ja selle osana ka huvihariduse arendamisel on kättesaadavuse suurendamine, sh vajaliku infrastruktuuri arendamine ja varustuse uuendamine, ning tehtava töö kvaliteet.

Eraldatud toetuse taotlemiseks saavad huvikoolid “Varaaida” projektikonkursile taotlusi esitada kuni 3. aprillini. Ühele projektile eraldatakse maksimaalselt 2000 eurot.

Projektikonkurssi “Varaait” korraldab haridus- ja teadusministeeriumi hallatav riigiasutus Eesti Noorsootöö Keskus, mille põhieesmärk on noorsootöö arendamine ja korraldamine riikliku noortepoliitika raames.

Lisainfo: Ene Raid, Eesti Noorsootöö Keskuse peaekspert, tel 5179 347

Meeste terviseseminar ja vesiaeroobika treening!

7. märtsil toimub Väimelas meeste terviseseminar ja vesiaeroobika treening!

Võru Maavalitsus ja projekt Mehed Liikuma kutsuvad Võrumaa mehi osalema 7. märtsil Väimelas toimuvale terviseseminarile ja sellele järgnevale vesiaeroobika treeningule.

Terviseseminari teemaks on “Ohutu koormuse valik terviseliikumisel” ja lektoriks SA Tartu Kiirabi koolitusjuht Andras Laugamets. Seminar algab kell 18.00 Väimela Kutsehariduskeskuse täiskasvanute koolitusmaja III korruse seminariruumis (peahoonest paremal olev helekollane maja).

Kell 19.15 on huvilistel võimalik liituda Mehed Liikuma Võrumaa meeste aktiivgrupi vesiaeroobikatreeninguga Väimela Tervisekeskuse ujulas.

Ürituste sihtgrupiks on tööealised Võrumaa mehed!

Terviseseminari läbiviimist toetab Euroopa Sotsiaalfondi programm “Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2013-2014”.

Terviseseminarile ja vesiaeroobika treeningule saab ennast registreerida kuni 5. märtsini Internetis aadressil http://www.mehedliikuma.ee/ml-aktiivgruppide-registreering/070313-terviseseminar-vaimelas.html või telefonil 503 2748 (Siim Ausmees).

Otepää Naisselts ja Otepää Vallavalitsus ootavad kandidaate Aasta Ema aunimetusele

Otepää Naisselts koostöös Otepää Vallavalitsusega ootab ettepanekuid valla Aasta Ema aunimetusele. Ettepanekute esitamise tähtaeg on 15.aprill 2013.

Aunimetuse Otepää valla Aasta Ema väljaandmise eesmärgiks on väärtustada ema ja emadust, tunnustada naise rolli laste kasvatamisel. Aunimetust antakse igal aastal emadepäeva pidulikul kontsertaktusel üle ühele pereemale, kelle peres kasvab kaks või enam last, kes saavad kodunt armastust, hoolt, eeskuju ja õpetust. Kandidaat peab olema Eesti Vabariigi kodanik ning tema elukoht peab rahvastikuregistri järgi asuma Otepää vallas.

Ettepanekud Aasta Ema kandidaadile tuleb esitada Otepää Naisseltsile. Austatud isiku nimi kantakse Otepää Naisseltsi auraamatusse ja temale antakse üle Aasta Ema meene ja Otepää valla tänukiri.

Ettepanekud Aasta Ema kandidaatide kohta tuua kirjalikult Anni Butiiki Rita Aaderi kätte või saata digitaalselt 15-ndaks aprilliks  e-mailile riitaaader@gmail.com.

Aasta Ema statuudiga saab tutvuda Otepää valla kodulehel http://www.otepaa.ee/omavalitsus/aukodanikud/aasta-ema.

Lisainfo: Riita Aader, tel 5332 6679

 

 

Järjekordne Presidendimatk kutsub loodusesse liikuma

Rõõmsad osalejad ja puhta lumega mets on need trumbid, miks Aegviidust Jänedale kulgev Presidendimatk toimub sel laupäeval, 2. märtsil juba kümnendat korda.

Igal aastal on raja läbinud kas suuskadel või kepikõnniga ligi poolteist tuhat inimest. Ürituse patroon president Arnold Rüütel väärtustab liikumisharjumust, ta on raja läbinud mitmel korral. “Õiged eluviisid annavad inimese tervisest 50 protsenti,” ütles Rüütel 2009. aasta matka finišis. Tema sõnul on kogu perega looduses viibimine hea stressirohi.

presmatkYks
Presidendimatk

Laupäevasel üritusel on oodata leebeid külmakraade, metsa all on rohkesti lund ning rajal avanevad imeilusad loodusvaated. Tänavuse uuendusena saab valida kepikõnnimatka pikkuseks lisaks senisele 5 kilomeetrisele rajale ka 10 kilomeetrise raja. Suusaraja pikkus on endiselt 10 kilomeetrit.

Kogu üritus on tasuta.

Tallinnast saab stardipaika  kell 10.18 väljuva elektrirongiga. Kõigile suuskade või käimiskeppidega varustatud reisijatele kingib Elektriraudtee tasuta pileti.Tasuta bussid stardipaika ja pärast tagasi väljuvad Jänedalt, Lehtsest ja Tapalt.

Finišis jagatakse maitsvat suppi ja tehakse traditsiooniline ühispilt, mida saab hiljem alla laadida veebiküljelt www.janedaturism.ee.

Õhtul esineb Jäneda Musta Täku Talli simmanil Marko Matvere ja VLÜ.

Eelinfo: http://www.janedaturism.ee/

Presidendimatka nimetus on tulnud sellest, et nii Jänedal kui Nelijärvel leidub rohkesti meie riigi presidentide jalajälgi. Arnold Rüütel õppis noorpõlves Jäneda Põllumajandustehnikumis. Eesti esimene president Konstatantin Päts juhtis Jänedale põllumajanduskooli asutamist ja avas oma ametiajal Nelijärvele rajatud uhke puhkekodu, mis on tänagi Nelijärve Puhkekeskuses puhkajate teenistuses.

Pildid varasematest matkadest: http://www.presidendirada.ee/index.php?option=com_phocagallery&view=categories&Itemid=6


Lisainfo: Enno Must, Jäneda Mõisa tegevdirektor, tel 5054 495, 3849 750

Kaamera kätte ja pärimust pildistama!

image (2)

Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu noortekoda kuulutab välja fotokonkursi, mille eesmärk on märgata ja jäädvustada pärimust meie ümber ja meie lähedal.

Käesolev kultuuripärandi aasta pakub elavat arutelu selle üle, mis see meie kultuur või pärimus siis ikkagi täpselt on ning kas ja kuivõrd me seda vajame. Fotokonkurss “Kodus loodud pärimus” kutsub ka lapsi ja noori ühes mõtlema ning tähelepanelikumalt jälgima neid ümbritsevat keskkonda. Jäädvustada võiks kõike seda kaunist ja väärtuslikku, mis meie igapäevastele toimetustele sügavama mõtte annab, meid meie juurtega ühendab ning naabritest eristab.

“Pärimus ei pruugi sugugi olla ainult midagi vana, kauget ja unustustehõlma vajunut, vaid pärimus on igal pool meie ümber, tehes meist need, kes me oleme. Meie kodu, õed-vennad, vanavanemad ja unikaalsed peretraditsioonid on aga sageli nii enesestmõistetavad, et me ei oska nende eripära märgata ega väärtustada,” selgitab üks fotokonkursi korraldajaid Kati Taal.

Konkurss toimub neljas erinevas vanuserühmas, 4-26-aastastele lastele ja noortele. Palju põnevaid auhindu on välja pannud Eesti Vabaõhumuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Mahtra Talurahvamuuseum, Põlva Talurahvamuuseum ja Harjumaa Muuseum.

25-st paremast fotost koostatakse rändnäitus, mis reisib mööda Eesti eri paiku.

Tööde esitamise tähtaeg on 15.aprill 2013.

Juhendwww.folkloorinoukogu.ee

Fotokonkursi korraldaja: Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu noortekoda, www.folkloorinoukogu.ee

Fotokonkurssi toetatakse Kultuuripärandi aasta raames läbi Rahvakultuuri Keskuse.

Lisainfo: Kaia Kärner, e-mail noortekoda@gmail.com, tel 5666 2972

Kohila ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni rekonstrueerimise esimene etapp on valmis

28. veebruaril kell 12.00 toimub Kohila reoveepuhasti juures Kohila alevi veeprojekti pidulik lõpetamine. Sellega pannakse punkt Kohila alevi ning Masti ja Pukamäe veevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimisele.

Kogu projekt lõpetatakse septembris või oktoobris 2013. aastal. Hageri, Sutlema, Prillimäe ja Salutaguse ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni rekonstrueerimine valmib juba sellel kevadel, kuid tuletõrjereservuaaride ehitus lõpeb septembri lõpus või oktoobri alguses.

Projekt algas 2008. aasta augustikuus taotluse kirjutamisega, rahastusotsus saadi sama aasta detsembris. Ehitustöödega alustati 2010. aasta maikuus.

Projekti maksumus eelarve järgi on 12,8 miljonit eurot, millest 81,75% tuleb Euroopa Liidult. Ülejäänud katavad kahasse Kohila vald ja Kohila Maja.

 

Märtsis on laste ja noorte näitemängupäev Võru Kandles

Võru Kandles toimub 12. märtsil laste ja noorte näitemängupäev, oodatud on nii väikesed kui ka suured teatrisõbrad.

Etendused algklassi õpilaste esituses:

10.00 – 10:30 Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi 4. klassi näitering

Udumäe kuningas “ , Fr. R. Kreutzwaldi muinasjutu järgi seadnud ning lavastanud Tuuli Veddel.

10.45 – 11.00 Pikakannu Kooli näitering

Ull Jaak ehk küll on häda kui pea on mäda “, inglise muinasjutu Tobuke Jack “ ainetel kirjutanud ning lavastanud Kadi Kronberg.

11.15  11.30 Varstu Keskkooli näitering 

“Udujutt”, Heiki Vilepi lugude ainetel. Juhendaja Lea Mändmets.

11.45  12.05 Osula Põhikooli näitering 

“Vigased pruudid”, Eduard Vilde järgi Lully Gustavson Lavastaja Merili Küppar.

Loe edasi: Märtsis on laste ja noorte näitemängupäev Võru Kandles

Tartus räägitakse täna naistest eesti ajakirjanduspiltidel

Täna, 27. veebruaril peab Tartu ülikooli ajakirjandusõppejõud Roosmarii  Kurvits Tartus Õpetatud Eesti seltsis ettekande “Naised eesti ajakirjanduspiltidel 1848-1940″.

Ettekandja räägib sellest, kuidas muutus naiste kujutamine ajalehepiltidel alates esimesest naisepildist eesti ajakirjanduses (1848) kuni 1940. aastani, nõukogude võimu kehtestamiseni. Samuti analüüsitakse ettekandes, kes olid need naised, keda ajakirjanduses näidati, ja kuidas naisi näidati. R. Kurvits toob välja kümme naisetüüpi, keda piltidel kõige sagedamini näha võis.

Koosolek toimub Tartus Lossi 3-425 kell 16.15.

Kõik huvilised on lahkesti oodatud!