jaanuar 2013 Archives

Mälumäng “51. Kloostriturniir” Pirital

Sel laupäeval, 26. jaanuaril algusega kell 12.00 toimub Pirita Vaba Aja Keskuses “51. Kloostriturniir – PK 75. juubel”. Esitatakse 75 küsimust sõnas, helis, pildis ja esemetena. Mäng on mõeldud 3-liikmelistele võistkondadele, aga tulla võib ka üksi või kahekesi, sest ka kohapeal saab moodustada võistkondi. Mäng on kauaaegse mängujuhi Peeter Kubo juubelimäng. Peeter Kubo on Pirita VAKis 11 aasta jooksul (2001-2012) juhtinud ja läbi viinud 72 mälumängu, millest on osa võtnud ligi 3500 mälumängurit üle Eesti.

Mängima oodatakse mälumängureid ning auhinnalaud on rikkalik!

Pirita Vaba Aja Keskuse koduleht

“Jälg 2013“ – rahvusvaheline kelgukoeraspordi võistlus

Sel nädalavahetusel, 26.01. – 27.01. leiab Tehvandil aset rahvusvaheline kelgukoeraspordi võistlus “Jälg 2013“. Sprindidistants toimub Tehvandi matkarajal, esmakordselt Eestis leiab aset ka keskpikamaa distants, kus võisteldakse nii Kekkose kui Tehvandi matkaradade erinevatel rajalõikudel ning Tartu maratoni suusarajal.

Võistluse ühe päeva piletihind (mis sisaldab käepaela ning istekohta tribüünil) täiskasvanutele on 5 €, sooduspilet (õpilased, üliõpilased, pensionärid) on 3 € ning alla 7-aastased lapsed pääsevad sisse tasuta. Kahe päeva piletihinnad on vastavalt 8 € ning 6 €

Tule osalema või kaasaelama ning saa osa kelgukoerte ja kelgukoeraspordi kaasahaaravast maailmast!

Rohkem infot kodulehelt

Täna toimub Vinni Talvepunn

26.01. algusega kell 11 toimub rahvusvahelise lumepäeva raames Vinni talvepunn. Kavas on nii võrrijalgpall, võrrisõidu sprindietapp, isa-poja võistlus ja saanisõit. Võistlused leiavad aset Vinni-Pajusti Gümnaasiumi juures ja Vinni-Pajusti tammiku terviserajal.
Lisainfo: www.vinnipunn.ee

Tule osale Red Bull Snow Kayakil

26.jaanuaril saab Kuutsemäe nõlvalt hoopis isemoodi alla sõita – Red Bull Snow Kayak annab kõigile 16+ huvilistele võimaluse kajakiga lumel kelgutada ja uutmoodi talverõõme nautida. Võistlus on invdividuaalne ja kvalifikatsioonid algavad kell 12.00. Kvalifikatsioonidest selgitatakse aegade alusel välja 64 parimat, kes jätkavad finaalvõistlusel.

Eelregistreerida saab aadressil www.redbull.ee või alates kell 12.00 võistluspäeval kohapeal. Kiivrid ja kajakid saab korraldajatelt. Üritus ise algab kell 14:00.

Auhinnad panevad välja GoPro ja Seiklusfirma 360 kraadi:
I koht: kajakimatk Hiiumaa laidudele 4 inimesele + GoPro Hero3 white edition
II koht: kajakimatk Tallinna lahel 4 inimesele + GoPro Hero3 white edition
III koht: kajakimatk Tallinna lahel 4 inimesele + GoPro Hero3 white edition

NB! Nii osalemine kui ka pealtvaatamine on tasuta!

Türil alustas tööd Väärikate ülikool

24.jaanuaril alustas Türil tööd Väärikate ülikool, mis pakub täiendkoolitust Järva- ja Raplamaa vanemaealistele inimestele, et aidata kaasa nende teadmiste täiendamisele elutähtsatel teemadel.

Avaloengule, mille teemaks oli kinnisvara ja sellega seonduvad seadused, oli kogunenud pea 130 vastset üliõpilast. Neile esinesid Eesti Maaülikooli professor Madis Kaing ja notar Ene Nuka.

Maavanem Tiina Oraste ütles oma tervituses, et rohkearvuline osavõtt avaloengust teeb meele rõõmsaks. „Selleks, et kiiresti muutuvas maailmas hästi toime tulla, on vaja pidevalt uusi teadmisi ja väärikate ülikoolis osalemine on selleks hea võimalus. Soovin, et algav tudengielu ja eesseisvad loengud oleks huvitavad ja kasulikud,“ lisas maavanem.

Osalejaid tervitasid veel Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann ja Raplamaa Omavalitsuste Liidu esimees Mart Järvik.

Kevadsemestril on Väärikate ülikoolil kavas veel neli loengupäeva. 28 veebruaril esineb proviisor ja ravimtaimede uurija Ain Raal, kelle loengu teemaks on „Sinu ravimtaimed“. 28. märtsil peab Tartu Ülikooli ettevõtlushariduse dotsent Made Torokoff loengu „Mõtteid ja võtteid väärikas eas väärikast ettevõtlusest“. 25. aprillil räägib maailma ehitusest Tartu Ülikooli audoktor, astronoom Jaan Einasto ja 23. mail ajaloolane ja teadur Kalev Jaago Järvamaa mõisate ajaloost. Loengu toimuvad endises Türi kolledži hoones ja algavad kell 13.00.

Väärikate ülikooli programm sisaldab juriidilisi, tervishoiu ja tervisliku toitumise, keskkonna- ning psühholoogiaalaseid loenguid, mis toimuvad Türil käesoleva aasta jaanuarist detsembrini. Kõiki loenguid kuulanu saab lõpuüritusel sellekohase tunnistuse. Väärikate ülikooli projekti elluviijaks on Kesk- Eesti õppe- ja kompetentsuskeskus koostöös Tartu Ülikooli Elukestva õppe keskusega. Projekti elluviimist toetavad Hasartmängumaksu Nõukogu, Järva maavalitsus, Türi vallavalitsus ja Raplamaa Omavalitsuste Liit.

Allikas: jarva.ee

Valga koolilapsed saavad alustada koolipäeva pudrusöömisega

Valgamaa uudisteportaal annab teada, et Valga linna kõik koolid pidasid vajalikuks hakata lastele pakkuma tasuta hommikuputru.

Aktsiooni eesmärgiks on suunata lapsi enam tervislike valikute ja tasakaalustatud toitumise suunas. Koolidega ühinesid mõlemad toitlustajad OÜ ReMa Köök ja OÜ Triinu Äri ning tänaseks on kõigil linna koolilastel võimalus alustada päeva sooja pudruportsjoniga.

Valga Linnavalitsusel on hea meel, et toitlustajad võtsid endale lisakohustuse, sest tänapäeva kiire elutempo juures on paljud pered unustanud hea hommikuse pudrusöömise kombe või sootuks hommikuse söömise.

Valga Vene Gümnaasiumi lastele alustati hommikupudru pakkumist juba teisipäeva hommikul. „Putru sööma tuli ühtekokku 35 last”, ütles kooli direktor Jelena Laul ning lisas, et see on suur abi meie linna elanikele, sest laste tervis on kõige tähtsam. Terve laps suudab ka paremini õppida.

Isamaalise omaloomingu konkurss ootab osalejaid

Põlva maavanem koos Kaitseliidu Põlva malevaga kuulutab välja Isamaalise omaloomingu konkursi, mille tähtaeg on 10. märts.

„Konkursil osalejatel palume mõtestada ja väljendada oma arusaama ning suhtumist Eesti Vabariiki kui nende oma riiki, mille kodanikud ja elanikud nad on„samuti omariikluse ja vabaduse tähtsusest laiemalt,“ selgitas Kaitseliidu Põlva malevapealiku kohusetäitja Janel Säkk.

Võisteldakse neljas erinevas kategoorias:

-1.-4. kl õpilased (algkool)
Ülesanne: joonistada PILT

-5.-9. kl õpilased (põhikool)
Ülesanne: kirjutada LUULETUS

-10.-12. kl õpilased
(keskkool/gümnaasium).
Ülesanne: kirjutada ESSEE
(max 2 A4 lehekülge)

-üliõpilased.
Ülesanne: kirjutada ESSEE
(max 2 A4 lehekülge)

Konkursi tingimuseks on, et osalejad peavad õppima ja elama Põlvamaal.

Valminud võistlustööd palutakse toimetada hiljemalt 10. märtsiks 2013 KL Põlva maleva staapi (Võru tn 3, Põlva). Loe edasi: Isamaalise omaloomingu konkurss ootab osalejaid

Viljandis räägiti karjäärist

Kaupo Kase tund Viljandi Kesklinna kooli karj22rin2dalal_008 — Kaupo Kask tundi andmas

Viljandi maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Kaupo Kase pidas Viljandi Kesklinna koolis käimas oleva karjäärinädala raames kolmapäeval, 23. jaanuaril ettekande, kus ta rääkis oma tööst ja karjäärikogemusest.

“Mul on selle klassiruumiga seotud päris palju mälestusi,” alustas Kaupo Kase keemiaklassi kogunenud 9B klassi noorte ette astudes meenutusega, et ta ise on lõpetanud 1993. aastal sama kooli, mis toona kandis Johann Köleri nimelise Viljandi IV keskkooli nime.

Edasi tutvustas Kaupo Kase põgusalt oma praegust ametit ning rääkis valdkondadest, millega maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakond tegeleb.

Ettekannet jätkates osutas ta keelte õppimise olulisusele. “Esimene asi on keeleõpe. Keelt on vaja osata kõigil elualadel,” sõnas Kase, kelle hinnangul puudutab see nii emakeele korrektselt valdamist kui võõrkeelteoskust.

Seejärel tegi ta avameelselt juttu nii õigetest kui ka ekslikest valikutest oma haridusteel Tallinna Tehnikaülikoolis ning hiljem spetsialistina maavalituses erinevaid ameteid pidades. “Mina läksin maavalitsusse tööle juba enne ülikooli lõpetamist, neljandalt kursuselt,” meenutas Kase. Loe edasi: Viljandis räägiti karjäärist

Küünlapäeval toimub Tartus rahvarõivapäev ja -kirbukas

2. veebruaril peetakse Tartus Tiigi seltsimajas III rahvarõivapäeva koos küünlamaarjapäeva rahvarõivakirbukaga. Üritus kestab kella 12-14.

Rahvarõivapäev on kohtumispaik rahvarõivavalmistajatele, käsitöömeistritele, vöökudujatele, ehte-, kübar- ja kingseppadele
ning folkloori- ja pärimuskultuuri huvilistele ja pidulistele – rahvarõivaste kandjatele. Kohal on nõustamas ja soovitusi jagamas Eesti rahva muuseumi konsulent.

Keskpäevast kella kaheni kestval rahvarõivahuviliste kokkusaamisele oodatakse ostma, müüma ja vahetama, kinkima ja ära andma uute ja poolpiduste etnograafiliste rahvarõivaste hamesid, särke ja käiseid, pükse, seelikuid ja põllesid, veste, liistikuid, kampsuneid, pikk-kuubesid ja suurrätte, vöid ja sukapaelu, tanusid, kaapkübaraid ja murumütse, sõlgi, preese ja helmekeesid jms. Korraldajad pakuvad piiratud hulgal laudu, toole, nagisid.

Rõivaste kihelkondlikku kuuluvust aitab määratleda ja soovitusi jagab Eesti rahva muuseumi tekstiilikogu hoidja Age Raudsepp.

Sissepääs on kõigile prii!

Tartus toimub sporditarvete taaskasutuslaat ja heategevuslik oksjon

Laupäeval, 26. jaanuaril kl 11 algab A. Le Coq spordimajas sporditarvete taaskasutuslaat, kus toimuval heategevusoksjonil müüakse Eveli Saue, Jaak Mae ja mitme teise tuntud sportlase varustust. Kohapeal pakutakse professionaalset suusahooldust ja saab soodsalt eelolevale Tartu maratonile registreeruda.

“Kõik huvilised on oodatud sporditarbeid müüma-ostma või vahetama, eeskätt ootame talispordivahenditega kauplejaid. Kindlasti on maratonile minejailgi laadal hea võimalus oma varustust täiendada,“ ütles SA Tartu Sport juhataja Eve Lill.

Kell 12 algab heategevuslik oksjon, kus lähevad müüki Eveli Saue Vancouveri olümpiasärk koos autogrammiga ja Jaak Mae Oslo MMi võistlusriiete komplekt. Oksjoni tarbeks annetasid oma spordivarustust ka Aleksander Tammert, Allan Oras ja Ain-Alar Juhanson. Oksjoni tulu läheb SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondile kõnniroboti juurde kuuluvate rakmete ostmiseks.

Seekordsel spordikaupade laadal on väljas ka klubi Tartu Maraton, kes pakub kohapeal võimalust soodusregistreerimiseks 42. Tartu maratonile, ja Suusahullude klubi, kelle boksis saab laadalt ostetud või kaasa võetud suuskadele lasta teha professionaalse hoolduse.

Taaskasutuslaat kestab kl 11-14 A. Le Coq spordimajas, Ihaste tee 7.

Täna öösel Otepää ei maga

Täna kell 20 algab Otepääl Pühajärve laululaval, Eesti esimene talveöölaulupidu.

Öölaulupeo korraldajad Siim Kalda ja Margus Mäll ütlesid, et üritusele on oodata 400 lauljat ja 19 koori.

„Pealtvaatajaid ootame sama palju, nii et täna saab siin laulukaare all olema tuhatkond osalejat,“ ütles Margus Mäll.

Kell 19.45 algab kooride rongkäik Pühajärve rannast Pühajärve laululavale. Rongkäigu teed ääristavad 300 küünalt. Parkida saab Pühajärve rannaparklas ja Aedlinna jalgpallistaadioni parklas.

„Julgemad peolised saavad minna kümblustünni, kohapeal pakutakse sooja jooki,“ sõnas Siim Kalda. „Võta sõber kaasa ja tule ning naudi öist laulmist, kavas on ka üllatused!“

Valgamaa talveöölaulupeo kavas on kuni 12 tuntud talveteemalist laulu.
Loe edasi: Täna öösel Otepää ei maga

Uutele Meremäe elanikele oma pass

Setomaa tipuvalla kampaania Omadega mäel käivitus novembri esimestel päevadel. Vallavalitsuse ideel ja vallavolikogu üksmeelsel heakskiidul lubati novembris ja detsembris Meremäe valda sisse kirjutanud inimestele 100 eurot kolimistoetust ja kaks kotti Lõuna-Antsu kasvatatud söögikartuleid.

Lisaboonusena saab eelmisel aastal sisseregistreeritud 18 uut elanikku ka Meremäe passi. Pass annab tasuta osalemisõiguse Meremäe vallas toimuvatel 2013. aasta kultuuriüritustel.

Kaunilt valla logoga kujundatud Meremäe pass on nimeline ning selle omanikul on hea jälgida vallas pakutavaid hüvesid ning kultuurikalendrit.

Loomemajandusevalla sündmuste kalendrisse on koondunud üle 40 huvitava kultuuriürituse, õppepäeva ja kirmase. Eelnevate aastate kogemusest on teada, et aasta jooksul lisandub tegemisi ja üritusi veelgi.

Kampaania käigus valla elanikuks tulnud Meremäe kooli õpetaja Hele Krooni lausus passi saamise kohta järgmist: “Sellised ettevõtmised on väga meeldivad. Inimene peab need nii-öelda tasuta asjad kindlasti ära tarbima. Hakkan rohkem osalema koduvalla tegemistes ja rõõmustama koos valla elanikega. Nii on lihtsam kohanduda ja saada tuttavaks kohaliku eluoluga”.

Meremäe valla kampaania Omadega mäel jätkub samadel tingimustel ka käesoleval 2013. aastal. Uue Meremäe passi omaniku hüvesid saab maitsta juba tuleval aastal.

Viljandimaa tervisetoetajate võrgustiku projekt sõlmib otsad kokku

Viljandi maakonnas möödunud aastal alanud ja paikkonna tervisetoetajate koolitamiseks mõeldud projekt “Küla tervisetoetajate võrgustiku loomine Viljandimaal” võtab tulemused kokku piduliku tänuüritusega.

Neljapäeval, 24. jaanuaril kell 17.30 Viljandi Sakala keskuses algaval lõpu- ja tänuüritusel tunnustatakse projektis osalenuid, koolitajaid, toetajaid, vabatahtlikke jt. projekti teostamisele kaasa aidanuid. Tänusõnad ütlevad omalt poolt Viljandi maavanem Lembit Kruuse, Viljandimaa Omavalitsuste Liidu esimees Ene Saar ja Viljandi linnapea Loit Kivistik.

Maavanem Lembit Kruuse hinnangul on tervise edendamine ja tervena elatud eluea pikendamine Eesti ühiskonnas üheks prioriteediks. “See töömahukas tegevusvaldkond on väga oluline ka Viljandimaa jaoks. Olen seda meelt, et iga võimalus tervise edendamise sõnumit maakonnas levitada tuleb ära kasutada ning igaüks, kes soovib ja tahab selles kaasa lüüa, teeb väga tänuväärset tööd,” on maavanem öelnud.

Viljandi maavalitsuse tervisedenduse peaspetsialist Elo Paap rääkis, et veebruaris lõppeva projekti eesmärk on maakonnas nö rohujuure tasandil välja koolitada terviseteadlikud tavakodanikud ehk tervisetoetajad, kes esindavad erinevaid sihtgruppe.

Tervisetoetajate väljaõppekoolitused olid kavas kahel korral, kumbki kokku kümme õppepäeva. Esimene koolitus toimus märtsist maini 2012 ja teise rühma koolitus septembrist novembrini 2012. Kokku osales koolitusel 82 inimest, neist 39 kevadel ja 43 sügisel. “Projekti nimi viitas küll külale, aga osaleda võisid ka linnainimesed ning umbes pooled koolitatutest ongi Viljandist,” lisas tervisespetsialist.

48 tervisetoetajaga on Viljandi maavalitsuse Tervisetuba sõlminud ühtlasi hea tahte koostöölepingu. Lepingu kohaselt vahendab tervisetuba tervisetoetajatele asjakohast teavet ja infomaterjale, korraldab neile koolitusi jne. Tervisetoetajad omakorda aitavad vabatahtlikena kaasa teabe levitamisele kogukonnas ja terviseürituste korraldamisele, et suurendada paikkonna heaolu.

Samalaadset koolitusprojekti Viljandimaal lähema paari aasta jooksul praegu plaanis korraldada ei ole. Nüüd keskendub maavalitsuse Tervisetuba eeskätt sidemete tihendamisele tervisetoetajatega.

“Kuna koolitus läbiti kahe suurema rühmana, mis omakorda jagunesid veel kaheks grupiks, siis praegu käivadki paratamatult omavahel tihedamalt läbi nende nelja grupi liikmed. Grupiti korraldati koolituse käigus Viljandimaa inimestele ka neli tasuta tervisepäeva. Loodan, et edaspidised ühistegevused ja -koolitused aitavad kaasa eeskätt kogu võrgustiku tervikuks liitmisele,” selgitas Elo Paap.

“Eriti hea meel on mul selle üle, et tervisetoetajate koolitusel käinute hulgas on väga erinevate elualade esindajaid,” jätkas Elo Paap. “See annab tunnistust, et tervise edendamist ja sellele kaasaaitamist ei seostata enam ainult tervishoiu või meditsiiniga seotud inimestega.”

Projekti “Küla tervisetoetajate võrgustiku loomine Viljandimaal” kaasfinantseerijad ja Tervisetoa koostööpartnerid on SA Viljandi Haigla, Viljandimaa Omavalitsuste Liit ja MTÜ Ühendus Kodukant Viljandimaa. Samuti on koostööpartneriteks Eesti Punane Rist Viljandimaa Selts, MTÜ Viljandimaa Tervist Edendavad Lasteaiad ja SA Viljandimaa Arenduskeskus.

Projekti rahastab Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti riik.

Sama projekti käigus koostati ja trükiti ühtlasi 5000 infovoldikut Viljandimaa tervisealaste nõustamisteenuste kohta teabe levitamiseks Viljandi maakonnas.

Lisainfo: Elo Paap, Viljandi maavalitsuse terviseedenduse peaspetsialist, tel 4330 512, e-post: elo.paap@viljandimaa.ee
http://viljandimaa.ee/tervis/

Rakvere tõstis õpetajate palka

Rakvere linnavolikogu kinnitas kolmapäeval, 23. jaanuaril linna üldhariduskoolide ja koolieelsete lasteasutuste pedagoogide ning huvikoolide õpetajate ja treenerite uued palgamäärad, millega tõusevad Rakvere linna õpetajate palgad samale tasemele riigis kehtestatud pedagoogide palkade alamääradega.

Rakvere linnavolikogu esimehe Mihkel Juhkami sõnul nõustus Rakvere linnavolikogu oma eilsel istungil linnavalitsuse ettepanekuga, mille kohaselt on alates alanud aastast Rakvere kõrgharidusega lasteaiaõpetajate ning linna muusikakooli ja spordikooli pedagoogide-treenerite töötasu alammääraks 715 eurot nagu ka riigieelarvest oma palgaraha saavatel üldhariduskoolide õpetajatel. “Erinevalt kooliõpetajatest ei laiene lasteaednikele ja huvikoolidele Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärad, vaid neile maksab töötasu kohalik omavalitsus vastavalt võimalustele. See on kaasa toonud väga suured, enam kui paarisaja euro suurused palgaerinevused Eesti erinevate omavalitsuste võrdluses.”

Rakvere linnapea Toomas Vareki sõnul on oldud Rakveres aastate vältel seisukohal, et pedagoogid väärivad võrreldavat töötasu, sõltumata sellest, kas palgaraha tuleb riigilt või kohalikust eelarvest ning selle prioriteediga jätkatakse ka uuel eelarveaastal. “Haridusse panustamine on tuleviku kindlustamine. Eelarvesse on täiendavalt vaja ligikaudu 215 tuhat eurot, mis loodetakse katta maksude, täiendavate laekumiste ja eelarve kokkuhoiu kaudu,” lisas Toomas Varek.

Suure Munamäe vaatetorni külastajate arv on jäänud eelnevate aastate tasemele

560358_10150941049379049_1976938574_n — Suure Munamäe vaatetorn. Foto: Maris Lestberg

Suure Munamäe vaatetorni külastas 2012. aastal 33 000 inimest. Külastajate arv on püsimas kolmandat aastat samal tasemel.

Baltimaade kõrgemas tipus asuvat torni on külastanud ligikaudu 80% Eesti turisti, 15% Läti turisti ning ülejäänud 5% moodustavad külastajad Venemaalt, Soomest ning teistest riikidest.

Külastajate maksimumarv pärineb 2007. aastast, mil torni külastas 55 000 turisti.

Nii nagu varasematel aastatel, kavandatakse 2013. aastal Suurel Munamäel mitmeid kultuuriüritusi, pakkudes sellega lisaks imekaunile vaatele ka kultuurielamusi.

Talvemelu Otepääl jätkub

Otepääl valitseb talveilm. Avatud on mäesuusakeskused, murdmaasuusatajaid on ootamas ligi 100 km suusaradu. Lisaks sellele toob talv Otepääle palju suurüritusi. Ees ootavad talvised nädalavahetused täis lund, talvemõnusid ja meelelahutust.

Juba sellel nädalavahetusel tasub sammud Otepääle seada. Reedel, 25.jaanuaril, algusega kell 20 toimub Pühajärve laululaval esimene Valgamaa talveöölaulupidu. Laulupidu pakub vaheldust traditsioonilistele talispordiüritustele ja muudab talve värvikamaks ja atraktiivsemaks. Tulemas on 17 koori 360 lauljaga.

Kunstisõbrad saavad kokku laupäeval, 26. jaanuaril kell 12.30, kui Otepää raekoja III korrusel avatakse graafikanäitus „Kuldaeg“, mis sisaldab unikaalset valikut Eesti graafikast. Samas toimub graafikakonverents, kus osalevad ettekannetega tuntud selle ala asjatundjad: EKA professor Urmas Viik, kunstiajaloolane Enriko Talvistu, TLÜ dotsent Margot Kask, TLÜ lektor Renee Aua.

Lisainfo: http://www.otepaa.ee/uudiste-arhiiv/2407-otepaeael-toimub-graafiku-ago-kivi-80-suenniaastapaeevale-puehendatud-graafikapaeev/

Ekstreemspordisõbrad on laupäeval, 26. jaanuaril oodatud Kuutsemäele, kus mäest alla kihutavad kajakipaadid. Toimub Red Bull Snow Kayak, millest võivad osa võtta kõik üle 16 aasta vanused. Lisainfo: www.redbull.ee Loe edasi: Talvemelu Otepääl jätkub

Berliinis tutvustati 20 eesti maitset

22.01.2013. a tutvustati Berliinis Rahvusvahelise Rohelise Nädala (Grüne Woche) raames 20 eesti maitset – erinevaid suupisteid ja jooke Eestile traditsioonilistest toorainetest.

20 eesti toidu maitse tutvustamisega tähistas Eesti oma 20. osalemiskorda Grüne Wochel ning juhatas sisse messi järgmiseks partnerriigiks saamise 2014. aastal.

“Järgmise Grüne Woche partnerriigina on Eestil suurepärane võimalus end Saksamaal tutvustada,” ütles üritusel osalejaid tervitanud Eesti suursaadik Saksamaal Kaja Tael. “Meil on Põhja-Euroopas edukas euromajandus, sakslaste jaoks väga huvitavad maaturismi võimalused ning meie toit pärineb puhtast loodusest,” rääkis Tael.

Eestipäraseid põdraampse valmistas eestimaa Talupidajate Keskliidu peadirektori Kaul Nurmi juhendamisel Euroopa põllumeeste katusorganisatsiooni COPA president Gerd Sonnleitner. “Eesti on väga kaunis maa koos oma metsade, mitmekesise looduse, suurepärase toidu ja kaasaegse põllumajandusega,” rääkis Sonnleitner. “Eesti toiduained on väga kõrge kvaliteediga – see on see, mide te peate ka Saksamaal näitama.”

Talupidajate Keskliidu peadirektor Kaul Nurm rõhutas esitlusel, et eestlaste olulisim toiduaine on leib. “Kui leib on laual, siis on kõik olemas – leiva peal võib midagi olla, aga leib peab olema,” ütles Nurm.

20 eesti maitsena esitleti:
1. Vürtsikilu rukkileival vutimunaga
2. Räimerull hakitud sibula ja rukkileiva õhikuga
3. Koha tarrendis mädarõikavahuga
4. Praetud räimefilee koduses marinaadis
5. Narva silmud meesinepiga
6. Mini põdraamps koorikleiva vahel
7. Kukeseenepirukas
8. Peekoni-sibula minipirukas
9. Grillvorstiamps kange sinepiga
10. Toorsuitsu põdrafilee pohlamoosiga
11. Lepasuitsu juust vürtsika mustsõstramoosiga
12. Kohupiimakook jõhvika toorpüreega
13. Kamavaht astelpajumarmelaadi ja riivleivaga
14. Kohukesed jõhvikalisandiga
15. Kommid „Nostalgia”
16. Värskelt pressitud õunamahl
17. Naturaalselt kääritatud kali
18. Hele õlu
19. Mahe rukkiviin
20. Vana Tallinn liköör

Messi Internationale Grüne Woche korraldatakse 1926. aastast alates. Eksponendid kasutavad kokku umbes 115 000 m2 messipinda ning messi külastab kümne päeva jooksul üle 400 000 inimese, sh üle 4000 ajakirjaniku. Tänavu on esindatud ca 1630 eksponenti 67 riigist ning messi partnerriik on Holland.

Vaata lisaks www.gruenewoche.de.

Eesti on olnud Grüne Wochel esindatud oma stendiga alates 1993. aastast. Stendi ja 20 eesti maitse esitluse korraldas Põllumajandusministeeriumi tellimusel Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.

Lisainfo: Karin Volmer, Põllumajandusministeerium pressiesindaja, tel 5696 4876.

Sel nädalavahetusel kutsutakse aialinde vaatlema

Talvisest aialinnuvaatlusest on kujunenud Eesti kõige populaarsem linnuvaatlusüritus, mis köidab igal aastal üha enam inimesi. Mullu kolmandat korda Eestis korraldatud vaatluse vastu oli huvi suur: oma vaatlused edastas 2050 linnusõpra 1439 paigast üle Eesti ehk ligi kaks korda rohkem kui eelmistel aastatel. Kokku vaadeldi 45 686 lindu 54 liigist.

Kõige arvukam liik oli kolmandat aastat järjest rasvatihane, kes esines üle 95 protsendis vaatluskohtades ning moodustas umbes veerandi lindude koguarvust. Teise koha saavutas rohevint, kolmas oli põldvarblane. Enamiku liikide arvukus oli stabiilne, silmapaistvaimad langused toimusid invasiooniliikide pasknääri ja suur-kirjurähni esinemissageduses, samalaadset trendi võib märgata ka suurenenud kiskluse ja külmade talvede ohvril nurmkanal.

Eelmiste aastate kokkuvõtetega saab tutvuda SIIN.

Kuidas talvisel aialinnuvaatlusel osaleda, loe siit: http://www.eoy.ee/talv/kuidas-osaleda/

Aialinnuvaatluse suure populaarsuse võtmeks on lihtsus, kuna see ei nõua põhjalikke eelteadmisi lindudest. Piisab sellest, kui ühe tunni jooksul pannakse kirja kõik kohatud linnuliigid ning iga liigi kohta suurim üheaegselt nähtud isendite arv ning saadetakse tulemused koordinaatorile. Osaleda võivad kõik, kes tunnevad huvi koduümbruses tegutsevate lindude vastu. Määramise hõlbustamiseks võib kasutada linnumäärajat ja binoklit.

Otepääl toimub rahvusvaheline kelgukoeraspordi suurvõistlus “Jälg 2013”

Sel nädalavahetusel ehk 26. ja 27. jaanuaril toimub Otepääl esmakordselt rahvusvaheline kelgukoeraspordi suurvõistlus “Jälg 2013”.

Võistluse korraldaja, MTÜ Eesti Kelgukoeraspordiliidu juhatuse liige Johanna Laak sõnas, et kelgukoeraspordi võistluse “Jälg 2013” eesmärgiks on suuresti täiendada talviste ürituste nišši ning muutuda oluliseks meelelahutus-, spordi- ja rahvaürituseks Otepääl. Suurvõistluse korraldamise eesmärgiks on tõsta Eesti maailma kelgukoeraspordi kaardile, tuua Eestisse veel rohkem maailmatasemel kelgukoeraspordi alade tippvõistlejaid ning luua soodne pinnas Eesti kelgukoeraspordi rahvuskoondise osalemisele 2018. aasta taliolümpiamängude näidisalade programmis.

Rahvusvahelist kelgukoeraspordi võistlust “Jälg 2013” korraldav rahvuslik erialaliit Eesti Kelgukoeraspordi Liit (EKSL) lähtub võistluse korralamisel rahvusvahelise kelgukoeraspordi liidu (IFSS – International Federation of Sleddog Sports) normatiividest. Võistluse peakohtunikuks on IFSS volituste ning akrediteeringuga kelgukoeraspordi kohtunik Izabella Zsmurlo (Poola).

Mõlemal võistluspäeval avatakse staadion publikule kell 10, avatseremoonia algab kell 10.15 ning keskpikamaa distantsi start antakse kell 11.

Loe edasi: Otepääl toimub rahvusvaheline kelgukoeraspordi suurvõistlus “Jälg 2013”

Järgmises Tartu tantsuklubis domineerivad rahvakandled

Järgmises Tartu tantsuklubis 30. jaanuaril kella 20-24 domineerivad rahvakandled ja erinevate põlvkondade rahvakandelmängijad. Kõiki neid ühendab sügav huvi rahvamuusika ja kandlemängu vastu.

Rahvakanneldel musitseerivad Aivar Arak, Annabel Kaasik, Eva Väljaots, Kadri Lepasson, Kaisa Nõges, Katre Uibo, Liina Kask,
Martin Arak ja Martin Teppo. Mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat Eestist ja lauldakse lorilaule.

Kõik rahvamuusikasõbrad on oodatud tantsuklubisse lustima. Enda heaolu tagamiseks palutakse kaasa võtta häid tuttavaid, sõpru ja külakosti ühisele teelauale. Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele. Tantsuklubi korraldatakse Tiigi seltsimajas (Tiigi 11).
Tartu tantsuklubi toimumisajad 2013. aastal Tiigi seltsimajas: 30. jaanuaril, 13. veebruaril, 27. veebruaril, 13. märtsil, 27. märtsil, 10. aprillil, 24. aprillil, 8. mail, 22. mail, 11. septembril, 25. septembril, 9. oktoobril, 23. oktoobril, 6. novembril, 20. novembril, 4. detsembril ja 18. detsembril. Klubiüritused algavad iga kord kell 20 ja lõppevad südaööl.

Tartu tantsuklubi toimumist toetavad SA Tartu Kultuurkapital, Eesti kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Eesti kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp ja Tartu Kultuuriaken.

Hülgekaamerast saab näha reaalajas Vilsandi hallhülgeid

Vilsandi rahvuspark on üks vanimaid kaitstud piirkondi Läänemere regioonis ja just seal on hallhüljeste populatsioon väga suur ning väärib erilist tähelepanu. Väiksed Vilsandi laiud on hüljeste jaoks oluline elu- ja poegimispiirkond. Millega hülged parajasti tegelevad, seda saab vaadata Vilsandi hülgekaamerast

Hülgeid ja talvist merd saab vaadata siit: http://pontu.eenet.ee/player/hyljes.html

Seadusemuudatus tagab põllumeestele üleminekutoetused

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder esitab täna Riigikogule esimeseks lugemiseks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega tagatakse põllumajandustootjatele üleminekutoetused 2013. aastal.

„Üleminekutoetused võimaldavad luua meie põllumeestele võrdsemad tingimused teiste riikide põllumajandustootjatega,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Ligi 20 miljoni euro eraldamine riigieelarvest üleminekutoetuste maksmiseks näitab põllumajanduse olulisust Eesti riigi jaoks.“

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmine on vajalik, et ka 2013. aastal oleks võimalik riigieelarvest maksta põllumajandustootjatele täiendavaid otsetoetusi. Vastavalt Euroopa Liidu liitumislepingule võis riik täiendavaid otsetoetusi maksta aastatel 2004-2012, kuid eelmise aasta suvel loodi võimalus maksta üleminekutoetust 2013. aastal. “Üleminekutoetused tagavad ka sujuva ülemineku uuele otsetoetuste süsteemile järgmisel rahastamisperioodil 2014-2020,“ lisas Seeder.

Üleminekutoetusi makstakse samadele sektoritele ja samade nõuete alusel nagu 2012. aastal täiendavaid otsetoetusi.

Kristo Mäe

Nõmme rotarid tähistasid 75 aasta möödumist vastuvõtmisest Rotary Internationali liikmeks

Nõmme-Tallinna Rotary klubi TiPos. Foto: erakogu

21. jaanuaril möödus 75 aastat Nõmme-Tallinna Rotary klubi vastuvõtmisest Rotary Internationali liikmeks. Eile õhtul toimus sel puhul Café TiPos Nõmme linnaosa vanema Erki Korpi tänuõhtusöök.

Eilsel kohtumisel pakkusid Nõmme rotarid välja ideid, kuhu võiks Nõmme areneda, ja abi koostööprojektide elluviimisel. Eelmisel reedel annetas klubi Nõmme põhikoolile 1000 eurot.

Nõmme Rotary klubi asutati 21. aprillil 1936 Nõmmel elanud Tallinna Rotary klubi liikme Juhan Kuke patronaaži all. Rotary Internationali liikmeks võeti klubi 21. jaanuaril 1938. aastal. 1940. aastal klubi tegevus katkes. Klubitegevus taaselustati Nõmme-Tallinn Rotary klubi nime all 1996. aastal.

Tõpratohtril ikäv ei nakka

«Üts kaivas’, et täl om kotoh varõs haigõ, köhis,» muhelõs Ain. «Pidi sis varõssõlõ rohodoosi vällä arvutama. Vast jummal avit’ rohkõmb, a varõs sai terves.»

«Mul om koton varõs, köhis, avitagõ!» kuuld´ tõpratohtri Piiri Ain (49) telefonist. Miä tan iks, Ain rehkend´ tsillokõsõ rohoportsu vällä. Seo om õnnõ üts uskmalda lugu veterinaari tüüst, kiä kunagi ei tiiä, kas päiv lõpõs pini hambin vai lehmäst vask´at vällä tõmmatõn.

«Tuu aig om möödäh, ku kävet ekä vask’at süstmäh ja udarapõlõtikku ravimah,» om Aini jutu perrä timä tüü aoga kõvastõ muutunu. «Suurõh laudah tege tüüline vai seemendüstehnik lihtsämbä tüü är. Minno kutsutas sis, ku lehmäl om poigimisõ man määnegi jama, näütüses om vaia emakat tagasi toppi.»

Ku laudaeläjit tulõ küländ harva tohtõrda, sis ei passiki Aini inämb tõpratohtris kutsu, nigu mi kandin om iks tettü. Ku päämidse ravialodsõ omma kassi ja pini, sis piät nimi peenemb olõma. A mine tiiä kah, selle et Aini jutu perrä ei piä kassi-pini hinnäst kuigi piinült üllen.

Kuis mürdsümehest-piltnikust Veriora, Räpinä ja Miktämäe valla volitõdu veterinaararst sai ja kuis tä tagasi kodo Võromaa ja Setomaa piiri pääle Männisalo küllä Suuvere (Soovere) tallo tull’, tuud pajatas Ain mõnuga tubli tunnikõsõ. Naanõ Külli, kah opnu veterinaar, avitas miilde tulõta üleeletüt ütelehmäpidäjäaigu.

Kukki veterinaaripaprõ omma Ainil karmanin joba Vinne ao lõpust pääle, sai tä uma kandi volitõdus veterinaaris viil 2005. aastal. «Egä noid väega vaia ei olõki,» arvas tä uma ammõdi tuu poolõ kotsilõ, mille jaos riik rahha and. «A ku määnegi taud vallalõ lätt, sis olõmi mi viil ainumadsõ, kes umma kanti häste tundva. Ku oll’ tuu tsirgugripp, sis loimi kokko, ku pall’o om egälütel kanno, partsõ, hannõ, kalkunit. Esiki kats papagoid saimi. Sis sai piirkund iks väiga häste läbi sõglutus.» Loe edasi: Tõpratohtril ikäv ei nakka

Kooliõpilasi kutsutakse osalema hunditeemalisel joonistusvõistlusel ja metsajutu konkursil

Eesti Metsaselts ja Elva Linnavalitsus kuulutavad välja traditsioonilise metsanädalale pühendatud üle-eestilise õpilaste hunditeemalise joonistusvõistluse “Metsavaht hunt” ja Tartumaa koolide õpilastele suunatud metsajutu konkursi.

2013. aasta loomaks on nimetatud hunt. Kindlasti on paljud kohanud hunti metsas ja paljud näinud seda looma ainult loomaaias. Meie soovime, et joonistaksid hundi metsavahina. Joonistuse juurde kirjuta ka mõnelauseline pildi kirjeldus,
autori nimi, vanus, kool ja klass ning juhendaja nimi. Märksõna „Metsanädala joonistusvõistlus“.

Metsajutu konkursile ootame fantaasiarikkaid lugusid kõikidelt Tartumaa 1. – 12. klassi õpilastelt. Loe edasi: Kooliõpilasi kutsutakse osalema hunditeemalisel joonistusvõistlusel ja metsajutu konkursil