Kalevipoja ainestik jõudis uude raamatusse

“Kalevipoeg piltides” autor Jaan Kaljuvee. Foto: Viktor Svjatõshev

Neljapäeval esitleti  Jõgevamaal Saare vallas Kääpal asuvas Kalevipoja muuseumis raamatut “Kalevipoeg piltides “, mis tutvustab rahvuseepost läbi kunstnik Jaan Kaljuvee maalide ja luuleridade.

Raamatu sünnilugu sai alguse sellest, et  kunstnik Jaan Kaljuvee tuli Kääpale Kalevipoja muuseumisse Kalevipoja teemalisi maale tutvustama. Muuseumi juhataja Ulvi Tamm ning SA juhataja Hannes Soosaar ja toonane projektijuht Urpo  Reinthal  leidsid, et kunstiteosed ja neid lahtiseletavad luuletused väärivad jäädvustamist. Ennekõike rahastamisvõimalustega tegeledes, asusid nad kaasa aitama trükise väljaandmisele.  Selles töös osales usinasti ka mõned aastas Kalevipoja Koja projektijuhina töötanud Moonika Hunt, kes esitlusele oli kaasa võtnud ka pisipoja. Samuti aitas projekti ellu viia ka SA Kalevipoja Koda praegune projektijuht Tamar Erikson. Nii valmiski kuuekümne neljast pildist ja salmidest koosnev raamat “Kalevipoeg piltides”.

Jaan Kaljuvee elab Tartumaal Vedul ning on töötanud põllumajandusettevõttes töökoja juhatajana ja kombainerina. Mitmekülgses tegelemises kunstiga on talle inspiratsiooniallikaks ennekõike Kalevipoja lood. Saare vallavanem Jüri Moroziv ja Voore põhikooli direktor Raivo Reimets märkisid presentatsioonil, et Kaljuvee looming on igati oluline rahvuseepose väärtustamisel ning selle vastu huvi suurendamisel.  Koolijuht arvas, et raamat võiks huvi pakkuda vähemalt kolmveerandile Voore kooli õpilastest.

“Mõnedelgi inimestel on kodus omaloomingulisi maale, luuletusi jutte, mis võivadki sahtlisse jääda. Kalevipoja käsitlus kunstnik Jaan Kaljuvee vaatevinklist saab nüüd aga üldrahvalikult tuntuks tänu tema ja SA Kalevipoja Koda koostööle, ” lisas maavanem Viktor Svjatõsev, kes kinkis raamatu autorile šokolaadi “Kalevipoeg”.

Esitlusel avaldati mõtteid ka rahvuseepose tähtsuse ja tähenduse teemadel. “Ma pole kunagi kahelnud, kas Kalevipoeg olemas oli, kas just füüsiliselt, kuid vaimselt kindlasti. Oma eepos kostutab meie rahva hinge väga tugevasti, ” ütles Kalevipoja muuseumi rajaja ja esimene juhataja Viivi Lani. “Kui kellegi on veel Kalevipoja ainelist  kirjandust-kunsti, muusika-või muud loomingut, tasuks meiega alati ja julgesti ühendust võtta, ” ütles Kalevipoja Koja eestvedaja Hannes Soosaar.

Jaan Lukas