Avatud disainiga tehnoloogilise sõltumatuse poole

Madis Org kirjutas tulevikutrendide kohtumispaigas “Fututuba” avatud disainist ja tehnoloogilisest sõltumatusest.

Kas vahel ei aja mitte närvi, kui avastad, et näiteks nõudepesumasina mingi väikese ja lihtsa vidina katkiminemise korral tuleb selle vahetamise eest välja käia naeruväärselt suur summa? Või kui sinu aasta eest soetatud tuttuuel telefonil mingil põhjusel uuemad programmid ei käivitu? Paraku on paljude tehnoloogiaettevõtete ärimudel just selliselt üles ehitatud, et põhimõttelt lihtsad komponendid on disainitud keerukaks, et neid saaks asendada vaid sama firma toodanguga ja/või need komponendid on disainitud suhteliselt lühikese elueaga (tihti napilt pikema elueaga, kui toote garantiiaeg), et vastavaid tooteid piisava tihedusega asendataks. Tegu on erinevate ärivõtetega (näiteks kavandatud iganemine), mis üksiku ettevõtte seisukohast võib küll suuremat kasumit tähendada, kuid ühiskondlikult laiemalt põhjustab süsteemi ebaefektiivsust, suuremat keskkonnakoormust ja põhjendamatuid kulutusi lõpptarbijatele.

Kas tänapäevases Lääne ühiskonnas on üldse võimalus mingitel alternatiivsetel mudelitel, kus kõikvõimalikud tooted on arendatud kestma ja on lihtsalt parandatavad? Üks selline mudel, millel on kindlasti potentsiaali aidata kaasa säärastele arengutele, on avatud disain (ingl k open source hardware design), kus teatud teemade ümber tekitatakse kogukond, mis koosneb abivajajatest ja abipakkujatest, ning mille tulemusena toodetakse kõigile vabalt kasutatavat teavet. CNNMoney kirjutab, kuidas tarkvara maailmas on avatud lähtekoodi (ingl k open source) liikumine sellise nime all tuginedes levinud juba alates 1998. aastast, kui Netscape tegi oma otsingumootori Navigator lähtekoodi kõigile avalikult kättesaadavaks. J. Hagel ja J. S. Brown märgivad aga samas artiklis, et vabavaraline liikumine laieneb lähitulevikus tarkvaralt muudele tehnoloogiavaldkondadele nagu riistvara või masinaehitus. Esimesed pioneerid selles valdkonnas juba tegutsevad ja käesolev kirjatükk keskendubki ühele – Open Source Ecology (OSE, eesti k avatud disainiga ökoloogia) – liikumisele, mis viimase kahe aasta jooksul on suutnud ära teha üllatavalt palju. Edasi loe juba siit.