Rakvere linnapea tänas kodanikupäeval Rakvere doonoreid

Rakvere linnapea Toomas Varek tunnustas kodanikupäeval linnavalitsuses Rakvere kahtekümmet linnakodanikku ja kahte peret, kes on olnud aastate jooksul tublid doonorid.

Toomas Vareki sõnul sobib tänavuse kodanikupäeva moto „Väärikalt läbi elu” hästi iseloomustama Rakvere linnadoonoreid. „Me võime tunda heameelt ja uhkust oma linnakodanike üle, kes on verd loovutades aidanud paljusid abivajajaid,” ütles Rakvere linnapea Toomas Varek. Toomas Vareki sõnul on doonoripäevad Rakvere rahvamajas või keskväljakul doonortelkides olnud Rakveres alati oodatud sündmuseks. Tänu doonoritele on Rakvere linna tunnustatud 2011. aastal doonorluse aastalinna tiitliga.

Ühises kohvilauas vesteldi linnas toimuvate arengute üle ning tehti kodanikupäeva meenutuseks ühispilt.

Iga päev vajavad Eestis vereülekannet sajad patsiendid. „Ainuüksi Rakvere haiglas kulub aastas doonoriverd ja verekomponente 300 liitri jagu,” lausus Toomas Varek.

Eesti vihjeliin sai rahvusvahelise tunnustuse

Möödunud nädalal toimus Amsterdamis eri maade vihjeliine ühendava assotsiatsiooni  INHOPE aastakonverents, kus tunnustati Eesti vihjeliini www.vihjeliin.ee tööd laste seksuaalset ärakasutamist esitava materjali leviku tõkestamisel internetis. Samas kinnitati ka Eesti täisliikmelisus rahvusvahelises võrgustikus.

MTÜ Lastekaitse Liit hallatav veebipõhine vihjeliin võimaldab teatada ebaseadusliku ja lastele ebasobiva sisuga veebilehtedest. Eelkõige on vihjeliin mõeldud laste seksuaalset ärakasutamist esitavatest internetilehekülgedest teavitamiseks.

Projektijuhi Malle Hallimäe sõnul on alates vihjeliini avamisest 2011.aasta jaanuarist kuni käesoleva ajani vihjeliinile saabunud 1685 teadet, millest 199 on sisaldanud viidet veebikeskkonnale, mis esitas laste seksuaalset ärakasutamist
kujutavat materjali. Ebaseadusliku sisuga materjalide käitlemisel teeb vihjeliin koostööd Politsei- ja Piirivalveametiga.

Rohkem infot vihjeliini tegevuse eesmärgi ja statistikat käideldud teadete kohta leiab veebilehelt www.vihjeliin.ee.

Eri maade vihjeliine ühendav INHOPE www.inhope.org asutati 1999. aastal, ning hetkel on assotsiatsioonis 43 vihjeliini 37 riigist üle maailma. Ühenduse eesmärk on toetada ja edendada eri riikide vihjeliinide koostööd tõkestamaks laste
seksuaalset ärakasutamist esitava materjali levikut internetis.

Eesti vihjeliini tegevus on osa projektist „Targalt internetis“ (www.targaltinternetis.ee), mida viivad ellu MTÜ Lastekaitse Liit, Tiigrihüppe Sihtasutus, Lasteabitelefon 116 111 ning Politsei- ja Piirivalveamet. Projekti finantseerib 75% ulatuses
Euroopa Komisjoni programm Safer Internet.

Lisainfo: Malle Hallimäe, projekti ” Targalt internetis” ja Vihjeliini projektijuht, MTÜ Lastekaitse Liit, tel 631 1128, malle@lastekaitseliit.ee

Reval Shipbuilding OÜ alustab Prangli parvlaeva ehitamist

Loksa laevatehases pannakse nädala lõpus kiil Reval Shipbuilding OÜ poolt ehitatavale uuele Prangliga ühendust pidavale reisiparvlaevale. Laeva ehitamist rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond. Jääklassi teraskorpusega reisiparvlaev on ette nähtud mandri ja Prangli saare vahel aastaringseks ühenduse pidamiseks.

„Laev on võimeline liikuma purustatud jääs ning läbima kuni 20 cm paksust silejääd. Laev on projekteeritud sellisena, et ta sobib ka ühenduse pidamiseks Aegna ja Naissaarega,“ ütles Reval Shipbuilding OÜ tegevdirektor Sergei Netšajev. 

Laeva ehitamine maksab 2,98 miljonit eurot ning ehitamist rahastab käendusega KredEx.

„Meil on hea meel osaleda projektis, mis võimaldab Reval Shipbuildingul ehitada uue laeva ning toetada seeläbi ettevõtte kasvu,“ ütles KredExi juht Andrus Treier.

Ehitatava laeva salongis on 42 ning avatud silla päikesetekil 32 kohta, laevapere on kolmeliikmeline. Avatud peatekil on koht ühele autole pikkusega kuni 8 m või kahele sõiduautole. Aluse maksimaalne pikkus on 24,6 meetrit ning laius 6 meetrit.

Laev valmib 2014. aasta märtsiks.

Prangli reisiparvlaev tellitakse projekti “Väikesaartega ühenduse pidamiseks laevade soetamine” raames ja projekti rahastatakse 100% ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Prangli reisiparvlaev

Laeva põhiandmed:
Üldpikkus: 24.6 m
Laius: 6.0 m
Süvis: 1.9 m
Veeväljasurve: 149 t
Maksimaalne kiirus: 12 sõlme
Autoteki max kandejõud: 10t

Lisainfo: Tarmo Seliste, KredEx kommunikatsioonispetsialist, tel 667 4116

Meeri küla kutsub detsembrikuus huvitavatele kohtumistele

Fotol: Malle Pärn. Allikas: Postimees, Lauri Kulpsoo

Tartumaal Nõo vallas asuv Meeri Küla Arendamise Selts on nõuks võtnud advendiajal kutsuda põnevaid inimesi meiega oma mõtteid jagama.

Laupäeval, 8. detsembril 2012 algusega kell 14 toimub Meeri Seltsimajas kena pärastlõunane kohtumine tunnustatud näitleja ja Avinurme Suveteatri juhi Malle Pärnaga. Üles astub Nõo kiriku meesansambel ning pärastlõuna lõpetab Meeri Küla naisansambel “Elurõõm”.

Osavõtt on tasuta ja kõik huvilised lähemalt ning kaugemalt on väga oodatud.

Meeri Seltsimaja asub Nõo vallas, Meeri külas, veidi enne Meeri mõisat.

Lisainfot: Marju Domaskina, telefon +372 5344 3580 või Malle Roomet +372 552 1988.

Vanemuises esietendub “Õhtu Straussiga”

ÕHTU STRAUSSIGA

Sellel reedel, 30. novembril kell 19.00 esietendub Vanemuise väikeses majas glamuurne “Õhtu Straussiga”.

Muusikat ja tantsu ühtseks tervikuks põimiva õhtu toovad vaatajateni lavastaja-koreograaf Fabrice Gibert, muusikaline juht ja dirigent Lauri Sirp, dekoratsioonikunstnik Jaak Vaus ning valguskujundaja Imbi Mälk.

Lavastuses “Õhtu Straussiga” saab näha mitmete tuntud kostüümikunstnike – Mare Raidma, Liina Undi, Peter Farmeri, Jaanus Vahtra, Walter Perdacheri, Kustav-Agu Püümani jpt. – varasemat loomingut. Selle ilu on ühtseks tervikuks sidunud Mare Tommingas.

Johann Strauss noorem (1825-1899) kuulus Viini tunnustatud muusikute perekonda, mis oli enesele nime teinud tantsuorkestreid juhtides ja neile muusikat kirjutades. Tema geniaalsus ei väljendunud mitte ainult Viini populaarse salongimuusika muutmises üldtuntuks terves Euroopas, vaid ka kõrgeks kunstiks. Selles oli oma osa kahtlemata ka Johann juuniori dirigendiandel.

Vanemuise lavastuses astuvad publiku ette solistid Pirjo Püvi, Karmen Puis, Reigo Tamm ja René Soom (RO Estonia) või Taavi Tampuu. Loomulikult on laval Vanemuise balletitrupp, sümfooniaorkester ja ooperikoor.

“Tantsijal ei ole sõnu, et end publikule selgeks teha, kuid tal on koreograafia, et nutta, karjuda, väljendada – läbi enda keha köita vaataja tähelepanu. Publik on kõikide maailma kunstnike parim sõber – me ei valeta talle, inimestele kas meeldib või mitte… Sel õhtul, kui esitleme publikule lavastust “Õhtu Straussiga”, soovin ma, et vaatajad unustaksid kaheks tunniks väsitava moodsa ajastu, milles elame. Minu jaoks on Straussi muusika sünonüümiks võimalusele pageda reaalsusest läbi unistuse… Inimhing lihtsalt vajab kaunist hetke taastumiseks,” tutvustas omad tööd lavastaja Fabrice Gibert.

Fabrice Gibert on sündinud Prantsusmaal ning töötanud Saksamaal, Sloveenias, Austrias, Kuubal jm. Alates aastast 2007 on ta ametis Vanemuise teatris repetiitor-pedagoogina. “Õhtu Straussiga” on tema esimene täispikk lavastus.

 

Lisainfo: Ave-Marleen Rei, Vanemuise teatri pressiesindaja, tel: 7440161, 53585343,  avemarleen@vanemuine.ee

 

Täna õhtul on taas eetris Rõuge TV uudiste otsesaade

Aeg jälle arvutimonitore poleerima hakata! Rõuge TV järgmine uudiste otsesaade läheb eetrisse teisipäeval, 27. novembril kell 19.00. Seekord tulevad pildi edastamisel appi head sõbrad TTÜ filmiklubist, kes vahendavad otsepilti lingil.

Räägime värskest Rõuge valla kodukohakampaaniast “Mulle meeldib Rõuges!”. Teeme tutvust Sännas resideeruva portugallannast vabatahtliku Mariaga. Külastasimenoortekeskuses toimunud perepäeva. Ajame juttu valla piirkonnapolitseiniku Peeter Piirmanniga. Lisaks muud kohalikud teated ja uudised.

Stuudiokülaliseks on seekord Võrumaa aasta isa 2012 Aigar Piho.

Stuudiomängus läheb aktiivsete saate vaatajate vahel loosi magus kringel Rõuge Pagarilt.

Saatejuhid on Katri Kõva, Liivika Koobakene ja Jaanus Mark.

Seega, poleerige monitorid, kloppige diivanipadjad ja kutsuge kogu pere kokku, sest MEID PEAB NÄGEMA!

Eelmine oktoobrikuus eetris olnud otsesaade on järelvaadatav siin.

Otseülekanne
Facebooki kanal
Youtube’i kanal

National Geographic uurib 3200 aasta vanust hiidsekvoiat

Ajakiri National Geographic uurib detsembrinumbris ühe põhiloona 3200 aasta vanust ja 75 meetri kõrgust hiidsekvoiat nimega President. Lisaks leidub aastalõpu ajakirjanumbris veel palju huvitavaid teemakäsitlusi, samuti info, et kõik tellijad saavad järgmisel aastal lisaks igakuisele ajakirjale ka kaks temaatilist erinumbrit.

Põhilugude lühitutvustus:

Paradiisilinnud leitud
Kõigi paradiisilindlaste liikide looduses pildistamisele kulus kaheksa aastat, 18 ekspeditsiooni ja enam kui 39 000 fotot.

Doggerlandi otsingul
Tuhandete aastate eest jäi Doggerland tõusuvee alla. Nüüd otsivad seda arheoloogid.

„Hundi taevas, palun aita!“

Nii palvetavad šamaanid – Mongoolia, Kesk-Aasia ja Siberi ravitsejad.

Gaza tunnelid
Tunnel on ühtaegu surmalõks, nabanöör ja 1,6 miljoni ümberpiiratud gazalase unistuste sümbol.

Hea gaas, halb gaas
Maagaasi tootmise hoogustudes pääseb rohkem gaasi atmosfääri. Mida see endaga kaasa toob?

Metsahiiglase mõõtmine
Puude otsas roniv teadlane mõõtis 3200 aasta vanust ja 75 meetri kõrgust sekvoiat.

Vaata hiidsekvoia lugu tutvustavat klippi (inglise keeles): Magnificent Giant Tree: Sequoia in a Snowstorm Loe edasi: National Geographic uurib 3200 aasta vanust hiidsekvoiat

Õpilased võistlevad maheda koolitoidu valmistamises

Laste koostatud maheda koolitoidu retseptid jõuavad ka mahetoidu retseptiraamatusse. Foto: EMSA
Täna toimub Tallinnas Pelgulinna Gümnaasiumis mahetoidu päev, mille raames valmistavad õpilased omatehtud retseptide alusel mahedast toorainest koolitoitu. Söögitegemist juhendab Eesti Kulinaaria Instituudi liige, Laulasmaa SPA peakokk Angelica Udeküll, mahetoidu päeva korraldab Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus koostöös Harju Mahetootjate Ühinguga.

Pelgulinna Gümnaasiumis algab mahetoidu valmistamise võistlus homme pärast koolitundide lõppu kell 14.00. Esmalt tutvustatakse õpilastele mahepõllumajandust ja mahetoidu temaatikat, seejärel valmistavad viis 7. ja 8. klassi võistkonda põhiroa ning magustoidu. Igasse võistkonda kuulub neli õpilast, kes on ise retseptid ette valmistanud – kokku osaleb mahetoidu valmistamise võistlusel 20 last.

Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskuse juhataja Merit Mikk ütles, et maheda koolitoidu võistluse ettevalmistamiseks anti õpilastele mahetoorainete nimekiri. “Toorainete põhjal pidid nad välja pakkuma selliste toitude retseptid, mida nad ise koolis süüa sooviksid. Välja pakuti väga toredad toidud, üks klass valmistab ka taimetoitu,” rääkis Mikk.

Söögitegemist juhendab Laulasmaa SPA peakokk ja Eesti Kulinaaria Instituudi liige Angelica Udeküll, kes aitab lastel ka retsepte vajadusel natuke kohendada. Kui kõik mahetoormest toidud tehtud, asub neid hindama žürii, kuhu kuulub viis õpilast ja viis täiskasvanut (kolm kooli esindajat, kokk Angelica Udeküll ning mahesektori esindaja). Žürii valib välja kõige rohkem meeldinud prae ja magustoidu ning need retseptid avaldatakse ka maheda koolitoidu retseptiraamatus. Loe edasi: Õpilased võistlevad maheda koolitoidu valmistamises

Jõulupuu jõudis Otepääle

Talvepealinna jõulupuu jõudis täna linna. Sellel aastal jõulukuusk on pärit Põlvamaalt, Kanepi vallast, Hino külast, Möldri talust, Kalev Kevade koduaiast.
Kuusk on hinnanguliselt 17 meetrit kõrge, jõulukuuske hakkavad kaunistama sinised ja valged tuled. Möldri talu peremehe sõnul oli kuusel vanust umbes 45 aastat.
2.detsembril kell 15.28 süüdatatakse jõulupuul advendituled. Traditsiooniliselt süütavad advendituled EELK Otepää Maarja koguduse vaimulik Marko Tiirmaa ja Otepää valla esindajad, esinevad Otepää linetanstijad ja tantsutrupp FeelingGood. Kell 16 oodatakse kõiki Otepää Kultuurikeskusesse advendikontserdile, kus musitseerib Pühajärve-Rõngu puhkpilliorkester. Puhkpillimuusika ühendab pillimehi Pukast, Tõrvast, Rõngust, Elvast, Tartust, Hellenurmest, Tõutsist, Sihvalt ja Otepäält.
Lisaks jõulupuule hakkab Otepää Keskväljakut ehtima värviliste LED-lampidega Otepää vapiloom – karu.
Fotod: Monika Otrokova

Selgusid üle-eestilise kooliõpilaste seiklusmängu ”Vana Toomase mõistatus” finaalvooru pääsenud

Kooliõpilaste seiklusliku võistlusmängu ”Vana Toomase mõistatus” finaalvooru pääsenud võistkonnad tulevad üheteistkümnest maakonnast.
29. oktoobrist on põhikoolide 7.-9. klassid võistelnud Tallinna tutvustavas võistlusmängus “Vana Toomase mõistatus”. Loovtöö, klassikalise viktoriini ja maastikumängu elemente kombineeriv mäng algas osalejate kodukohtades virtuaalse võistlusena.
Parimaid loovtöid saab näha siit: http://www.tourism.tallinn.ee/est/infoleht/article_id-12399
Viktoriini küsimuste ja õigete vastustega saab tutvuda lingilt: http://www.tourism.tallinn.ee/est/fpage/tallinncard/vanatoomas/tegevus
Jõukatsumine kulmineerub maakondlikult parimate meeskondade mõõduvõtmisega 29. novembril Tallinna vanalinnas. Tänaseks on selgunud kaksteist võistkonda üheteistkümnest maakonnast, kes Tallinnas üksteiselt mõõtu võtavad. Need on Pärnumaalt võistkond Isased Häädemeeste Keskkoolist, Lääne-Virumaalt võistkond Kaks ja Pool Brünetti Rakvere Reaalgümnaasiumist, Tartumaalt võistkond Kolm Musketäri Lähte Ühisgümnaasiumist, Läänemaalt võistkond Käbimees ja Kompanii Haapsalu Gümnaasiumist, Hiiumaalt võistkond
Moskiitod Emmaste Põhikoolist, Viljandimaalt võistkond Mürsikud Võhma Gümnaasiumist, Jõgevamaalt võistkond OoPika Põltsamaa Ühisgümnaasiumist, Harjumaalt võistkond Primo Tallinna Humanitaargümnaasiumist, Põlvamaalt võistkond PÜG 7b II Põlva Ühisgümnaasiumist, Ida-Virumaalt võistkond SuperTeam Narva Kesklinna Gümnaasiumist, Võrumaalt võistkond VKG 7.B II Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumist ja Pärnumaalt võistkond Zum Zum Mesimumm Surju Põhikoolist. Seiklusmängus esimese koha pälvinud võistkond saab auhinnaks põneva päeva pealinnas võitjameeskonna klassile.
Mängu ”Vana Toomase mõistatus” korraldajaks on Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond.
Eva Maimre

Tunnustati tublimaid tegijaid turismivaldkonnas

22. novembril toimus kohvik-restoranis l.u.m.i Valgamaa turismi aastaseminar, kus tunnustati parimaid 2012. aasta tegijaid turismivaldkonnas. Kõigis kategooriates pälvisid tunnustuse Otepää
turismitegijad. SA Valgamaa Arenguagentuuri poolt korraldatud konkursil valiti parimat meeskonda, parimat turismisündmust ja tublimat turismitöötajat.
Parimaks meeskonnaks tunnistati GMP Clubhotel, parimaks turismisündmuseks Otepää Saunamaraton ja tublimaks turismitöötajaks GMP Clubhoteli Pühajärve restorani ettekandja Margit Tali.
Turismi aastaseminaril anti ka ülevaade Valgamaa 2012. aasta turismitegevustest.
Loe edasi: Tunnustati tublimaid tegijaid turismivaldkonnas

Veebiviktoriini ”Ütski tark ei sata’ taivast” parõmba’ omma’ teedä

Võro keele ja kultuuri tundmisõ võistlusõl «Ütski tark ei sata’ taivast» oll’ 8. klassi arvõstusõn kõgõ parõmb Hebo Rahman Osola põhikoolist. Tä sai 50 punkti 51st saiaolõvast.
Hää’ võro keele tundja’ omma’ viil Stefani Vissel (49 p, Võro Kreutzwaldi gümnaasium), Liis Kikas (49 p, Võro Kreutzwaldi gümnaasium), Kristiina Himma (49 p, Haani kuul), Hedvig-Hanna Raud (49 p, Räpinä ütisgümnaasium), Tiina Täht (47 p, Osola põhikuul), Henri Heinsoo (46,5 p, Krabi põhikuul), Sander Hannust (46 p, Haani kuul), Priit Lüüs (46 p, Haani kuul), Liivika Koobakene (46 p, Rõugu põhikuul) ja Ilmar Vodi (46 p, Haani kuul).
Kõgõ rohkõmb osavõtjit oll’ Antsla, Võro Kreutzwaldi ja Vahtsõliina gümnaasiumist ja Osola põhikoolist.
11. klassi arvõstusõn sai kõgõ inämb punktõ – 66 punkti 69 võimaligust – Anett Hollas, kiä opis Võro Kreutzwaldi gümnaasiumin. Hää’ keeletundja’ omma’ viil Madli-Greete Raud (60 p, Vahtsõliina gümnaasium), Egle Kons (Vahtsõliina gümnaasium), Merli Ilves (57,5 p, Võro Kreutzwaldi gümnaasium), Kristi Ernits (53 p, Võro Kreutzwaldi gümnaasium), Regina Saar
(52 p, Võro Kreutzwaldi gümnaasium), Ott Karu (51 p, Võro Kreutzwaldi gümnaasium), Greete Palgi (51 p, Vahtsõliina gümnaasium), Diana Hinn (51 p, Võro Kreutzwaldi gümnaasium), Veronica Palm (50 p, Vahtsõliina gümnaasium) ja Jakko Viilo (50 p, Võro Kreutzwaldi gümnaasium).
Osavõtjit oll’ Antsla, Võro Kreutzwaldi ja Vahtsõliina gümnaasiumist. 25 kõgõ parõmbat nii 8. ku 11. klassi arvõstusõn kutsutas võro keele olümpiaadilõ, miä tulõ vahtsõ aasta radokuul Võrol. Kokko võtsõ veebivõistlusõst „Ütski tark ei sata’ taivast” ossa 150 8. klassi ja 100 11. klassi nuurt. Hindä proovilõpandjit oll’ 13 koolist. Mineva aasta oll’ osavõtjit 8. klassist 175 ja 11. klassist 78, kokko 14 koolist.
Võro keele ja kultuuri tunni’ omma’ parhilla aoluulidsõ Võromaa 19 koolin. Võistlust „Ütski tark ei sata’ taivast” kõrraldas Võro instituut 2001. aastast pääle.

Kaile Kabun,
Võro instituudi projektijuht

Mulle meeldib Rõuges!

Pilt: loodusemees.ee

Rõuge Vallavalitsus on algatanud kampaania „Mulle meeldib Rõuges”, mis on suunatud eelkõige neile Rõuge vallas elavatele inimestele, kes pole end veel siia sisse registreerinud, aga ka uutele tulijatele. Vallavanem Tiit Toots rõhutab, et Rõuge vallast on aastatepikkuse töö tulemusel kujundatud hea elukeskkond, kus hoolitakse väikestest ja suurtest, noortest ja vanadest. Kampaania käigus kutsume uusi peresid valda elama, et seeläbi rahvaarvu suurendada. Elujõulise piirkonnana tõuseb meie valla võimekus veelgi.

Ülevaade Rõuge valla poolt pakutavast asub kampaania kodulehel www.rauge.ee/kodukoht. Loe edasi: Mulle meeldib Rõuges!

Selgusid missioonipreemia 2012 kuus nominenti

Aadu Luukase SA nõukogu kuulutas täna välja kuus missioonipreemia rahalisele auhinnale esitatavat nominenti, kelleks on Tartu Narva Kolledži direktor Katri Raik, spordielu edendaja Igor Šinkevitš, peapiiskop Andres Põder, lasteportaalide looja Janika Leoste, kuulmispuudega laste heategevusorganisatsioon MTÜ EMERK Audiere ning põhikooliealistele lastele suunatud kristlik heategevusorganisatsioon MTÜ Lastekeskus Tähetorn.
Missioonipreemia laureaat, kes pälvib pool tunnustussummast ehk 32 000 eurot, selgub 6. detsembril US Art Gallerys toimuval pidulikul tseremoonial. Ülejäänud 32 000 eurot jagatakse võrdselt viie nominendi vahel.
Loe edasi: Selgusid missioonipreemia 2012 kuus nominenti

Rakvere linn tunnustab kodanikupäeval tublisid doonoreid

Rakvere linn tunnustab kodanikupäeval, 26. novembril Rakvere linnakodanikke, kes on olnud aastate jooksul tublid doonorid, Rakvere linnapea Toomas Vareki vastuvõtuga linnavalitsuses.
Doonoripäevad on olnud Rakveres sündmuseks, mida on alati oodatud. Tänu doonoritele on Rakvere linna tunnustatud 2011. aastal doonorluse aastalinna tiitliga. Iga päev vajavad Eestis vereülekannet sajad patsiendid. Ainuüksi Rakvere haiglas kulub aastas doonoriverd umbes 300 liitri jagu. Linnapea vastuvõtule on kutsutud ka kaks doonorite perekonda, perekond Muldma ja Rohesalu, kus vanemate eeskuju on järginud ka lapsed.
Hilje Pakkanen

Aasta Hiie sõber on Marju Kõivupuu

Laupäeval Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis toimunud Hiie väe tunnustamissündmusel kuulutati aasta Hiie sõbraks ristipuude uurija ja hoidja Marju Kõivupuu. Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi maastiku ja kultuuri keskuse vanemteadurina on Marju Kõivupuu koostanud ristipuudest uurimusi, avaldanud raamatuid ning kümneid artikleid, selgitanud ristipuude ohustatust ja haruldust kohalikele omavalitsustele, maaomanikele ja avalikkusele.
Marju Kõivupuu järjekindla töö tulemusel on seni avalikkusele tundmatud ristipuud kogunud
järkjärgult tuntust ning sadade kui mitte tuhandete inimeste omaste hingepuud on sae alt pääsenud.
Ristipuud on seotud ajaloolise matusekombestikuga, usuga inimhinge jäävusse ning inimese ja looduse ühtsusse. Teel kalmistule peatub matuserong, puu koorde lõigatakse ristimärk ning mälestatakse surnut. Vanematel ristipuudel võib leiduda sadu hingeriste. Ristipuude tava on elavalt säilinud teadaolevalt kogu maailmas üksnes Maavalla kaguosas. Kuna sellised puud ei ole Eestis riigi kaitse all, ei ole tagatud ka ristipuudega seotud tavade edasikestmine.
Aasta Hiie sõber Marju Kõivupuu on öelnud, et pühad paigad looduses ning arvukad pärimusmälestised maastikul vajavad meie kõigi täit tähelepanu ja hoolimist. See on osa meie kodu- ja kultuuriloost mida keegi teine meie eest hoidma ei hakka. Kui ta aastatuhande vahetusel hakkas ristipuude kui ainulaadse kombekäitumise tunnismärkide hoidmise ja säilitamise eest avalikkuses kõnelema, ütles üks kodukandi mees: ah, ilmaaigu jandit, ei saa sinust naidõ puiõ pästjat… Aga tal ei olnud õnneks õigus. Kuigi mõned ristimetsatukad ja ristipuud on nüüdseks säilinud ainult fotodel ja videolintidel, käib ristipuude käsi siiski suhteliselt hästi.Marju Kõivupuu rõhutas, et tal on olnud ristipuude eest kõnelemisel väga palju toetajaid ja kaasamõtlejaid. Loe edasi: Aasta Hiie sõber on Marju Kõivupuu

Suitsupääsukesel täitub täna 50 aastat rahvuslinnuna

Täna 50 aastat tagasi valiti Eesti rahvuslinnuks suitsupääsuke. See toimus Eesti Looduseuurijate Seltsi ornitoloogiasektsiooni koosolekul Tartus. Rahva seas hästi tuntud ja armastatud suitsupääsukese esitas kandidaadiks tuntud loodusraamatute autor Kustas Põldmaa. Kaaluti ka mõnd merelindu ja saaremaa männi-käbilindu, kuid suitsupääsuke pälvis üksmeelse poolehoiu.
Kõikidele maadele oma rahvuslinnu valimise initsiatiiv tuli toona rahvusvaheliselt linnukaitsenõukogult, kes soovis sellega tõsta rahvaste huvi linnukaitse vastu ning edastada sõnumit, et kaitset ja hoidu väärivad ka igapäevased tiivulised, mitte ainult haruldused.
Kuigi aastakümnete jooksul on paljud rahvad endale rahvuslinnu valinud, eristub suitsupääsuke nendest oluliselt oma populaarsuse ja rolli poolest. Suitsupääsuke on kujunenud üheks Eesti riigi, eestlaste ja eestluse sümboliks, mis kinnistus ilmselt laulva revolutsiooni aastatel, mil suitsupääsuke kinnitati ühes rukkilillega Eesti rahvussümboleiks. Suitsupääsukese kui sümboli tugevusest annab tunnistust seegi, kui palju kasutatakse pääsukesemotiivi meie kaasaegses sümboolikas, milles soovitakse rõhutada tihedat seost Eesti ja omamaisusega: märgised Tunnustatud Eesti Maitse ja Eesti ökomärgis „Puhas keskkond“, Tallinna Lennujaam, Estonian Air, Eesti film 100 filmisari jmt. Eestluse sümbolina kasutatakse suitsupääsukest sagedasti ka meie trükimeedia karikatuuridel. Loe edasi: Suitsupääsukesel täitub täna 50 aastat rahvuslinnuna

Rakvere aukodanik Edith Kotka-Nyman tõi Rakverre Hele Lüüsi raamatud

Edith Kotka-Nyman, Toomas Varek

Neljapäeval käis Rakverel külas linna aukodanik pr Edith Kotka-Nyman, kes tõi kaasa 14 kastitäit eestikeelseid raamatuid, mis kuulusid kunagi Hele Lüüsile, ning Sigtuna sõprade kogutud humanitaarabi. Edith Kotka-Nyman rääkis, et pärast Hele Lüüsi surma arutati sõprusühingus, mida eestikeelsete raamatutega ette võtta. „Leidsin, et parim koht nende uueks eluks on sõprusühingu partner Rakvere, mis on tuntud tasuta raamatulaada poolest.”

Hele Lüüs oli oma kogus hoolega alles hoidnud nii väliseesti kirjanike kirjutatud kui Eestis välja antud teosed, samuti vanu postkaarte. Nii raamatud kui humanitaarabi pannakse ülisoodsalt müügile traditsioonilisele Rakvere-Sigtuna sõprusühingu poolt korraldatud laadal. Edith Kotka-Nyman kohtus Rakvere linnapea Toomas Varekiga, vesteldi sõprusühingu tuleviku ja kahe linna pikaajaliste sõprussuhete üle. Rakvere ja Sigtuna olid ühed esimesed, kes sõprussidemed lõid, ja need on püsinud tänaseni elujõulisena.

Linnapea Toomas Vareki sõnul oli kõne all pikaajaliste sõprussuhete jäädvustamine. „Rootsi sõbrad on kogunud ja saatnud Rakverre humanitaarabi, oleme vahetanud spetsialiste kogemuste saamiseks, teinud koostööd kultuuri-, spordi- ja noorsootöö ja teistes valdkondades. Kahe linna sõprust süvendavad pika aja jooksul tekkinud isiklikud kontaktid.” Viimati käis Rakvere delegatsioon Sigtunas oktoobris, Sigtuna sõpru on oodata Rakverre uuel aastal.

Esmakordse Tartu Novembrijooksu võitis Vjatsheslav Koshelev

Laupäeval, 24. Novembril toimus Treenitus MTÜ eestvedamisel Tartus Kvissentalis esmakordne hilissügisene Novembrijooks, mis ühtlasi lõpetas ka 2012. a jooksuhooaja. Viie kilomeetrisele distantsile startis 320 igas vanuses spordisõpra.

Jooksu alguspoolel näitas väga võimsat minekut vanameister Vjatsheslav Koshelev, kes võitis ka jooksu ajaga 15.39. Talle järgnesid Tartu linnamaratoni võitja Dimitri Aristov (15.54) ja kevadel Parkmetsa jooksu võitnud Roman Fosti (16.03), kes kerge jalavigastuse tõttu endast maksimumi seekord anda ei saanud. Fosti sõnutsi oli rada hea ja kiire, kuid Koshelevi vastu ei oleks tal ka hea enesetunde juureski võimalust olnud. „Vjatseshlav on taas üliheas vormis.”

Naistest olid parimad tallinlanna Ariadna Golubenko (19.03), Sille Rell (20.27) ja tartlane Siiri Pilt (20.58). Novembrijooksu raames toimus ka SEBE Kostüümijooks, kus kõige huvitavamalt kostümeeritud Alar Kattai ja Janika Jakobson said eriauhindade omanikeks. 2013. aastal korraldab Treenitus MTÜ uue Tartu jooksusarja, kus avaetapiks
on uut jooksuhooaega alustav Parkmetsa jooks.

Täpsem info ja tulemused: www.treenitus.eu

Diana Dobronravova osales edukalt Peterburi moekonkursil

Diana Dobronravova

Narva Kutseõppekeskuse õpilane Diana Dobronravova osales edukalt novembris Sankt-Peterburgis toimunud rahvusvahelisel moedisaini konkursil „Admiraliteedi nõel“ (Admiralteiskaja igla). Sankt-Peterburgi tehnoloogia ja disaini riiklikus ülikoolis korraldatava võistluse lõppvoorus esindas Diana 216 võistleja hulgas ainsana Eestit.

Diana Dobronravova osales oma kollektsiooniga „Murakami“ võistluste nominatsioonis „Pret-a-Porter Diffusion“, pälvides võistluste diplomi. „Mul on väga hea meel, et jõudsin võistluste lõppvooru ning sain oma kollektsiooni rohkearvulisele publikule ja rahvusvahelisele žüriile esitleda,” lausus Narva Kutseõppekeskuse õpilane Diana Dobronravova. „Osalemine sellisel suurel moeüritusel andis mulle tohutult uusi impulsse ja tutvusi rahvusvahelise moemaailma esindajate hulgas,” täiendas Dobronravova.

Diana Dobronravova õpib Narva Kutseõppekeskuses 2. kursusel rõivaste õmblemist. Samuti õpib Diana Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor rõivadisaini eriala 3. kursusel. „Narva Kutseõppekeskuses on kõik võimalused arendada endas just neid andeid ja oskusi, milles õpilane tugev on,” ütles Narva Kutseõppekeskuse ettevõtluserialade juht Tatjana Dolgovskaja. „Lisaks ametioskustele püüame õpilastesse ka aktiivset ellusuhtumist, pealehakkamist süstida. Sellistel võistlustel osalemine on noorele inimesel kindlasti väga arendav,“ lisas Dolgovskaja.

Loe edasi: Diana Dobronravova osales edukalt Peterburi moekonkursil

Tulekul sotsiaalse talupidamise teemapäev ja õppereis

Maaeluvõrgustiku sotsiaalse talupidamise teemapäev (2012/2) toimub 28. – 29. novembril 2012 Jänedal, Lääne-Virumaal.

Teemapäeva raames on kavas ka Eesti-sisesed õppereisid (kaks suunda) sotsiaalse talupidamisega tegelejate juurde. Üritusele REGISTREERIMINE KUNI 26. NOVEMBRINI 2012!!

SOTSIAALSEST TALUPIDAMISEST: sotsiaalse talupidamise raames kasutatakse põllumajanduslikku tegevust kui teraapilist vahendit tervise-, sotsiaal- või haridusteenuste pakkumisel ühiskonnas rohkem haavatavamale sihtgrupile. MAAELUVÕRGUSTIKU SOTSIAALSE TALUPIDAMISE TEEMALEHT www.maainfo.ee/hooletalud

Ettevõtlik Vastseliina vald: Vastseliina ettevõtluse vaalaks on puidutööstus

Vastseliina valla asend, loodusvarad ja maastik on loonud eeldused mitmekesise ettevõtluse arenguks. Kuigi valla majandusstruktuuris on esindatud nii teenindus, põllumajandus kui tööstus, on Vastseliina ettevõtjaid ühendava Teisipäevaklubi presidendi Urmas Juhkami sõnul nende ettevõtluse vaalaks siiski puit. „Väikesed põllud, mäed ja kivid ei võimalda tänapäevases konkurentsis püsida. Selleks on vaja suurt tootmismahtu,” selgitab Juhkam.

Praeguseks on enamik endistest põllumajandustootmishoonetest puidu- ja mööblitööstuse ettevõtete kasutuses. Põllumajandusreformi „tulemusena” ei ole Vastseliina vallas enam ühtegi otseselt põllumajandusega tegelevat ühistut. Loe edasi: Ettevõtlik Vastseliina vald: Vastseliina ettevõtluse vaalaks on puidutööstus

Jõgevamaalased pajatavad Võrumaa saunakülast

Enne õhtul söömata kui saunas käimata … Nii ütleb vanasõna ja keegi ei vaidle sellele vastu. Käisime meiegi Rõuges Nogo küla Saunamaal saunu takseerimas. Päeval, et need paremini  silma hakkaksid.

Jah, Võrumaal on omaette saunaküla, kus pakutakse nautimiseks erinevaid saunu. Kes sauna tulnud, sellel on võimalus nii leili hinnata kui ka muidugi sauna ajaloost ja uuestisündimisest kuulda.

Nogo külas tekkis Saunamaa mõned aastad tagasi. Siin on olemas koobassaun, soome saun, indiaani saun, tünnisaunad, eesti saun. Ette rutates olgu öeldud, et saunu tuleb aina juurde ja esialgu kavandatud arv on 24.

Saunamaale tasub tulla, kui soovitakse korraldada firmaüritust, sünnipäeva, planeeritakse perega puhkust või lihtsalt sõpradega olemist koos mõnusa leili ja majutusega.

Saunamaal kamandavad Jaak Pächter ning Erki Pehter – isa ja poeg. Nende perekonnanimesid kirjutatakse küll pisut erinevalt, aga kunagi on see nii jäänud Loe edasi: Jõgevamaalased pajatavad Võrumaa saunakülast

Karksi-Nuias tuleb kodanikupäeval konverents

Kodanikupäeval, 26. novembril kella 12—15 korraldavad Karksi valla kodanikuühenduste ümarlaud ja Europe Direct Viljandimaa teabekeskus Karksi valla kultuurikeskuses kodanikupäeva konverentsi.

Esmaspäeva keskpäeval algava ürituse avab Karksi-Nuia lasteaia mudilaste esinemine, millele järgnevad tervitused ja sõnavõtud. Kell 12.40 peab Eesti külaliikumise Kodukant koolituskeskuse juhataja Heleriin Jõesalu ettekande «Külaliikumise osa maapiirkonna arendamisel».

Pärast väikest kohvipausi mõtiskleb laulja ja muusik Hedvig Hanson elu järjepidevuse teemal. Seejärel astub üles Euroopa aasta 2012 hea tahte saadik, laulja ja näitleja Katrin Karisma-Krumm, kes räägib tänavusest aktiivse vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse aastaks.

Ühtlasi saavad huvilised konverentsi eel ja ajal tutvuda kultuurikeskuse fuajees rändnäitusega maaelu arengukava 2007—2013 meetme 3.2. külade uuendamine ja arendamine projektinäidetest. Üles on seatud ka Europe Direct Viljandimaa teabekeskuse infolaud teemakohaste infomaterjalidega. Samuti saavad huvilised osaleda Euroopa Liidu teemalises valikvastustega viktoriinis.