Uue kontserdisarja HELIjaKEEL avakontsert

Eesti autorite heli- ja sõnakunst

Hooajal 2012/2013 algab Muusikasõprade Seltsi uus neljast kontserdist koosnev sari HELIjaKEEL. Sarja läbivaks teemaks on Eesti kultuuriruumis erilised perekonnad, kus isad ja pojad ning isad ja tütred on tuntud kirjanikud ning heliloojad. Sari algab novembris Doris ja Hillar Kareva loominguga, teisel kontserdil jaanuaris tulevad esitusele Maarja Kangro luule ja Raimo Kangro muusika, kolmandal kontserdil märtsis kõlab Peeter Volkonski ja Andrei Volkonski looming ning sari lõpeb maikuus Märt-Matis Lille ja Jaan Kaplinski teostega.
Muusikat esitavad silmapaistvad eesti interpreedid ja tekste loevad autorid ise. Sari toimub koostöös Tartu kirjandusfestivaliga „Prima Vista“. Sarja eesmärk on tekitada erinevate kultuurivaldkondade vahelist koostööd ja sünergiat, hõlmata laiemat publikut ning pakkuda erilisi kultuurielamusi.

DORIS JA HILLAR KAREVA

Pühapäeval, 18. novembril 2012, kell 18:00 Tartu Ülikooli aulas

Esmaspäeval, 19. novembril 2012, kell 19:00 Hopneri majas

Kristina Kriit (viiul), Toomas Vavilov (klarnet), Ivar Tillemann (trompet), Madis Metsamart (vibrafon, ksülofon), Diana Liiv (klaver), Doris Kareva (sõna)

Kava:
Doris Kareva: Harmoonia tund, valik luulet

Hillar Kareva: Kontsertpala trompetile ja klaverile; “Neli tuult” viiulile ja klaverile (1. Põhjatuul, 2. Läänetuul, 3. Idatuul, 4. Lõunatuul); Sonaat klarnetile ja klaverile; “Lamento” trompetile; “Neli Gemmi” ksülofonile, vibrafonile ja klaverile (1. Oonüks, 2. Jaspis, 3. Ahhaat, 4. Krüsopraas)

Doris Kareva on helilooja Hillar Kareva tütar. Lõpetanud Tartu Ülikooli romaani-germaani filoloogia erialal, töötanud 1979. aastast ajalehes Sirp ja UNESCO peasekretärina aastatel 1992-2008. Avaldanud luulet, esseid ja lühiproosat, tõlkeid maailmakirjandusest, pälvinud kaks riiklikku ja mitu kirjanduspreemiat, ka Valgetähe ordeni. Tema loomingut on tõlgitud paarikümnesse keelde. Alates 2011. aastast on ta taas ajalehe Sirp kirjandustoimetaja.

Hillar Kareva mahuka loomingu hulgas moodustab olulise osa kammermuusika – ka on ta kirjutanud kvaliteetseid ja läbikomponeeritud sonaate just pillidele, kel muidu repertuaari veidi napib. Kareva helikeel on heakõlaline ja rütmikas, ootamatute pööretega, siin leidub romantilist hingust ja põhjamaist kargust. Teemad lähtuvad sageli antiikmütoloogia ainestikust. Oma muusikuteed alustas Hillar Kareva viiuliõpingutega Herbert Laane käe all ja lõpetas Tallinna konservatooriumi 1956. aastal kompositsiooni erialal prof Eugen Kapi klassis. Ta oli tuntud ka kontrabassimängijana, osales nt Uno Naissoo ansamblites Swing Club ja Stuudio 8. Pikka aega tegutses ta muusikateooria õppejõuna Tallinna Riiklikus Konservatooriumis. 2003. aastal algatati Tallinna Muusikaakadeemias rahvusvaheline Kareva-nimeline saksofoni- ja trompetimängijate võistlus.