Peterburi ja endist hansalinna Lübeckit ühendava rahvusvahelise turismimarsuudi Via Hanseatica arendusprojekti käigus Laiuse ordulinnuse varematesse ehitatud tantsimiseks mõeldud lava loob selles paigas veelgi mitmekülgsemad ja atraktiivsemad tingimused kultuurisündmuste korraldamiseks. Tantsijad saavad nüüd senistes oludes paremini proove teha ja esineda.
Iga Via Hanseatica maantee piirkonda jääv omavalitsus otsustas, millised objektid piiriülese turismiprogrammi raames ja Euroopa Liidu toetusel rajada. “Jõgeva Vallavalitsusel tekkis mõte, nõu pidades paikonna kultuuritegijatega, ehitada korralik tantsuplats Laiuse ordulinnuse varematesse , kus pidevalt on korraldatud rahvarohkeid üritusi. Nii valmis lossihoovis tantsulava mõõtmetega 11 x 15 meetrit . “Ehitustööd teostas parima pakkumise teinud osaühing Kivikuvand,” ütles Jõgeva Vallavalitsuse majandusspetsialist Uuno Laul, kes oli tantsulava rajamise koordineerimise eestvedajaks kohalikus omavalitsuses. “Idee tekkimisest teostamiseni kulus mõned aastad. Esimesel korral lükati tagasi ka rahastamistaotlus, kuid 2011 aastal tuli sellekohane positiivne otsus,” lisas ta. Lauli sõnul eraldati raha 10 030 eurot ning ühtlasi tuli vallal katta omaosalus.
Tantsimiseks head tingimused
Laiuse naisrühma Meie Mari tantsija Malle Aia sõnul on uuel tantsulaval juba proove tehtud. “Varem raskendas Laiuse lossivaremetes tantsimist vajuv ja künklik maastik . Uuel ja korralikult ehitatud laval on aga igati hea tantsida ning veendusime , et kingad peavad hästi vastu.” Koostöös Jõgeva valla ja mitmete kaasaaitajatega on Meie Mari Laiuse lossihoovis korraldanud erinevaid rahvaüritusi. Nii toimusid Rootsi ja Poola ajalugu ning kultuuri ja Laiusel kunagi elanud rahvakildu mustlaseid tutvustanud teemapäevad koos käsitöölaatadega. “Kavatseme seda traditsiooni jätkata. Nii on tekkinud mõte korraldada tuleval suvel Laiusel jaanipäevapidu, kuhu nii lähemalt kui ka kaugemalt kokku tullakse,” ütles Aia. Tema sõnul on laval tantsimiseks piisavalt ruumi nii nais-kui ka segarühmale.
Kultuuriobjekt võimaldab kokkuhoidu
“Varem pidime sündmuste ajaks Laiuse lossivaremetesse esinejate jaoks teisaldatava lava tooma. Nüüd, kus tantsulava valminud, selleks vajadust pole, mis võimaldab ka raha kokku hoida,” ütles Jõgeva Vallavalitsuse haridus- ja kultuuritöö peaspetsialist Marika Prave. “Kui tantsulavale ka sein juurde paigalda, siis sobiks see ka laulu-ja pillimängu etteasteteks, ” ütles omavalitsuse kultuurielu eestvedaja.
“Laiuse lossivaremates toimunud kultuuriettevõtmised on jäänud meelde rahvarohkuse ja sisukusega. Siia tantsupõranda ehitamine oli Jõgeva Vallavalitsuse poolt igati õige otsus. Loodetavasti näeb nüüd Laiusel esinemas veelgi rohkem tublisid tantsukollektiive erinevatest paikadest. Ühtlasi tunneme tantsulava valmimisest teatud mõttes rõõmu ka oma kodukandi vaatevinklist, sest ajalooliselt on Sadala piirkond kuulunud Laius-Tähkvere kihelkonda,” ütles Jõgevamaa rahvakultuuri spetsialist Pille Tutt, kes on ka Sadala Külade Seltsi juhatuse esimees.
Folklooriselts Jõgevahe Pere kunstiline juht ja Jõgeva kultuurikeskuse juhataja Airi Rütter nimetas lava ehitamist Laiusele oluliseks lahenduseks ennekõike paikkonna jaoks. “Paraku puudub Jõgevamaal veel kaasaegne ja igati nõuetekohane lava ülemaakonnaliste ja üle-eestiliste tantsusündmuste korraldamiseks,” ütles ta.
Jõgeva Vallavalitsuse majandusspetsialisti ja erinevate projektide eestvedaja Uuno Lauli sõnul kavatsetakse aga Laiuse tähtsust Via Hanseatica turismimagistraalil veelgi suurendada. “Nii oleme mõelnud korralda siin sündmuse, kuhu kogunevad kultuuritegijad, käsitöömeistrid ja teistegi alade esindajad ajaloolise tee mitmetest paikadest,” ütles ta.
Jaan Lukas