Otepää ettevõtluskonverents keskendub noortele

1.-7.oktoobrini toimub üle-Eestiline ettevõtlusnädal, mille eesmärgiks on tõsta ühiskonna ettevõtlusteadlikust ning arendada ettevõtjate teadmisi. Otepää ettevõtluskonverents toimub 2.oktoobril Otepää Gümnaasiumi aulas ning on sellel aastal keskendunud noorte võimalusele ettevõtluses kaasa lüüa.

Juba traditsiooniks saanud Otepää ettevõtluskonverents toimub sellel aastal
kolmandat korda. Konverentsil räägivad oma kogemustest ja annavad nõu mitmed Eesti tuntud ettevõtlusega seotud inimesed ja arvamusliidrid.

„Sellel aastal antakse ettevõtluskonverentsil noortele nõu, kuidas ettevõtlusmaailmas hakkama saada,“ ütles Otepää vallavanem Merlin Müür. „Näiteks tuleb meile õpilasfirmadest rääkima Junior Achievement Eesti tegevdirektor Epp Vodja, kes on õpilasfirmade idee algataja Eestis.“

Konverentsile on osalema oodatud mitte ainult noored, vaid ka kõik need, kes tunnevad huvi antud valdkonna vastu.

Konverentsil osalejaid tervitab Valga maavanem Margus Lepik. Esinevad Tartu Ülikooli majandusteaduskonna professor Raul Eamets “Eesti majandus – eile, täna ja homme“; advokaadibüroo Sorainen partner Carri Ginter “Õigusloome muutlikkuse mõju ettevõtlusele”; Junior Achievement Eesti tegevdirektor Epp Vodja “Ettevõtlushariduse andmisest Eestis”; 2012.a.Eesti õpilasfirmade konkursi võitja Student Network “Kuidas me Euroopas Eestit esindasime?”; Past ja Partnerid Suhtekorralduse OÜ juhatuse esimees Aune Past “Personaalbrändi abi ettevõtluses ja showbusinessis”; Raadi SA ja Raadi Arendus OÜ juhatuse liige Jüri Reinpõld “Tartu valla ettevõtlusmudel”; kodanikuliikumine Maailmakoristus 2012 turundusjuht Anneli Ohvril “Kuidas ettevõtlikud noored muudavad maailma Maailmakoristus 2012 näitel”.

Konverentsi modereerib Suhtekorraldajate Liidu juhatuse liige Aune Past.

Kontsert Barokk-fantaasiad

Kontserdid Barokk-fantaasiad toimuvad Nõo kirikus 6. oktoobril kell 16.00 ning  Kambja kirikus 7. oktoobril kell 11.00.

Kontserdil kõlab baroki-aegsete heliloojate looming koos rahvamuusikaga. Meie fantaasias lähevad vaimulikud aariad sujuvalt üle rahvakoraalideks ning õukonnatantsud rahvatantsudeks. Ja vastupidi. Kõlavad barokk- ja rahvapillid, kuid eesmärgiks pole erinevate stiilide vastandamine, vaid ühisosa leidmine.

Kontserdid on tasuta!

 
Esinevad:
Andreas Kalkun – laul
Stella Sõmer – klavessiin, karmoška
Marju Varblane – viiul, hiiu kannel
Toivo Sõmer – lauto

Kontserte toetavad Eesti kultuurkapitali Helikunsti sihtkapital ja Tartumaa ekspertgrupp.

Lisainfo: Toivo Sõmer, 55671134

Korraldaja: MTÜ Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts

Bussiga tasuta Väimelasse ujuma

Rõuge valla terviseedenduse projekti “Tervist edendav kogukond” raames  hakkab kogu talvise hooaja käima üks kord nädalas buss Väimelasse ujuma.  Programmi eesmärgiks on suurendada meie valla elanike töövõimet läbi tervislike tegevuste, mistõttu on sihtrühmaks tööealine Rõuge valla kodanik.

Tegevus viiakse läbi  Euroopa Sotsiaalfondi toetusel.

Ujumiseks on  broneeritud kaks ujumisrada. Bussitransport ja ujumisrada on TASUTA!  Bussiring alustab Nursist (kl 17.00), edasi Sänna (kl 17.10), Viitina  (kl 17.25) ja Rõuge (kl 17.40).

Ujumiseks ette nähtud aeg (45 minutit) algab kell 18.30. Samal ajal on võimalik  basseini teises otsas võtta osa vesiaeroobikast (lisatasu 3 eurot).  Pärast ujumist on võimalik käia ka saunas.

Esimene ujulakülastus saab toimuma juba 4. oktoobril. Esialgu peavad  kõik huvilised oma soovi ujumisbussiga liitumiseks registreerima.

Registreerimine ja lisainfo: Karel Saarna, 5560 3989, karel.saarna@gmail.com

Valmis Põlvamaa metsamajandamise kava aastani 2021

RMK-l valmis esimese kaheksa metskonna metsa majandamise kava kuni 2021. aastani. Pikaajalised kavad annavad ülevaate piirkonna riigimetsa varudest, planeeritud raiemahtudest, maakasutusest, metsakasvatusest, looduskaitsest ja puhkevõimalustest.

RMK juhatuse liikme Tiit Timbergi sõnul võtab metsa kasvamine aega aastakümneid, mistõttu tuleb metsa majandada vastutustundlikult ja pikaajaliselt plaanides. “RMK peamine põhimõte riigimetsa majandades on teha seda kestlikult, et ka tulevased põlvkonnad saaksid metsast saadavaid hüvesid kasutada vähemalt samal määral, kui seda teeme meie,” ütles Timberg.

“Kaheksa metskonna kohta koostatud kavad annavad tegevussuunad nii maakasutuseks kui ka metsamajanduseks järgmiseks kümneks aastaks. Kava prognoosib nii raiemahtusid kui ka seda, milline saab olema riigimetsade vanuseline struktuur ja millises mahus kavandatakse metsade uuendamist, hooldamist, metsaparandust ja looduskaitsetöid,” sõnas Timberg ja lisas, et hinnati ka metsanduse majanduslikke ja sotsiaalseid mõjusid piirkonnas.

Sügiseks valmisid kaheksa metskonna (Läänemaa, Lääne-Virumaa, Põlvamaa, Pärnumaa, Raplamaa, Valgamaa, Võrumaa, Vändra) majandamise kavad ning ülejäänud üheksa metskonna kavad valmivad 2013. aasta kevadel. RMK korraldab tänavu septembris ja oktoobris metsa majandamise kavade tutvustamiseks infopäevi, kuhu on kutsutud maakondlikud huvigrupid.

Valminud kavasid saab vaadata siit: http://www.rmk.ee/metsa-majandamine/metsamajandus/metsamajandamiskavad

Lisainfo valminud kavade kohta: RMK juhatuse liige Tiit Timberg,  504 5764, tiit.timberg@rmk.ee

Põlvamaa metsamajandamise kava esimesed peatükid hõlmavad üldist infot maakonna metsaalade hetkeseisust ning kolmas peatükk annab ülevaate, millised tööd ja plaanid on RMK-l Põlvamaa metskonnaga tulevikus.

Lisainfo Põlvamaa metsamajandamise kava kohta: RMK Põlvamaa metsaülem Andres Sepp, 505 5932

 

Valmis Valgamaa metsamajandamise kava aastani 2021

RMK-l valmis esimese kaheksa metskonna metsa majandamise kava kuni 2021. aastani. Pikaajalised kavad annavad ülevaate piirkonna riigimetsa varudest, planeeritud raiemahtudest, maakasutusest, metsakasvatusest, looduskaitsest ja puhkevõimalustest.

RMK juhatuse liikme Tiit Timbergi sõnul võtab metsa kasvamine aega aastakümneid, mistõttu tuleb metsa majandada vastutustundlikult ja pikaajaliselt plaanides. “RMK peamine põhimõte riigimetsa majandades on teha seda kestlikult, et ka tulevased põlvkonnad saaksid metsast saadavaid hüvesid kasutada vähemalt samal määral, kui seda teeme meie,” ütles Timberg.

“Kaheksa metskonna kohta koostatud kavad annavad tegevussuunad nii maakasutuseks kui ka metsamajanduseks järgmiseks kümneks aastaks. Kava prognoosib nii raiemahtusid kui ka seda, milline saab olema riigimetsade vanuseline struktuur ja millises mahus kavandatakse metsade uuendamist, hooldamist, metsaparandust ja looduskaitsetöid,” sõnas Timberg ja lisas, et hinnati ka metsanduse majanduslikke ja sotsiaalseid mõjusid piirkonnas.

Sügiseks valmisid kaheksa metskonna (Läänemaa, Lääne-Virumaa, Põlvamaa, Pärnumaa, Raplamaa, Valgamaa, Võrumaa, Vändra) majandamise kavad ning ülejäänud üheksa metskonna kavad valmivad 2013. aasta kevadel. RMK korraldab tänavu septembris ja oktoobris metsa majandamise kavade tutvustamiseks infopäevi, kuhu on kutsutud maakondlikud huvigrupid.

Valminud kavasid saab vaadata siit: http://www.rmk.ee/metsa-majandamine/metsamajandus/metsamajandamiskavad

Lisainfo valminud kavade kohta: RMK juhatuse liige Tiit Timberg, 504 5764, tiit.timberg@rmk.ee

NB! Valgamaa metsaülem Risto Sepp tutvustab homme, 28. septembril kell 10.00 Valgamaa kutsehariduskeskuses toimuval infopäeval piirkonna kava lähemalt. Osalemissoovist palutakse teada anda.

Info: RMK Valgamaa metsaülem Risto Sepp, 513 0147

Rakveres toimub reedel Lennuvälja tööstusala tutvustav infopäev

Rakvere Linnavalitsus korraldab sellel reedel, 28. septembril tänavu augustis Rakvere linna põhjaosas valminud Lennuvälja tööstusala tutvustava infopäeva ettevõtjatele, investoritele ja teistele huvilistele. Infopäeval räägitakse lähemalt tööstusalal pakutavatest võimalustest, kommunikatsioonidega liitumise tingimustest jmt.

Rakvere linnal on uue Lennuvälja tööstusala näol pakkuda nii kohalikele ettevõtjatele, kes tahavad oma tootmist laiendada kui ka teistele ettevõtjatele tänapäevase infrastruktuuriga varustatud tootmis- ja ärimaad. Tööstusala suurus on 24 hektarit ja see asub kiiresti arenevas piirkonnas, kus on olemas lähedus vajalikele tootmissisenditele ja paljude erinevatele nõudmistele vastavate ning piisavalt suurte kinnistute (41 tk) olemasolu.

Rakverre ja linna lähipiirkonda on koondunud suurem osa maakonna ettevõtetest. Piirkonna eeliseks on suur tööpotentsiaal linnas ja lähivaldades, väga hea logistiline asukoht nii maanteede, raudtee kui ka sadamate suhtes ning mitmekesine olemasolev tööstuslik struktuur.

Infopäeval jagab kokkutulnutele kogemusi ka Vaivara vallas asuva Virumaa Tööstuspargi  MTÜ Virumaa Tööstuspark juhatuse esimees Priit Kotkas.

Infopäev toimub Rakvere Muusikakooli saalis (Posti 6b) algusega kell 11.00.

 

Info:Rakvere abilinnapea Allar Aron, tel 32 25 897

Ainult sellel reedel tantsutrenn Rõuge spordihoones

Ainult sellel reedel toimub Rõuge spordihoones mõnus trenn igale liikumishuvilisele. Kasutage head võimalust ning tulge  homme, 28. septembril kell 19.00 Rõuge spordihoone aeroobikasaali.

Võtke kaasa sõber, pistke taskusse ümmargune münt ning tulge ja nautige lõõgastavat liikumist. Kui te pole seda varem teinud, siis nüüd on selleks õige aeg ja koht !

Tantsutrenni viib läbi SANDRA.

Info: Terje Raju, terjeraju@gmail.com

 

Velisel meenutati kultuuritegelast Elmar Tootsi

Velise rahvamajas meenutati Elmar Tootsi.

Sombuse septembri pühapäevahommikul süüdati Vigala kalmistul mälestusküünlad kauaaegse Velise kultuuritegelase Elmar Tootsi 100. sünniaastapäeva  mälestuseks. Endise Velise seltsimaja saali kogunes 43 inimest, et ühises kohvilauas vestlusringis teda meenutada. Päeva juhatas Velise Kultuuri ja Hariduse Seltsi juhatuse liige Jürgen Kusmin. Elmar Tootsi meenutasid vennatütar Reeda Toots, endine Velise kooli õpetaja Meida Nolling, Vello Vaarma jpt. Pikemalt jätkus juttu endistel kolleegidel. Vanim kohaletulnu ja kunagine töökaaslane Ester Niin (88) Vaimõisast. Rahvamaja ette avati legendaarsele seltsielu edendajale nimeline mälestuspink.

Siinse seltsielu edendaja ja hilisem Velise rahvamaja juhataja Elmar Toots sündis Velisel Ligeda külas Oja talus 23. septembril 1912. Velise Algkoolis õppides oli Elmar Toots aktiivne seltsitegelane, osaledes näitemängudes ja piduõhtutel. Hiljem võttis aktiivselt osa 1929. aastal loodud Velise algkooli karskusringi vilistlaskogu tööst. Kaks aastat Tartumaal Vahi aianduskoolis õppinud Elmar Toots osales assistendina 1936. aastal Velise Rahvaraamatukogu Seltsi (asutatud 1891) juurde loodud  aianduse-mesinduse ringis. Ta tegi ära suure töö siinse paikkonna talude iluaedade kujundamisel ja korrastamisel: korraldati hoonete välisvärvimise kursusi, istutati ilupuid ja põõsaid. 1936. aastal püstitati Velise kirikaeda Elmar Tootsi kujundatud mälestussammas 1905. aasta sündmuste ohvritele. Hiljem töötas Toots Velise rahvamaja juhatajana kuni surmani 1983. aastal.

Meenutuspäeva korraldasid MTÜ  IIDA Kursused, Sillaotsa Talumuuseum, Velise Kultuuri ja Hariduse Selts

Ave Kusmin, Märjamaa raamatukoguhoidja

Jõgeva maavanem: “Peipsimaa – see kõlab ilusti ja uhkelt”

Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev Mustvee linnapea Pavel Kostrominiga nüüdisaegse sadama ehitamise teemal vestlemas. Foto: Klaire Ründva

19. oktoobril toimus Mustvees Peipsimaa arengufoorum. Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev avaldas arvamust, et Vasknarvast Värskani ulatuvat piirkonda sobib hästi nimetada Peipsimaaks. Svjatõševi arvates on Peipsimaad külastava turisti jaoks oluline, et ta ühest paigast võimalikult palju erinevaid teenuseid kätte saab.

Küsimustele vastab Viktor Svjatõšev:

Missugune Peipsimaa arengufoorumil välja öeldud mõte tundub teile kõige huvitavam ja säravam?
Olulist  infot ning asjalikke ja mõtlemapanevaid seisukohti oli kõikides ettekannetes. Mulle tundus lihtsa, kuid samas huvitava ideena kogu Peipsi-äärset piirkonda Peipsimaaks nimetada ning toonitada seda meeldejäävalt kõlavat nimetust siinse kultuuripärandi, elulaadi, paikkonnale iseloomulike toodete ja muugi tutvustamisel. Mõiste Peipsimaa on tegelikult juba kasutuses, kuid sellele pakuvad konkurentsi Peipsiääre, Peipsiveere, Peipsi rannik jne.  Peipsimaa peaks teemakohases lingvistikas muutuma domineerivaks, sest võimaldab piirkonda Vasknarvast Värskani senisest veelgi  kompaktsemalt ja efektiivsemalt tutvustada. Minu arvates kõlab Peipsimaa hästi nii eesti kui ka vene keeles ja seda saab hästi tõlkida ka võõrkeeltesse.

Nime taga peab aga olema sisu. Kuidas võiks teie arvates Peipsimaad turistile veelgi magneetilisemaks muuta?
Peipsimaa erinevates paikades kohtab praegugi suhteliselt sageli turiste ja puhkajaid. Sageli jäädakse sinna vaid päevaks-paariks, vahel mõneks tunnikski või ollakse lihtsalt läbisõidul. Pikemaks ajaks jäämiseks tekib suurem huvi ja motiiv siis, kui kohapeal on nüüdisaegsel tasemel taristu: korralikud teed, joogiveevarustus, kvaliteetne internetiühendus,  väiksemate või suuremate sadamate olemasolu jne. Loe edasi: Jõgeva maavanem: “Peipsimaa – see kõlab ilusti ja uhkelt”

Sänna kultuurimõisas näidatakse filmi ja kaasa saab osta mahetooteid

Reedel, 28. septembril algusega kell 19 toimub Sänna Kultuurimõisas järjekordne väärfilmiõhtu. Sel korral ekraanil režissöör Martin Provosti tõsielul põhinev film „Séraphine”, mis jutustab ilustamata liigutava loo naivistliku kunstniku Séraphine de Senlis’ ebatavalisest elust ja kunstnikuteest. Filmiõhtu juhatab sisse kunstnik Aivar Rumvolt.
„Séraphine” võitis kokku seitsmes kategoorias Prantsuse rahvusliku filmiauhinna Césari ning tunnistati ühtlasi möödunud aasta parimaks prantsuse filmiks.
Vaata treilerit: http://www.youtube.com/watch?v=8Zn8sUIFlnw
Filmiõhtu on tasuta.
Kaks tundi enne filmi algust, alates kella viiest, on lahti mõisa väike poekene.
Poes mahekaup. Loomulikult on olemas Loona talu jahud ja helbed, Urvaste kama ja krõps, Mäe-Lauri kommid ja põnevad kastmed, Taarapõllu talu mahlad ja krõpsud, kohalik mesi, seebid jne.
Välismaisest kaubast pakutakse igasugu snäkki ja jooki; lisaks veel pesupähklid, kreemid, savid jne. Toortoitlastele tooršokolaadi ja teisi toortooteid/-pulbreid/-vägiasju (spirulina, odraoras, camu-camu, kaarob, kakaovõi jne). Ehituskaupadest pakume kohupiimavärvi segusid, savi, kitti, linaõli ja kõikvõimalikke toone naturaalseid pigmente, et ise oma kohupiimavärv toonida. See kõik on lahe ja äge. Tule kaema!
Kadi Noor
Sänna Kultuurimõis

Facebookis algab heategevuslik kampaania koduta loomade toetuseks

Foto: help.ee

Täna, 26. septembril stardib BIGBANKi ja Eesti Koeraomanike Seltsi heategevusliku koertenäituse BIG Match Show Facebooki kampaania, mis annab võimaluse kaasa aidata Tartumaa koduta loomade olukorra parandamisele.
Koduta loomade toetamiseks tuleb liituda BIG Match Show toetajaskonnaga BIGBANKi Facebooki lehel www.facebook.com/bigbank.eesti . Toetajaskonnaga liitunute pealt teeb BIGBANK rahalise annetuse Tartu koduta loomade varjupaiga heaks.
Oleme heategevusliku BIG Match Show koertenäitusega abistanud igal aastal üht koduta loomade varjupaika Eestis. Tänavu valisime välja Tartu varjupaiga, mida toetame esmakordselt ka Facebooki kampaaniaga, mille mõte on muuta sotsiaalmeedia klikid reaalseks rahaks loomade heaks,” rääkis BIGBANK Baltikumi turundusjuht Svea-Elen Peters.
”Koduta loomade jaoks saavad heateo teha kõik, kes on 5. oktoobriks liitunud Facebookis BIG Match Show toetajaskonnaga. Facebooki abil kogutud rahasumma avalikustame heategevuslikul match-show’l,” lisas Peters.
7. oktoobril kell 12 Kristiine Spordihallis kaheksandat korda toimuv BIG Match Show on Eesti suurim iga-aastane heategevuslik koertenäitus. Tänavu lähevad kõik BIG Match Show tulud Tartu kodutute loomade varjupaiga toetuseks.
Lisaks koertenäitusele kuulutatakse heategevuslikul match-show’l välja tiitli ”Aasta kõige koerasõbralikum tegu” võitja. Oma hääle lemmikkandidaadile saab anda kuni 1. oktoobrini internetiaadressil http://www.bigmatchshow.ee/et/konkurss.html.
Paralleelselt kogu Baltikumis toimuva BIG Match Show ning konkursi „Aasta kõige koerasõbralikum tegu” algatajad ja läbiviijad on MTÜ Eesti Koeraomanike Selts ja BIGBANK AS.
Koertenäitusel osalemiseks saab end veebilehel http://www.bigmatchshow.ee/et/registreerun.html eelregistreerida kuni 4.oktoobrini.

Põlvas tehakse maailmarekordit porgandite söömises

6. oktoobril kell 11 püstitatakse Põlva talupoe juures maailmarekord porgandite söömises.
7. oktoobrini kestab Tervise Arengu Instituudi kampaania ”Sööme ära!”, mis juhib meie tähelepanu juur- ja puuviljade iga päevase söömise olulisusele. Põlva maavalitsus koostöös perekeskuse ja Põlva talupoega viivad selle kampaania raames läbi kolm põnevat aktsiooni.
4.oktoobril toimuvad talupoe perenaise juhendamisel perekeskuses kaks koolitust, kus valmistatakse juurviljadest põnevaid toite ning räägitakse üldisemalt köögiviljade olulisusest meie toidulaual. Koolitused toimuvad kell 13 ja kell 18 ning neile saab registreeruda e-posti teel
virgo@kaar.ee või telef 517 7872.
Suurem ja põnevam sündmus toimub aga 6.oktoobril kell 11 Põlva talupoe ees, kuhu oodatakse kõiki inimesi, kes peavad oluliseks puu- ja juurviljade söömist. Juhtimaks tähelepanu köögiviljade olulisusele meie igapäevases menüüs, sööme üheskoos ära igaüks ühe porgandi. Tegu on maailmarekordi sooritusega, sest plaanime kokku saada vähemalt 100 üheskoos
porgandeid söövat inimest. Häppening on tasuta, kaasa tuleb võtta ainult porgand söömiseks! Kõige rohkemaliikmelisele osalejategrupile auhind.
Sündmus jäädvustatakse filmilindile ning esitatakse ka Guinnessi rekordi nominendiks.
Rohekm infot www.talutoit.blogspot.com , Põlva talupoe Facebooki lehelt või telefonilt 520 6576, Eve Veski

Keelevõistlus „Tuum” ootab töid nädalalõpuks

Haridus- ja Teadusministeeriumi väärtusarendusprogramm, Rahvusringhääling ning Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut korraldavad 28. ja 29. septembril Vikerraadio kodulehel kokkuvõttevõistluse „Tuum“, kus iga soovija saab panna proovile oma oskuse teha žürii antud pikemast tekstist kahesaja-sõnaline kokkuvõte.
„Kas teie oskate Tammsaare “Tõe ja õiguse” viie lausega kokku võtta? Või naabrimehe kalamehejutu lühidalt sõbrale edasi rääkida? Aga kas te suudaksite Vikerraadio tunniajase “Reporteritunni” kolme minutiga kokku võtta?“ küsi vad võistluse korraldajad.
Kokkuvõtte tegemine pikemast tekstist või jutust on üks oskusi, mida me vajame läbi elu. Kokkuvõtteid peavad tegema õpilased, üliõpilased, teadlased, ametnikud, projektide kirjutajad, ajakirjanikud, veebitoimetajad, referendid.
Kokkuvõetav tekst avaldatakse 28. septembril kell 9.15 Vikerraadio kodulehel (http://vikerraadio.err.ee). Viimane aeg oma töö ära saata on 29. septembril kell 18. Soovitame Vikerraadio arhiivist järelkuulata viimast „Keelesaadet”, kus Tiit Hennoste jagas näpunäiteid, kuidas kokkuvõtet kirjutada. Abiinfot on ka „Keelesaate“ kodulehel (http://vikerraadio.err.ee/saade/keelesaade/algus).
Keelevõistluse võitjad antakse teada 17. oktoobril saates „Uudis+“. Sellele järgneb tulemuste ja probleemide pikem arutamine 21. oktoobril kell 15.05 Vikerraadio „Keelesaates“.
Võistluse peaauhind on 100 eurot. Lisaks antakse kaks teist auhinda, kumbki 50 eurot, ja kolm kolmandat auhinda, igaüks 25 eurot.
Allikas: haridus- ja teadusministeerium

Aasta keskkonnateod ootavad äramärkimist

Keskkonnaministeerium ootab kuni 20. oktoobrini ettepanekuid Aasta Keskkonnateo konkursi kandidaatide kohta. Ettepanekuid saavad esitada kõik, kes soovivad tunnustada eraisikuid, asutusi, ettevõtteid ja organisatsioone nende panuse eest keskkonna heaks.

Konkursi eesmärk on tunnustada viimase 12 kuu tublimaid tegijaid ja innustada nii üksikisikuid kui ka organisatsioone, asutusi ja ettevõtteid võtma eeskuju keskkonnahoiu, keskkonnakaitse, -teavituse ja -teadlikkuse alal tunnustuse pälvinud tegudest.

Osaleda saab kolmes kategoorias:
– Aasta Keskkonnateo auhinnale saavad kandideerida kõik keskkonnakaitse, -teavituse või -teadlikkuse valdkonnas ulatuslikku mõju avaldanud projektid, üritused, kampaaniad.

– Aasta Keskkonnateokese auhinnale saavad kandideerida laste ja koolinoorte keskkonnateadlikkuse suurendamiseks korraldatud projektid.

– Aasta Keskkonnasõbraliku Ettevõtte auhinnale saavad kandideerida ettevõtted neljas alakategoorias: keskkonnajuhtimise, keskkonnasõbraliku toote või teenuse pakkumise, keskkonnasõbraliku tehnoloogilise protsessi juurutamise ning rahvusvahelise keskkonnaalase koostöö alal.

Kandideerimiseks tuleb vastata konkursiankeedis esitatud küsimustele ning saata ankeet koos konkursitöö materjalidega Keskkonnaministeeriumi e-posti aadressil keskkonnategu@envir.ee või tavalise postiga aadressil Narva mnt 7a, 15172, märgusõna „Aasta Keskkonnategu 2012“. Ankeete saab esitada kuni 20. oktoobrini.

Lisateavet konkursi tingimuste, ankeetide ja eelmiste aastate võitjate kohta leiab Keskkonnaministeeriumi koduleheküljelt www.envir.ee/keskkonnategu.

Metsaressursi mitmekülgne kasutamine on Euroopas rohelise majanduse võtmeteema

24. – 28. septembrini 2012 toimub Roomas ÜRO korraldatav Maailma metsanädal, mis tänavu leiab aset kolmandat korda. Selle raames on ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) metsanduskomiteel (COFO) rida kohtumisi ja üritusi, millel osalevad erinevad partnerorganisatsioonid ning institutsioonid.

„Kui maailmas räägitakse jätkuvalt vaesuse ja nälja vastu võitlemisest, siis Euroopas, kus metsade pindala endiselt kasvab, on peamiseks teemaks metsade tõhusam ja mitmekülgsem kasutamine ning puidu kui taastuva toorme parem kasutus ehituses ja energeetikas,“ vahendas Roomast kohtumistel arutatut keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Marku Lamp. „Nii Euroopas kui maailmas peetakse metsandust ja põllumajandust maaelu arengu seisukohast teineteist täiendavateks sektoriteks,“ lisas ta.
Eestil on metsa näol olemas taastuv ressurss, mille arukal ja säästval viisil kasutamine suurendab inimeste heaolu ja sotsiaalset võrdsust, vähendades samal ajal oluliselt keskkonnariske ja ökoloogilisi probleeme.

Lähemat infot Maailma metsanädala kohta leiate:
http://www.fao.org/forestry/cofo/en/

Tänasest saab Eesti Energiaga sõlmida avatud turu elektrilepinguid

Tänasest on igal elektrikliendil võimalik sõlmida Eesti Energiaga avatud turu elektrileping. Eesti Energia pakub klientidele kolme elektripaketti, mis kannavad nimesid Kindel, Kombineeritud ja Muutuv. Elektrilepingu sõlmimisel soovitab ettevõte eelistada e-teenindust.

Eesti Energia juhatuse liige Margus Rink sõnas, et nii uute pakettide väljatöötamisel kui e-teeninduse arendamisel peeti silmas seda, et eestimaalased ostavad elektrit avatud turult esmakordselt. „Läbiv märksõna, millest pakettide koostamisel lähtusime, oli lihtsus. Oleme lähtunud oma senisest avatud turu kogemusest kolmes Balti riigis, samuti tutvunud Põhjamaade elektritarbijate eelistustega, kus enamasti sõlmitakse aastaseid kokkulepitud hinnaga lepinguid,“ sõnas Rink.
„Arvestades eestimaalaste internetilembust, panustame enim just elektrilepingute sõlmimisele e-teeninduses, kus suudame nüüdsest üheaegselt teenindada pea kaks korda rohkem kliente kui varem. Usume, et meie e-teenindus on lihtsaim viis elektrilepingu sõlmimiseks,“ rääkis Rink ligi poolteist aastat väldanud põhjalikest ettevalmistustöödest. Loe edasi: Tänasest saab Eesti Energiaga sõlmida avatud turu elektrilepinguid

Reedel avatakse Marje Keremi näitus “Aeg ajas”

Marje Kerem on sündinud 1944. aastal. Ta lõpetas Tallinna Pedagoogilise Instituudi 1968. aastal (diplomitöö kiitusega) ja ERKI 1974. aastal metallikunsti erialal (diplomitöö kahekordse kiitusega).

Oma loomingus püüab kunstnik luua kunstilise terviku looduslike vormide, vormi ja geomeetriliste elementide vahel, põimides süsteemi Taarausu märke. Kunstnik käsitleb temaatikat oma elust, loodusest ja poliitikast.

Marje Kerem on osalenud näitustel Tšehhis, Prantsusmaal, Rumeenias, Venemaal, Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis, Austraalias ja Poolas. Tal on olnud üheksa isikunäitust.

Kunstnik ütleb, et on sellel näitusel käsitlenud Eesti rahva saatust ajas oma nägemuse läbi sellel ajahetkel. Materjalidena on kasutatud messingit, vaske, tombakut, hõbedat ja uushõbedat.
Näitus on A-Galeriis avatud 28.09-22.10.

Mihkel Maripuu avas esimese isikunäituse Draakonigaleriis

Esimest suuremat isiknäitust avav Mihkel Maripuu on lõpetanud Tartu Ülikooli bakalaureusekraadiga maalikunsti erialal, alates 2010. aastast õpib Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide magistriõppes maali erialal ja alates 2011. aastast täiendab end Erasmuse programmi stipendiaadina Berliinis. Käesoleva aasta juuni lõpus avas Maripuu väiksemamahulise isiknäituse Eesti Suursaatkonnas Berliinis, varasemasse perioodi jäävad mitmed osalemised grupinäitustel Eestis ja ka väljaspool.

Kui varasemale Maripuu loomingule on olnud iseloomulik tugev popkultuuri ja –kunsti mõju nii teema- kui ka kujundikäsitluses, siis avatava väljapaneku teostes liigub Maripuu enam akstraktse kujundikeele suunas. Autori sõnul inspireerib teda endiselt varasematele teostele tõuke andnud suurlinnadele iseloomulik atmosfäär, massikultuuri mõjud ja metropolidega lahutamatult seotud tänavakunst; muutused on pigem kasutatavas maalikeeles – liikumises algsest popilikust, ekspressionistlike kõrvalekalletega väljenduslaadist üha enam abstraktse maalikäsitluse suunas.   Loe edasi: Mihkel Maripuu avas esimese isikunäituse Draakonigaleriis

“101 last Toompeale” ootab eelfoorumitele

Taaskord on algamas MTÜ Lastekaitse Liidu Noortekogu ja Eesti Õpilasesinduste Liidu koostööprojekt „101 last Toompeale“. Sel aastal leiab üritus aset 16.novembril Riigikogus, kui 101 noort üle Eesti saavad arutada neile olulistel teemadel, leida üles kitsaskohad ning pakkuda sobivaid lahendusi kitsaskohtade leevendamiseks. 21.korda toimuv üritus võtab sel korral luubi alla riigieksamid, tasemetööd ja ülikooli sisseastumise korra. Tänavuse aasta teema selgus läbi küsitluse.

Enne lõppfoorumit 16.novembril, kogunevad noored kaheksal kohalikul eelfoorumil. Kohalikud eelfoorumid toimuvad:

Tallinn: 29.september, 10.00 Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi Gümnaasiumis

Tartu: 20.oktoober, 12.00 Jaan Poska Gümnaasiumis
Pärnu: 14.oktoober, 11.00 Pärnu Hansagümnaasiumis
Paide: 13.oktoober, 11.00 Paide Gümnaasiumis

Viljandi: 13.oktoober, 11.00 Viljandi Kultuuriakadeemias
Kuressaare: 11.oktoober, 16.30 Kuressaare Ametikoolis

Jõhvi: 6.oktoober, 11.00 Jõhvi Seltsimajas
Võru: 6.oktoober, 10.00 Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi peeglisaalis

Põlvas on tulemas eakate konverents “Väärikana vananeda”

Tulenevalt aktiivse vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aastast 2012, korraldavad Europe Direct Põlvamaa teabekeskus ja Põlva Maavalitsus 4. oktoobril Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses eakate konverentsi.

Eakate konverentsiga tähistatakse 1. oktoobril peetavat rahvusvahelist eakate päeva. Konverentsi eesmärkideks on väärtustada eakate rolli ühiskonnas, näidata aktiivse ja tervisliku eluviisi võimalusi ning pakkuda kohtumis- ja suhtlemisvõimalust. Fookusesse on tõstetud panus, mida vanemad inimesed on võimelised andma – olgu see siis tööl, kodus või ühiskondlikus tegevuses.Vananev inimene on suurenev ressurss Eestis ja ka laiemalt Euroopa ühiskonnas ning seda tuleb pidada pigem väärtuseks kui nähtuseks, mida peaks varjama või tõrjuma.

Konverents on tasuta ja konverentsi päevakavaga saab tutvuda siin

Kohal on Europe Direct Põlvamaa teabekeskuse- ja Tervisetoa infolauad, kus pakutakse nii tervise-kui EL alaseid infomaterjale. Ristsõna lahendajatele meened.

Toitlustuse efektiivsemaks korraldamiseks palutake konverentsist osalemisest ette teatada hiljemalt 1. oktoobriks 2012 (kontakt: Lea Leivo, lea.leivo@polvamaa.ee, tel  799 8911).

Üritust toetavad: Euroopa Komisjon, Riigikantselei, Põlva Maavalitsus, Põlvamaa Tervisenõukogu, Põlva Päevakeskus, Eesti Tervisedenduse Ühing, Eesti Haigekassa, Päästeamet, AS Värska Vesi, Tere AS.

Täna algavad Võrus rahvusvahelised sõjaväelaste poksivõistlused

Täna algavad Võru Spordikeskuses tugevatasemelised Sõjaväelaste Euroopa lahtised meistrivõistlused poksis. Võistlusi korraldab Eesti Kaitsevägi
koostöös Eesti Poksiliiduga, seisab Võru Linnavalitsuse pressiteates.

Turniiril osaleb ligi sada sportlast kümnest riigist, sealhulgas ka Eesti poksijad. Eurooplastele lisaks on võistlemas ka mitmete kaugemate ja eksootiliste riikide koondised nagu Brasiilia, Iraak, Namiibia ja Tuneesia.

Võistluste avatseremoonia toimub täna, 25. septembril kell 17, järgnevad eelringid. Finaalmatšid peetakse laupäeval, 29. septembril algusega kell 15.

Sissepääs võistlustele on avatud kõigile ning on tasuta.

Avatud Eesti Fond kuulutab tänasest välja EMP toetuste Vabaühenduste Fondi esimese projektikonkursi

Projektikonkursile oodatakse avalikes huvides tegutsevate vabaühenduste projekte, mis keskenduvad kahele fookusteemale:

demokraatlike väärtuste, sh inimõiguste edendamine ja vabaühenduste tõhusam eestkostesuutlikkus ja „valvekoera“ roll.

Esimeses taotlusvoorus on projektidele eraldamiseks kasutada 725 000 eurot ning taotlusi oodatakse hiljemalt 25. novembril kella 16.00-ks.

Lisaks on ühendustel, kellel on juba valmis idee ning koostööpartner Norras, Islandil või Liechtensteinis, võimalik kuni 1. oktoobrini taotleda koostööprojektile starditoetust kuni 1000 eurot projekti kohta.

„Eesti vabakond on Vabaühenduste Fondi konkursside väljakuulutamist kaua oodanud. Esiteks võimaldab programm rahastust algatustele, millega mõjutada hoiakuid ja väärtusi ning suurendada kodanikualgatuste tõsiseltvõetavust Eesti ühiskonnas. Teiseks muudab EMP toetuste programm Eesti kodanikuühiskonna rahastamise võimalused mitmekesisemaks,“ märkis VÜFi koordinaator Maris Jõgeva.

Oktoobrikuus kuulutatakse välja ka taotlusvoor ühenduste tegutsemisvõimekuse tõstmiseks algatatud väikeprojektidele. Taotlemise tingimused, vormid, juhised ning muu oluline info on leitav Avatud Eesti Fondi kodulehel aadressil www.oef.org.ee/norra.

Euroopa Majanduspiirkonna toetuste Vabaühenduste Fond (VÜF) on Norra, Islandi ja Liechtensteini rahastatud ja kodanikuühiskonna elujõulisuse suurendamiseks loodud toetusfond, mille kogumaht Eestis on 2,3 miljonit eurot. Vabaühenduste Fondi elluviijaks Eestis on Avatud Eesti Fond.

EMP ja Norra toetused loodi seoses Euroopa Liidu (EL) ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) laienemisega aastal 2004. Toetuste üldeesmärgiks on aidata kaasa majandusliku ja sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamisele Euroopas ja tugevdada kahepoolseid suhteid doonorriikide ja 15 abisaajariigi vahel. Teisel EMP ja Norra toetusperioodil avanevad rahalised vahendid riskilaste ja -noorte, rahvatervise, keskkonnasõbraliku tööstusuuenduse, mere- ja siseveekogude korralduse, kultuuripärandi kaitse, vabaühenduste fondi, teaduskoostöö ja stipendiumifondi, soolise võrdõiguslikkuse edendamise ning töö- ja pereelu tasakaalu toetamise ja soolise- ja perevägivalla ennetamise ja vältimise programmidele. Eestis on EMP ja Norra toetustest alates aastast 2004 rahastatud üle 280 projekti keskkonna, säästva arengu, regionaalarengu, kultuuripärandi kaitse, tervishoiu ja lastehoolduse, teaduskoostöö ja kodanikuühiskonna valdkondades.

Türi vald tähistab hariduse andmise sünnipäeva

Käesoleval aastal täitub 325 aastat hariduse andmise algusest Türi kihelkonnas. Türi vald tähistab seda tähtpäeva septembrikuu viimasel nädalal erinevate üritustega.

Täna kell 16.00 avatakse Türi Muuseumis koolilooline näitus „OH, kooliaeg!“, mis jääb avatuks novembrikuu lõpuni. Lisaks näitusele pakub muuseum sel perioodil ka juhendatud muuseumitunde, tundide aeg tuleb huvilistel kokku leppida.

27. septembril on Türi Kultuurimajas hariduskonverents, mis kannab pealkirja „Eilsest homsesse“ ning on pühendatud hariduse eesmärkide ja õpetaja rolli muutumisele ajas. Üritus toimub kell 13.00-18.00, ajakava on kättesaadav Türi valla veebilehel Internetis www.tyri.ee. Konverentsi ajal on kultuurimaja fuajees oma toodangut müümas ja tutvustamas kirjastus Atlex.

Samal päeval on võimalik lahendada Türi valla hariduselu puudutavat veebipõhist viktoriini ning väiksematel huvilistel (algklassilastel) on võimalus lahendada kooliloolist ristsõna. Parimatele loositakse auhindu.

Haridusnädala üritused lõpetab Türi Vallavalitsuse vastuvõtt valla õpetajatele läheneva õpetajate päeva puhul.

Külle Viks, Türi Vallavalitsuse haridusspetsialist.

Liikluskomisjon kutsub jalgrattureid kandma helkurvesti

Valitsuse liikluskomisjon arutas liiklusohutusalast olukorda, kus enim teevad muret jalakäijad ja jalgratturid ning kutsub jalgrattureid kandma helkurvesti.

Arvestades eelolevat sügis-talvist perioodi, mil suur osa ajast tuleb liigelda hämaras või pimedal ajal, on jalakäijate ja jalgratturite ohutuse tagamiseks oluline nende märgatavus – jalakäijal helkuri kasutamine, jalgrattal helkurite olemasolu ja tulede kasutamine. 

Liikluskomisjon tegi ettepaneku kaaluda ja avalikult arutada, kas jalgrattur peaks helkurvesti kasutama soovituslikus või kohustuslikus korras. Eriti oluline on helkurvesti kasutamine neil, kes käivad jalgrattaga tööl ja liiguvad asulavälisel sõiduteel. Samuti võiks liikluskomisjoni hinnangul kaaluda helkuri või kohustuslikku helkurpaela lisamist poodides müüdavatele sügis-talvistele üleriietele.

Liikluskomisjon kuulas ka ettepanekuid liiklusseaduse muutmiseks, mis puudutab ühistranspordiradade ja parkimiskellade kasutamist, patrullsõidukite eraldusribal parkimist töö tegemiseks, mopeedautode juhtimisõiguse alammäära muutmist, kohustuslike dokumentide kaasaskandmist ning liiklusmeditsiini komisjoni koosseisus olevate eriarstide loetelu laiendamist. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium moodustab liiklusseaduse parandusettepanekute läbivaatamiseks ametkondade vahelise töögrupi.  Loe edasi: Liikluskomisjon kutsub jalgrattureid kandma helkurvesti