Otepää ettevõtluskonverents keskendub noortele

1.-7.oktoobrini toimub üle-Eestiline ettevõtlusnädal, mille eesmärgiks on tõsta ühiskonna ettevõtlusteadlikust ning arendada ettevõtjate teadmisi. Otepää ettevõtluskonverents toimub 2.oktoobril Otepää Gümnaasiumi aulas ning on sellel aastal keskendunud noorte võimalusele ettevõtluses kaasa lüüa.

Juba traditsiooniks saanud Otepää ettevõtluskonverents toimub sellel aastal
kolmandat korda. Konverentsil räägivad oma kogemustest ja annavad nõu mitmed Eesti tuntud ettevõtlusega seotud inimesed ja arvamusliidrid.

„Sellel aastal antakse ettevõtluskonverentsil noortele nõu, kuidas ettevõtlusmaailmas hakkama saada,“ ütles Otepää vallavanem Merlin Müür. „Näiteks tuleb meile õpilasfirmadest rääkima Junior Achievement Eesti tegevdirektor Epp Vodja, kes on õpilasfirmade idee algataja Eestis.“

Konverentsile on osalema oodatud mitte ainult noored, vaid ka kõik need, kes tunnevad huvi antud valdkonna vastu.

Konverentsil osalejaid tervitab Valga maavanem Margus Lepik. Esinevad Tartu Ülikooli majandusteaduskonna professor Raul Eamets “Eesti majandus – eile, täna ja homme“; advokaadibüroo Sorainen partner Carri Ginter “Õigusloome muutlikkuse mõju ettevõtlusele”; Junior Achievement Eesti tegevdirektor Epp Vodja “Ettevõtlushariduse andmisest Eestis”; 2012.a.Eesti õpilasfirmade konkursi võitja Student Network “Kuidas me Euroopas Eestit esindasime?”; Past ja Partnerid Suhtekorralduse OÜ juhatuse esimees Aune Past “Personaalbrändi abi ettevõtluses ja showbusinessis”; Raadi SA ja Raadi Arendus OÜ juhatuse liige Jüri Reinpõld “Tartu valla ettevõtlusmudel”; kodanikuliikumine Maailmakoristus 2012 turundusjuht Anneli Ohvril “Kuidas ettevõtlikud noored muudavad maailma Maailmakoristus 2012 näitel”.

Konverentsi modereerib Suhtekorraldajate Liidu juhatuse liige Aune Past.

Kontsert Barokk-fantaasiad

Kontserdid Barokk-fantaasiad toimuvad Nõo kirikus 6. oktoobril kell 16.00 ning  Kambja kirikus 7. oktoobril kell 11.00.

Kontserdil kõlab baroki-aegsete heliloojate looming koos rahvamuusikaga. Meie fantaasias lähevad vaimulikud aariad sujuvalt üle rahvakoraalideks ning õukonnatantsud rahvatantsudeks. Ja vastupidi. Kõlavad barokk- ja rahvapillid, kuid eesmärgiks pole erinevate stiilide vastandamine, vaid ühisosa leidmine.

Kontserdid on tasuta!

 
Esinevad:
Andreas Kalkun – laul
Stella Sõmer – klavessiin, karmoška
Marju Varblane – viiul, hiiu kannel
Toivo Sõmer – lauto

Kontserte toetavad Eesti kultuurkapitali Helikunsti sihtkapital ja Tartumaa ekspertgrupp.

Lisainfo: Toivo Sõmer, 55671134

Korraldaja: MTÜ Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts

Bussiga tasuta Väimelasse ujuma

Rõuge valla terviseedenduse projekti “Tervist edendav kogukond” raames  hakkab kogu talvise hooaja käima üks kord nädalas buss Väimelasse ujuma.  Programmi eesmärgiks on suurendada meie valla elanike töövõimet läbi tervislike tegevuste, mistõttu on sihtrühmaks tööealine Rõuge valla kodanik.

Tegevus viiakse läbi  Euroopa Sotsiaalfondi toetusel.

Ujumiseks on  broneeritud kaks ujumisrada. Bussitransport ja ujumisrada on TASUTA!  Bussiring alustab Nursist (kl 17.00), edasi Sänna (kl 17.10), Viitina  (kl 17.25) ja Rõuge (kl 17.40).

Ujumiseks ette nähtud aeg (45 minutit) algab kell 18.30. Samal ajal on võimalik  basseini teises otsas võtta osa vesiaeroobikast (lisatasu 3 eurot).  Pärast ujumist on võimalik käia ka saunas.

Esimene ujulakülastus saab toimuma juba 4. oktoobril. Esialgu peavad  kõik huvilised oma soovi ujumisbussiga liitumiseks registreerima.

Registreerimine ja lisainfo: Karel Saarna, 5560 3989, karel.saarna@gmail.com

Valmis Põlvamaa metsamajandamise kava aastani 2021

RMK-l valmis esimese kaheksa metskonna metsa majandamise kava kuni 2021. aastani. Pikaajalised kavad annavad ülevaate piirkonna riigimetsa varudest, planeeritud raiemahtudest, maakasutusest, metsakasvatusest, looduskaitsest ja puhkevõimalustest.

RMK juhatuse liikme Tiit Timbergi sõnul võtab metsa kasvamine aega aastakümneid, mistõttu tuleb metsa majandada vastutustundlikult ja pikaajaliselt plaanides. “RMK peamine põhimõte riigimetsa majandades on teha seda kestlikult, et ka tulevased põlvkonnad saaksid metsast saadavaid hüvesid kasutada vähemalt samal määral, kui seda teeme meie,” ütles Timberg.

“Kaheksa metskonna kohta koostatud kavad annavad tegevussuunad nii maakasutuseks kui ka metsamajanduseks järgmiseks kümneks aastaks. Kava prognoosib nii raiemahtusid kui ka seda, milline saab olema riigimetsade vanuseline struktuur ja millises mahus kavandatakse metsade uuendamist, hooldamist, metsaparandust ja looduskaitsetöid,” sõnas Timberg ja lisas, et hinnati ka metsanduse majanduslikke ja sotsiaalseid mõjusid piirkonnas.

Sügiseks valmisid kaheksa metskonna (Läänemaa, Lääne-Virumaa, Põlvamaa, Pärnumaa, Raplamaa, Valgamaa, Võrumaa, Vändra) majandamise kavad ning ülejäänud üheksa metskonna kavad valmivad 2013. aasta kevadel. RMK korraldab tänavu septembris ja oktoobris metsa majandamise kavade tutvustamiseks infopäevi, kuhu on kutsutud maakondlikud huvigrupid.

Valminud kavasid saab vaadata siit: http://www.rmk.ee/metsa-majandamine/metsamajandus/metsamajandamiskavad

Lisainfo valminud kavade kohta: RMK juhatuse liige Tiit Timberg,  504 5764, tiit.timberg@rmk.ee

Põlvamaa metsamajandamise kava esimesed peatükid hõlmavad üldist infot maakonna metsaalade hetkeseisust ning kolmas peatükk annab ülevaate, millised tööd ja plaanid on RMK-l Põlvamaa metskonnaga tulevikus.

Lisainfo Põlvamaa metsamajandamise kava kohta: RMK Põlvamaa metsaülem Andres Sepp, 505 5932

 

Valmis Valgamaa metsamajandamise kava aastani 2021

RMK-l valmis esimese kaheksa metskonna metsa majandamise kava kuni 2021. aastani. Pikaajalised kavad annavad ülevaate piirkonna riigimetsa varudest, planeeritud raiemahtudest, maakasutusest, metsakasvatusest, looduskaitsest ja puhkevõimalustest.

RMK juhatuse liikme Tiit Timbergi sõnul võtab metsa kasvamine aega aastakümneid, mistõttu tuleb metsa majandada vastutustundlikult ja pikaajaliselt plaanides. “RMK peamine põhimõte riigimetsa majandades on teha seda kestlikult, et ka tulevased põlvkonnad saaksid metsast saadavaid hüvesid kasutada vähemalt samal määral, kui seda teeme meie,” ütles Timberg.

“Kaheksa metskonna kohta koostatud kavad annavad tegevussuunad nii maakasutuseks kui ka metsamajanduseks järgmiseks kümneks aastaks. Kava prognoosib nii raiemahtusid kui ka seda, milline saab olema riigimetsade vanuseline struktuur ja millises mahus kavandatakse metsade uuendamist, hooldamist, metsaparandust ja looduskaitsetöid,” sõnas Timberg ja lisas, et hinnati ka metsanduse majanduslikke ja sotsiaalseid mõjusid piirkonnas.

Sügiseks valmisid kaheksa metskonna (Läänemaa, Lääne-Virumaa, Põlvamaa, Pärnumaa, Raplamaa, Valgamaa, Võrumaa, Vändra) majandamise kavad ning ülejäänud üheksa metskonna kavad valmivad 2013. aasta kevadel. RMK korraldab tänavu septembris ja oktoobris metsa majandamise kavade tutvustamiseks infopäevi, kuhu on kutsutud maakondlikud huvigrupid.

Valminud kavasid saab vaadata siit: http://www.rmk.ee/metsa-majandamine/metsamajandus/metsamajandamiskavad

Lisainfo valminud kavade kohta: RMK juhatuse liige Tiit Timberg, 504 5764, tiit.timberg@rmk.ee

NB! Valgamaa metsaülem Risto Sepp tutvustab homme, 28. septembril kell 10.00 Valgamaa kutsehariduskeskuses toimuval infopäeval piirkonna kava lähemalt. Osalemissoovist palutakse teada anda.

Info: RMK Valgamaa metsaülem Risto Sepp, 513 0147

Rakveres toimub reedel Lennuvälja tööstusala tutvustav infopäev

Rakvere Linnavalitsus korraldab sellel reedel, 28. septembril tänavu augustis Rakvere linna põhjaosas valminud Lennuvälja tööstusala tutvustava infopäeva ettevõtjatele, investoritele ja teistele huvilistele. Infopäeval räägitakse lähemalt tööstusalal pakutavatest võimalustest, kommunikatsioonidega liitumise tingimustest jmt.

Rakvere linnal on uue Lennuvälja tööstusala näol pakkuda nii kohalikele ettevõtjatele, kes tahavad oma tootmist laiendada kui ka teistele ettevõtjatele tänapäevase infrastruktuuriga varustatud tootmis- ja ärimaad. Tööstusala suurus on 24 hektarit ja see asub kiiresti arenevas piirkonnas, kus on olemas lähedus vajalikele tootmissisenditele ja paljude erinevatele nõudmistele vastavate ning piisavalt suurte kinnistute (41 tk) olemasolu.

Rakverre ja linna lähipiirkonda on koondunud suurem osa maakonna ettevõtetest. Piirkonna eeliseks on suur tööpotentsiaal linnas ja lähivaldades, väga hea logistiline asukoht nii maanteede, raudtee kui ka sadamate suhtes ning mitmekesine olemasolev tööstuslik struktuur.

Infopäeval jagab kokkutulnutele kogemusi ka Vaivara vallas asuva Virumaa Tööstuspargi  MTÜ Virumaa Tööstuspark juhatuse esimees Priit Kotkas.

Infopäev toimub Rakvere Muusikakooli saalis (Posti 6b) algusega kell 11.00.

 

Info:Rakvere abilinnapea Allar Aron, tel 32 25 897

Ainult sellel reedel tantsutrenn Rõuge spordihoones

Ainult sellel reedel toimub Rõuge spordihoones mõnus trenn igale liikumishuvilisele. Kasutage head võimalust ning tulge  homme, 28. septembril kell 19.00 Rõuge spordihoone aeroobikasaali.

Võtke kaasa sõber, pistke taskusse ümmargune münt ning tulge ja nautige lõõgastavat liikumist. Kui te pole seda varem teinud, siis nüüd on selleks õige aeg ja koht !

Tantsutrenni viib läbi SANDRA.

Info: Terje Raju, terjeraju@gmail.com

 

Velisel meenutati kultuuritegelast Elmar Tootsi

Velise rahvamajas meenutati Elmar Tootsi.

Sombuse septembri pühapäevahommikul süüdati Vigala kalmistul mälestusküünlad kauaaegse Velise kultuuritegelase Elmar Tootsi 100. sünniaastapäeva  mälestuseks. Endise Velise seltsimaja saali kogunes 43 inimest, et ühises kohvilauas vestlusringis teda meenutada. Päeva juhatas Velise Kultuuri ja Hariduse Seltsi juhatuse liige Jürgen Kusmin. Elmar Tootsi meenutasid vennatütar Reeda Toots, endine Velise kooli õpetaja Meida Nolling, Vello Vaarma jpt. Pikemalt jätkus juttu endistel kolleegidel. Vanim kohaletulnu ja kunagine töökaaslane Ester Niin (88) Vaimõisast. Rahvamaja ette avati legendaarsele seltsielu edendajale nimeline mälestuspink.

Siinse seltsielu edendaja ja hilisem Velise rahvamaja juhataja Elmar Toots sündis Velisel Ligeda külas Oja talus 23. septembril 1912. Velise Algkoolis õppides oli Elmar Toots aktiivne seltsitegelane, osaledes näitemängudes ja piduõhtutel. Hiljem võttis aktiivselt osa 1929. aastal loodud Velise algkooli karskusringi vilistlaskogu tööst. Kaks aastat Tartumaal Vahi aianduskoolis õppinud Elmar Toots osales assistendina 1936. aastal Velise Rahvaraamatukogu Seltsi (asutatud 1891) juurde loodud  aianduse-mesinduse ringis. Ta tegi ära suure töö siinse paikkonna talude iluaedade kujundamisel ja korrastamisel: korraldati hoonete välisvärvimise kursusi, istutati ilupuid ja põõsaid. 1936. aastal püstitati Velise kirikaeda Elmar Tootsi kujundatud mälestussammas 1905. aasta sündmuste ohvritele. Hiljem töötas Toots Velise rahvamaja juhatajana kuni surmani 1983. aastal.

Meenutuspäeva korraldasid MTÜ  IIDA Kursused, Sillaotsa Talumuuseum, Velise Kultuuri ja Hariduse Selts

Ave Kusmin, Märjamaa raamatukoguhoidja

Jõgeva maavanem: “Peipsimaa – see kõlab ilusti ja uhkelt”

Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev Mustvee linnapea Pavel Kostrominiga nüüdisaegse sadama ehitamise teemal vestlemas. Foto: Klaire Ründva

19. oktoobril toimus Mustvees Peipsimaa arengufoorum. Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev avaldas arvamust, et Vasknarvast Värskani ulatuvat piirkonda sobib hästi nimetada Peipsimaaks. Svjatõševi arvates on Peipsimaad külastava turisti jaoks oluline, et ta ühest paigast võimalikult palju erinevaid teenuseid kätte saab.

Küsimustele vastab Viktor Svjatõšev:

Missugune Peipsimaa arengufoorumil välja öeldud mõte tundub teile kõige huvitavam ja säravam?
Olulist  infot ning asjalikke ja mõtlemapanevaid seisukohti oli kõikides ettekannetes. Mulle tundus lihtsa, kuid samas huvitava ideena kogu Peipsi-äärset piirkonda Peipsimaaks nimetada ning toonitada seda meeldejäävalt kõlavat nimetust siinse kultuuripärandi, elulaadi, paikkonnale iseloomulike toodete ja muugi tutvustamisel. Mõiste Peipsimaa on tegelikult juba kasutuses, kuid sellele pakuvad konkurentsi Peipsiääre, Peipsiveere, Peipsi rannik jne.  Peipsimaa peaks teemakohases lingvistikas muutuma domineerivaks, sest võimaldab piirkonda Vasknarvast Värskani senisest veelgi  kompaktsemalt ja efektiivsemalt tutvustada. Minu arvates kõlab Peipsimaa hästi nii eesti kui ka vene keeles ja seda saab hästi tõlkida ka võõrkeeltesse.

Nime taga peab aga olema sisu. Kuidas võiks teie arvates Peipsimaad turistile veelgi magneetilisemaks muuta?
Peipsimaa erinevates paikades kohtab praegugi suhteliselt sageli turiste ja puhkajaid. Sageli jäädakse sinna vaid päevaks-paariks, vahel mõneks tunnikski või ollakse lihtsalt läbisõidul. Pikemaks ajaks jäämiseks tekib suurem huvi ja motiiv siis, kui kohapeal on nüüdisaegsel tasemel taristu: korralikud teed, joogiveevarustus, kvaliteetne internetiühendus,  väiksemate või suuremate sadamate olemasolu jne. Loe edasi: Jõgeva maavanem: “Peipsimaa – see kõlab ilusti ja uhkelt”