Päev: 7. september 2012

Viljandi Mainori aktus läks sujuvalt üle disaininäituse „Ü-di“ avamiseks

Pildil: Viljandi Gümnaasiumi direktor Ülle Luisk ja Viljandi maavanem
Lembit Kruuse uurivad Viljandi Kunstisaalis üliõpilastööna valminud
originaalset serveerimislauda

Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor Viljandi õppekeskusega liitus tänavu 14 uut üliõpilast.

Kõrgkooli rektor professor Krista Tuulik pöördus eile, 6. septembril Viljandi Kunstisaali kogunenud üliõpilastepoole öeldes muuhulgas, et: „kvaliteetset haridust ei anta ega saada – seda omandatakse.“Selle tõendusena avati samas näitus parimatest 2012 aasta disainiüliõpilaste töödest (Ü-di = üliõpilasdisain).

Viljandi maavanem Lembit Kruuse sõnul annab ettevõtlikku eluhoiakut kujundav kool maakonnale lisaväärtust. „Maakonnakeskuses heal tasemel hariduse kättesaadavus võimaldab õppida ka töö ja muude kohustuste kõrvalt. Enne kui oodata, et elu meile kingitusi tegema hakkab, tuleb teha kingitus endale ning omandada nii teadmisi kui praktilisi oskusi. Nähes täna siin avatud näitust julgen väita, et loovus ja praktika käivad selles koolis käsikäes,“ sõnas Kruuse.

Viljandi Gümnaasium jätkab alanud õppeaastast varasemalt Paalalinna Gümnaasiumi (nüüd Paala Kooli) lepingut Mainoriga gümnasistidele majanduse eelõppe andmiseks ning kohapeal allkirjastati ka vastavasisuline kokkulepe. Viljandi Gümnaasiumi direktor Ülle Luisk avaldas rõõmu, et Viljandi gümnasistid saavad kasutada kõiki kohapealseid võimalusi ja kogemusi teadmiste avardamiseks.

Eesti suurim erakõrgkool tähistab novembris oma 20 sünnipäeva.

Eesti esindajana ÜRO Toidu- ja põllumajandusorganisatsioonis asus tööle Siim Tiidemann

Reedel, 7. septembril toimub Roomas eesistujariigi Eesti eestvedamisel ÜRO Toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni (FAO) Euroopa regiooni juhtimiskoosolek, mida juhatab alates septembrist Eesti esindajana tööle asunud Siim Tiidemann.

“Meie eesistumise kava FAO Euroopa regioonis näeb ette koostöö edendamist regioonis – tahame suurendada riikide kaasatust ning tõsta Euroopa regiooni nähtavust globaalsel taustal,” selgitas Siim Tiidemann. “On oluline, et Euroopa regioon võtaks senisest enam ette Euroopa ühist huvi väljendavaid teemasid ning jõuaks neis ka ühispositsioonideni.”

Peamiste teemadena on Eesti oma eesistumise kavas FAO Euroopa regioonile välja pakkunud erasektori rolli põllumajanduse ja toidusektori arengus, Euroopa põllumajandus- ja toidutootmise potentsiaali ning toidutootmise ketis tasakaalustatuma arengu esmatootmise, töötlemise ja turustamise vahel.

“Toidutootmise kasvava tähtsuse rõhutamiseks teeme ettepaneku, et ÜRO Toidu- ja põllumajandusorganisatsioon ning eriti selle Euroopa regioon oleks selgelt esindatud maailmanäitusel Expo 2015, mille teemaks on planeedile toidu ja eluks vajaliku energia tagamine,” ütles Tiidemann.

Siim Tiidemann on alates 1. septembrist Eesti esindaja FAO juures, vahetades seoses ametiaja lõppemisega välja Ruve Šanki, kes asub tööle põllumajandusministeeriumi välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna juhatajana. Siim Tiidemann töötas põllumajandusministeeriumis 2003. aastast, alates 2008. aastast välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna juhatajana.

Konkurss „Aasta Puitehitis 2012“ on avatud

Puuinfo ning Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit kuulutavad välja tänavuse Aasta Puitehitise konkursi, et premeerida silmapaistvate ehitiste autoreid. Tööde esitamise tähtaeg on 30. september.

Tänavu kümnendat korda toimuvale konkursile on oodatud ehitised (hooned, rajatised) või ehitiste grupid, mis on valmis või valmivad hiljemalt 30.09. 2012. Konkursile ei lubata varasematel puitarhitektuuri konkurssidel osalenud ehitisi. Esitatud ehitise juures peab puit olema domineerivaks materjaliks. Aasta puitehitise määramisel võetakse aluseks hoone või objekti arhitektuuriline lahendus, sotsiaalne kontekst, puitmaterjali kasutus ja ehitustehniline kvaliteet.

Töid võivad esitada nii era- kui juriidilised isikud. Võistlustingimused ja lisainfo leiate Puuinfo kodulehelt. Palume täidetud ankeet (ankeet) saata elektrooniliselt, tavapostiga või tuua aadressil: Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit (Viljandi mnt 18a, Tallinn 11216) või Eesti Arhitektide Liidu kontorisse (Lai 31, Tallinn 10133). Ankeedid võib saata ka faksiga numbrile 656 76 44.

Ehitise konkursile esitamise tähtaeg on 30. september.

Konkursi tulemused kuulutatakse välja 8. novembril Eesti Rahvusraamatukogus (Tõnismägi 2, Tallinn) toimuval arhitektuurikonverentsil “Puit- homse elukeskkonna võti”. Esitatud töid presenteeritakse Eesti Rahvusraamatukogus toimuval auhinnatseremoonial ja Puuinfo kodulehel.

Peapreemia (2 000 €) antakse võitnud ehitise arhitektile.

Eripreemiate väljaandjad:

UPM-Kymmene Otepää AS – parima vineeri kasutuse eest (700 €)
Peetri Puit OÜ – arhitektile või insenerile liimpuidu parima kasutuse eest (700 €)
Rait AS (Raitwood) – höövelmaterjali parima kasutuse eest (700 €)

Eesti Puitmajaliit – auhind „Aasta Tehasemaja“ tiitli võitjale. Võistluse juhend.

Mullu sai Aasta Puitehitise tiitli Peeter Loo ja Jan Skolimowski (KAMP AB) projekteeritud väikevorm Padise vallas. Hoonet peeti parimaks just tänu selle arhitektuursele sobivusele looduskeskkonda.

Konkurssi korraldavad Puuinfo ning Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit. Võistluse korraldamist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus. Žüriisse kuuluvad Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Kunstiteadlaste Ühingu, Eesti Ehitusinseneride Liidu, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu ja Eesti Ehitusettevõtjate Liidu esindajad.

ELF kutsub talguplaane punuma

ELF kutsub üles oktoobri esimesel nädalavahetusel looduse heaks talguid korraldama. Sellele kaasa aitamiseks on meil välja panna kolm rahalist talgutõru (à 250 EUR). Julgustame kõiki omi algatuste kirjeldusi saatma – talgujuhi taust, tööplatsi asukoht ja talguliste rohkus eelist ei anna. Talguplaan tuleb kokku punuda ja teele panna hiljemalt 19. septembril.

Lähemalt loe: http://talgud.ee/lugu/talgut6rud

Nii oma talguplaanide punumise jaoks inspiratsiooni kogujaid, kui ka niisama heast peast talgutajaid ootame ka tuleva nädalavahetuse talgutele: Teorehe kõretalgud Matsalus 14. – 16. september 2012

Hea võimalus teha veelkord töine kummardus Eesti ühele haruldasemale kahepaiksele ning võtta poriste püksipõlvedega osa Matsalu loodusfilmide festivalist nii, et keegi pahaks ei pane. Info ja kirjapanek: http://talgud.ee/talgud/2012/teorehe

Talgud Vormsil 14. – 16. september 2012
Piisav põhjus sellele kaunile saarele sõita on talguliste abikäsi vajavad loopealsed Rumpos. Talgulisi kostitatakse Vormsil Astrid Lindgreni raamatutest tuttava hubasuse, õduduse ja lihtsusega. Info ja kirjapanek: http://talgud.ee/talgud/2012/vormsi

Järgmisel pühapäeval toimuvad Eesti meistrivõistlused maastikurattamaratonis

Foto: Tanel Kangert SEB 14. Tartu Rattamaratonil (Ardo Säks, www.vabaaeg.eu)

16. septembril sõidetakse SEB 15. Tartu Rattamaraton, mille raames selgitatakse ühtlasi välja Eesti meister maastikurattamaratonis nii naiste kui ka meeste võistlusklassis.

Eesti meistrivõistlustel saavad osaleda 19-aastased ja vanemad ratturid, kes omavad kehtivat UCI eliidi litsentsi.

„Tartu Rattamaratoni võit on kindlasti kõige ihaldatum võit Baltikumi maastikuratta kalendris ja kui sellele lisandub veel Eesti  meistritiitel, siis on sellel võidul veelgi rohkem kaalu ka rahvusvahelises mastaabis. Kuna Eesti meistrivõistlused kuuluvad ka UCI kalendrisse, siis meistritiitel annab päris kopsaka punktisaagi reitingutabelisse ja tõstab Eesti meistri arvestatavale kohale maailma maastikurattamaratoni edetabelis,“ räägib võistluste direktor Indrek Kelk võistluste olulisusest. „Lisaks on riigi meistrivõistluste korraldamine tunnustus igale maratonikorraldajale ja nii ka meile,“ lisab Kelk.

Eelmisel aastal võitis meistritiitli Astana meeskonna profirattur Tanel Kangert, kes krooniti ühtlasi ka SEB 15. Tartu Rattamaratoni võitjaks. Kuna sõit on Baltikumile omase käekirja ja maastikuga, siis esmakordsetel osalejatel, kes ei ole kursis kohalike oludega, on esikohale sõita üsna keeruline ja seetõttu võib sellel aastal favoriitideks pidada eelkõige eestlasi ning lätlasi.

SEB 15. Tartu Rattamaraton sõidetakse suures osas legendaarse Tartu (suusa)Maratoni raja peal, põhidistantside pikkused on 89 ja 40 km.

Tartu Rattamaraton on ka maailma mastaabis silmapaistev üritus olles maailmas suuruselt kolmas maastikurattamaraton, mis seisab osalejate arvu poolest kõrvuti selliste tuntud rahvusvaheliste sõitudega nagu Norra Birkebeinerrittet ja rootslaste CykelVasa.

Tänase seisuga on maratonile ennast kirja pannud kokku ligi 5000 inimest 11 riigist.

Päev enne toimuvad SEB 11. Tartu Maastikurattasprint ning traditsioonilised lastesõidud.

Meistrivõistlusi on otsepildis võimalik jälgida TV 6 vahendusel 16.09 kell 9.45-13.30.

Ajakirjanikele on avatud elektrooniline akrediteerimisvorm aadressil www.tartumaraton.ee/press.

MTÜ Klubi Tartu Maraton
www.tartumaraton.ee
www.facebook.com/tartumaraton

 

Heategevuskampaania käivitas Tartu lasteaias Päkapikk muutustelaviini

Tartu Lasteaed Päkapikk on sellest õppeaastast värvikirevam kui kunagi varem. Tartu Lasteaed Päkapikk oli üks kümnest väljavalitust, kes tänavusel Alpina heategevusliku projekti „Lihtne värvida – lihtne aidata“ raames sai tasuta värve lasteaia värskendamiseks. Värvismistööd tingisid aga tegema teisigi hädavajalikke remonttöid, teiste seas ulatas abikäe ka Tartu Linnavalitsus.

Ligi 370 liitrit tasuta värve saabus lasteaeda juunikuu lõpus. Plaanikohaselt pidid augusti lõpuks uue värvkatte saama lasteaia laed, rühma- ja abiruumide ning kabinettide seinad, samuti fuajee. Seda, et lisaks värvimistöödele ootavad lasteaeda ees suuremahulised renoveerimistööd, ei osanud siis veel keegi ette näha. Tartu lasteaia Päkapikk direktor Piret Arendi sõnul oli linn kaardistanud kõikide muntisipaallasteaedade olukorra ja koostanud vajalike remonttööde nimekirja, et neid siis jõudumööda tegema hakata. See, et lasteaias Päkapikk saadi määratlemata tulevikku plaanitud töödega valmis juba tänavu, on just tänu Alpina projektis osalemisele. Linnavalitsus leidis lisaressursse toetamaks omalt poolt lasteaia omaalgatuslikku osalemist Alpina projektis, nt igati mõistlik oli amortiseerunud põrandate korda tegemine koos lagede ja seinte värvimisega.

Linna poolt finantseeritud lisatöödena sai lasteaaed kolm uut põrandat, välja vahetati ühe rühma radiaatorid ning täiesti uue ruumikujunduse ja mööbli sai lasteaia köök. Lisaks teostas linn oma kulul vältimatuks osutunud lagede krohvimistööd. Lasteaaed sai tänu Alpina projektile ka uued lastele mõeldud käsipuud kolmele trepile ning uue vaheukse. Lasteaed ei piirdunud vaid värvkatte uuendamisega, kõikides rühmades on nüüd tänu kunstikalduvusega lastevanematele kaunid seinamaalingud ning kahte korrust läbiva fuajee sein on tervenisti dekoreeritud lastepärase seinamaalinguga.

Kõik värvimistööd ning selleks tehtud ettevalmistustööd (nt lihvimine, pahteldamine, pindade puhastamine jne) tehti peamiselt lastevanemate poolt vabatahtliku töö korras. Ühtekokku osalesid lapsevanemad oma vabast ajast ja tahtest abis 250 korral. Oli neid, kes said appi tulla vaid korra, ent oli ka neid, kes olid abis päevade kaupa.

Lisaks oli abis lasteaia personal ja hoolekogu, samuti Tartu Linnavalitsus, OÜ Art of Living Education, MTÜ Tantsulustilised, Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond, Lille Maja noortekeskuse malevlased, EELK Kirikumuusika Liit.

Caparoli tootebrändi Alpina korraldatava projekti eesmärgiks on suunata tähelepanu Eesti lasteaedade olukorrale ja näidata, et koostegemisega on võimalik ka rasketel aegadel head teha. Lasteaia pere tänab abilisi ja ootab kõiki 2. oktoobril kell 16.00
algavale tänuüritusele. Värviuuenduse võitnud lasteaedade piltidega on võimalik tutvuda projekti „Lihtne värvida – lihtne aidata“ kodulehel.

Meridemmi budokool tegutseb nüüd ka Põlvas

MTÜ Meridemm viib Põlvas läbi karate- ja judotrenne.

Trennid toimuvad  Põlva KEK-i spordisaalis teisipäeviti ja neljapäeviti.

Judo lastele                  17.00- 18.30

Wado Ryu Karate          18.30- 20.00

Hokutoryu Ju Jutsu        20.00- 21.30

Treeningutest osavõtumaks 20 eurot kuus.

Täpsem info tel 53 430 055

Treener Ilmar Koort

Võrumaa õpetajad kirjanduslikke jalajälgi otsimas

Külas Kütioru avatud ateljees. Foto: Kaile Kabun

Vastseliina kihelkonnas on palju kirjanduslikke jalajälgi, näitas retk, mille võtsid läinud nädalal ette Võrumaa eesti keele ja ajaloo õpetajad.

Seekordne suvelõpurännak oli juba kolmas omataoline: läinud aastal sõideti mööda Rõuge kihelkonda ja tunamullu uuriti kultuuriinimeste astumisi Urvaste kihelkonnas. Tee märkisid maha Helle Laanpere Võru lasteraamatukogust, Raili Leesalu Võrumaa emakeeleõpetajate ainesektsioonist ja Tiia Allas Võru instituudist.

Esimene peatus tehti Kütioru avatud ateljees, mis on olnud suviti kunstiinimestele nagu meepott. Nüüd oli ilm juba sügiseselt rõske ja ateljee perenaise Leelo Lauritsa abiga õnnestus luua ettekujutus sellest, kuidas õhk kõrghooajal loominguliste inimeste üheshingamisest väreleb.

Järgmine peatus oli Vastseliina linnuse juures, kus SA Vastseliina Piiskopilinnus juhataja Ivar Traagel juhatas retkelised korraks keskaega ja Piir kõrts pakkus Võrumaa mekiga sööke.

Oma kodumurul Orava vallas Pura talus võttis külalisi lahkelt vastu Vastseliina kihelkonna praeguse aja üks tuntumaid kirjanikke Leo Kunnas.

Tee peale jäid veel Tika talu (praegu Lepiku), kust on pärit kirjamees Evald Loosaar ja näitleja Venno Loosaar. Niisamuti sai seal müstikat püüda: sealsamas elas kunagi ju Eesti kagunurga suurim ettekuulutaja Kordo.

Raamatuid – koduloolisi jutte, mõtisklusi, lapsepõlvekillukesi, rahvajuttude üleskirjutusi – on Vastseliina kandi inimeste sulest ilmunud omajagu. Helle Laanpere oli neist kokku pannud pika nimekirja ning võtnud bussi tutvumiseks terve kastitäie kirjasõna. Oli kosutav bussiaknast metsa ja maad vaadata ning sirvida raamatuid, mis on sealt toitu saanud.

Viimane koht, kus retkelised jala bussist välja tõstsid, oli Vastseliina kihelkonna endise aja kõige tuntuma kirjaniku Karl Ast Rumori Päevakeste talu õu. Praegu hoiab tema vaimsust seal kunstnik Jan Tammik.

Kaile Kabun

Lugu on ilmunud võru keeles 4. septembri Uma Lehes.

RMK kutsub seenepäevadele

Kivipuravikud. Foto: hariduskeskus.ee

Terve septembrikuu toimuvad RMK looduskeskustes seenepäevad ja korraldatakse seenenäitusi. Esimesed seeneretked toimuvadki juba sel nädalavahetusel, 8. septembril Pärnu-, Võru- ja Põlvamaal. Ka Sagadi metsakeskus avab sel nädalavahetusel traditsioonilise seenenäituse.
RMK Sagadi metsakeskuse juhataja Krista Keeduse sõnul toimub seenenäitus juba kümnendat korda. „Tänavune aasta on olnud suurepärane seeneaasta, suhteliselt soe ja niiske ilm on seentele hästi mõjunud,“ ütles Krista Keedus ja lisas, et heale söögiseenesaagile loodetakse lisaks ka põnevaid leide. „Aga mis seened tegelikult näitusel eksponeeritud saavad, saame teada täna-homme peale seenekorjeretki,“ sõnas Keedus.
Üle Eesti korraldab RMK sel ja järgmistel septembrikuu nädalavahetustel veel mitmeid seenepäevi ja -näitusi, kus tutvustatakse praegu metsades leiduvaid seeni, aidatakse seeni määrata ja sarnastest liikidest eristada. Lisaks korraldatakse seeneretki koos juhendajaga, pakutakse seeneroogasid ja tegevusi lastele. Kui toimub retkele minek, siis osalejatel palutakse kaasa võtta seenenuga ja korv ning riietuda vastavalt ilmale. Kõik üritused on külastajatele tasuta, ent vajalik on osalemisest ette teatamine. Vaata lisa RMK ürituste kohta kalendrist: http://loodusegakoos.ee/sundmuste-kalender