Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus esitlesid Praxise teostatud interneti juurdepääsuühenduste uuringut „EstWin 2 ettevalmistamine: turg ja turutõrked“. Uuringust selgub, et vähemalt 40 Mbit/s internetiühendusele puudub juurdepääs enam kui poolel elanikkonnast.
Uuringu eesmärk oli kaardistada piirkonnad Eestis, kus juurdepääs kiirele internetiühendusele puudub ja sideettevõtted ei ole huvitatud majanduslikel põhjustel arendustegevustest, see tähendab – kus eksisteerivad turutõrked.
“Analüüsisime turutõrke piirkondade ulatust ning andsime hinnangu, kus on vajadus uute lairiba juurdepääsuühenduste järele, kuid turutingimustes seda ei rajataks ning seetõttu oleks vajalik sekkumine, ka riigipoolne,” selgitab uuringu üks autoreist, Praxise analüütik Risto Kaarna.
Uuringu tulemused näitavad, et kiirele, üle 40 Mbit/s internetiühendusele puudub juurdepääs hinnanguliselt 55 protsendil elanikkonnast. 70 kohalikku omavalitsust Eestis on täies ulatuses ilma kiire internetita, ehk täielikus turutõrkes, nende omavalitsuste elanike arv on 92 000. Enim sellised kohalikke omavalitsusi asuvad Saaremaal, Tartumaal, Pärnumaal ja Ida-Virumaal.
„Püsiühenduse pakkujad ei näe ilma baasvõrgu väljaarenduseta aastaks 2017 oma strateegiates reaalset võimalust tagada kõigis Eesti majades juurdepääs lairibaühendusele. Nende jaoks on äriliselt mõttekas seda teha peamiselt kortermajades,“ selgitab Kaarna.
Uuringust selgub, et kõik mobiilioperaatorid on lubanud aga aastaks 2017 välja ehitada oma 4G võrgud ja pakkuda kiiret mobiilset internetti kogu Eesti territooriumil. 4G võrkude väljaehitamisel on oluline fiiberoptilise baasvõrgu olemasolu. „Teenusepakkujate poolt arendatav 4G mobiilne internet hetkel soovitud (üle 40 Mbit/s) kiirusteni ei küündi ning seega täiuslikku alternatiivi piirkondades, kus puudub vastav püsiühendus, lähema 5 aasta jooksul veel ei paku,“ lisab Kaarna.
Juurdepääsu tagamist kiirele internetile nii linnas kui maal rõhutab ka Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse juhataja Olav Harjo ja lisab, kui riik soovib, et ka need 30% elanikkonnast, kes elavad linnadest väljaspool, oleksid kaasatud infoühiskonda, siis tuleb leida lahendusi turutõrke likvideerimiseks.
„Ennekõike tuleb leida kiiresti vahendeid EstWin baasvõrgu lõpuni ehitamiseks, kuna ilma selleta lõhe linna ja maa vahel aina süveneb. Ühenduste ehitamine iga majani saab aga toimuda maal ainult sideettevõtjate, tarbijate ja omavalitsuste koostöös ning Euroopa Liidu fondide toetusel,” selgitab Harjo.
Uuring annab kinnitust, et internetiteenuse tarbijad peavad oluliseks internetiteenuse kõrget kvaliteeti, piisavat kiirust ning taskukohast hinda. Kiirusega kuni 100 MBit/s, peavad oluliseks kaks kolmandikku turutõrke piirkondade elanikest. Samas kiirema kui 40 MBit/s fikseeritud võrgu juurdepääsuühendus puudub 55%-l elanikkonnast, kellest enamus elavad hajaasustusega piirkondades. Täieliku turutõrke piirkondade elanikest 85%-l on võimalik kasutada aeglast internetiühendust.
Uuringu teostas Poliitikauuringute Keskus Praxis, autoriteks on Andres Jõesaar, Mari Rell ja Risto Kaarna. Uuringusse olid kaasatud Eesti suuremate sideoperaatorite, Majandus- ja Kommunikatsiooni ministeeriumi, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu ning omavalitsuste esindajad. Aruande täisversioon on saadaval www.praxis.ee.
Lisainfo:
Risto Kaarna, Poliitikauuringute Keskuse Praxis analüütik 6988 581, risto.kaarna@praxis.ee
Olav Harjo, Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus juhataja 6310 555, olav.harjo@elasa.ee