Missos valmistutakse suureks rahvapeoks

14. juulil kell 18 toimub Misso laululaval rahvapidu. See on juba 83. rahva pidu, mil Misso laululavale kogunevad rahvatantsijad, -lauljad ja pillimehed, nii Võrumaalt kui ka mujalt Eestist ning külalised Lätimaalt, et koos traditsioonilist pidu pidada. Esinevad Eesti koolinoorte segakoor, puhkpilliorkester Kungla, Vastseliina segatantsurühm Kullerid, Misso rahvamaja isetegevuskollektiivid ja paljud teised.
Õhtu jätkub simmaniga ansambel K.O.I. saatel ning öö saabudes astub lavalaudadele DJ Imre Mihhailov.
Birgit Lüüs

FOTOKONKURSS “KÜLAVÄRAV – VÄRAV KÜLAS”

21. ja 28. juulil toimuval suurüritusel Avatud külaväravad avab oma
väravad külalistele kokku 30 küla üle Eesti. Teiste hulgas ja Rahinge küla
Tartumaalt.
Avatud külaväravatega samaaegselt toimub Rahingel ka Tartumaa külade päev.
Ühe osana üritusest kuulutab Rahinge küla välja fotokonkursi – “Külavärav – värav külas”.
Konkursi eesmärk on märgata ja jäädvustada väravaid Eestimaa külades. Värav on suletav läbipääs seinas või piirdes, mis avab või sulgeb meie ees nii erinevad maailmad. Koos korraliku tarastusega annavad need meie maakodudele heaperemeheliku ja väärika ilme. Olgu see siis kaunis dekoratiivvärav, väsinud ja elu näinud taluvärav või moodsate sulgemismeetoditega värav, aiaga või aiata värav, turnigu väraval poisiklutt või seisku väravapostil kukk. Oluline on värav, mida pildistatakse ja mõtted, mis väravat märgates tekkisid või eriline taustalugu.
Konkursil on oodatud osalema kõik huvilised ja konkurss toimub kolmes
vanuseklassis:
A – lapsed vanuses kuni 12 aastat
B – noored vanuses 13-19 aastat
C – üldarvestus (osavõtjate vanus ei ole piiratud)
Igas vanuseklassis antakse välja kolm auhinda parimatele. Pilte hindavad
fotograafid Urmas Tartes ja Alari Õun ning külavanem Külli Pann ja Rinaldo
Bachmann.
Üks autor võib konkursil osaleda kuni 10 fotoga, mis on tehtud Eestimaa
külades. Pildi pikem külg peab olema vähemalt 2000 pikslit. Kindlasti tuleb
fotole lisada ka see, millises külas on pilt tehtud ja mille poolest antud värav pildistajat köitis. Konkursile esitatud fotod võivad olla nii värvilised kui ka nostalgiliselt mustvalged.
Viimane päev oma fotode esitamiseks on 15. juuli.
Fotosid saab üles laadida 1.07 – 15.07 aadressile www.snap.ee/konkursid.
Konkursi võitjad selgitab välja žürii ja avalikustatakse 21. juulil Rahingel.
Konkurssi toetab Photopoint.
Täpsemad konkursi tingimused www.kylad.ee
Info: Külli Pann, Rahinge Külaselts, tel. 56462692

Võrus avati uuendatud õendusabikeskus

Täna keskpäeval avati Võrus Lõuna-Eesti haigla 1,67 miljoni euro eest renoveeritud õendusabikeskus.

„Lõuna-Eesti haigla on jõudnud oma arengus uue tähiseni,“ lausus pidulikul avamisel sotsiaalminister Hanno Pevkur. Abi vajavad inimesed saavad tema hinnangul kindlad olla, et vastavatud õendusabikeskuses pakutavad tingimused on nüüdisaegsed ning personal motiveeritud.

„Eesti tervishoid on heal tasemel ja tulevik on, vaatamata erinevatele juttudele, helge,“ sõnas Pevkur. „Saame patsientidele selge silma ja puhta südamega otsa vaadata.“

Projekti raames arendati haiglahoone A ja B korpuses välja õendusabikeskus, mis pakub eakatele inimestele päeva- ja koduõendusteenust ning statsionaarset hooldusravi. Osaliselt renoveeriti lifti-süsteem, et lihtsustada ratastoolis patsientide iseseisvat liikumist ning parandati keskuse soojapidavust.

„Meie õendusabikeskuse patsientide käsutuses on nüüd tänapäevased ja funktsionaalselt sisustatud ühe- ning kahekohalised palatid ning olmeruumid,“ ütles Lõuna-Eesti haigla juhatuse liige Arvi Vask. Õendusabikeskuses on 74 voodikohta, millest peaks tema hinnangul Võru maakonna eakate abistamiseks esialgu piisama.

Võru maavanem Andres Kõiv ütles avamisel, et õendusabikeskusse tehtud investeering on oluline kahest vaatepunkist: esiteks loob see Võrumaa hooldust vajavatele seenioridele varasemast paremad ravi- ja olmetingimused ning teisalt tugevneb läbi kasvava teenuste mahu Lõuna-Eesti haigla majanduslik positsioon.

„Kindlasti on tähtis, et Lõuna-Eesti haigla jätkaks üldhaiglana ka pärast kehtiva haiglavõrgu arengukava lõppu,“ ütles Kõiv. „See on oluline nii Võru kui naabermaakondade elanikele, keda praegu Lõuna-Eesti haiglas ravitakse.“

Lõuna-Eesti haigla õendusabikeskuse renoveerimist toetas Euroopa Regionaalarengu fond meetme „Õendus- ja hooldusteenuste infrastruktuuri arendamine“ kaudu. Projekti kogumaksumuseks kujunes 1,67 miljonit eurot, millest fond kattis 1,0 miljonit eurot.

Meetme raames toetab Euroopa Liit üle Eesti õendus- ja hooldusteenuse arendamist ligi 26 miljoni euro ulatuses.

Eestis läheb jaotamisele rekordiline kogus Euroopa Liidu toiduabi

Eesti heategevusorganisatsioonide poolt mullu PRIA vahendusel taotletud Euroopa Liidu toiduabi kogus on tänavu rekordiline: puudust kannatavate inimeste abistamiseks läheb tasuta jagamisele ligi 2571 tonni kuivaineid ja 590 800 liitrit rapsiõli.

Toiduabi kohalevedu algas 20. juunil. Toiduabitoodete tarnija leidmiseks läbi viidud riigihanke võitja AS Tartu Mill korraldab kaupade hankimise-valmistamise, pakendamise, samuti kohaleveo ja mahalaadimise heategevusorganisatsioonide soovitud rohkem kui sajasse kohta üle Eesti. Juunikuus jõuti tarnida suur osa Pärnu ja Põlva maakonda minevast toiduabist, alanud on ka kohalevedu Raplasse, Tallinna, Tartusse, Haapsallu, Otepääle. Tarned kestavad 31. augustini, toidukraam peab olema abivajajatele laiali jagatud järgmise aasta 28. veebruariks.

Suurimad kogused toiduabi on tellinud Eesti Punane Rist, Eesti Lasterikaste Perede Liit, SA Eesti-Hollandi Heategevusfond. Kokku rahuldati 16 heategevusorganisatsiooni taotlused toiduabi vahendamiseks. Abisaajateni jõuab toit paljudes kohtades koostöös kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajatega. Piirkonniti võivad erineda nii toodete sortiment kui ka kogused, sõltudes sellest, kui palju milliseid kaupu on taotletud. Organisatsioonid on planeerinud tänavu toiduabi jagada ligi 129 500 inimesele.

Nii toiduabi koguse ja sortimendi, maksumuse kui ka abisaajate hulga poolest on tänavused näitajad rekordilised. Möödunud aastal jaotasid 10 heategevusorganisatsiooni Eestis 1365 tonni teraviljast valmistatud kuivaineid umbes 95 000 abivajajale.

Eestis jaotatava toiduabi väärtus on 2,2 miljonit eurot, raha selleks eraldas Euroopa Komisjon. Euroopa Liidu toiduabi-programm on üks ühenduse turukorraldusmeetmeist, mis Eestis rakendub kuuendat aastat. Toiduabi jagatakse eelkõige nendele inimestele, kes vastavad riikliku toimetulekutoetuse saamise tingimustele. Kui jaotatavast toiduabi kogusest ei jagu kõigile seda saama õigustatud isikutele, siis eelistatakse jaotamisel üksikvanemaga või vähemalt neljalapselisi peresid ning puudega inimesi.

Rahalised vahendid toiduabi-kaupade hankimiseks määrab igal sügisel liikmesriikidele Euroopa Komisjon. PRIA korraldab seejärel toodete tarnija leidmiseks riigihanke, mille tulemusel selguvad ka kõigi tooteliikide täpsed kogused.

Täna käivitati Eesti esimene toorpiimaautomaat

Täna, 3. juulil kell 12 alustas Rakvere Põhjakeskuses ametlikult tööd Eesti esimene toorpiimaautomaat. Automaadi avamisel osales põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

„Toorpiimaautomaat on positiivne näide sellest, kuidas kohalike talunike toodang jõuab värskelt otse tarbijani,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Otse turustamine võimaldab hoida piima hinna taskukohase ning tõstab ka tarbijate teadlikkust kohalikust kvaliteetsest ja tervislikust piimatoodangust.“

Kuu aega kestnud testperioodi jooksul ostsid Põhjakeskuse külastajad automaadist argipäevadel 60 ja puhkepäevadel 130 liitrit pastöriseerimata piima. Kokku mahutab automaat 200 liitrit ning seda täidetakse viiel päeval nädalas.

„Kuu aega on olnud katsetuste aeg, kus A-Piim on teinud klientide paremaks teenindamiseks automaadile täiendusi. Tagasiside on olnud väga positiivne ning juba tunnevad automaadi vastu huvi ka teised maakonnad,“ rääkis MTÜ Partnerid tegevjuht Mare Sikkut.

Toorpiimaautomaadi rajamine läks maksma 14 838 eurot, millest 8429 eurot tuli Leader-programmist ning ülejäänu automaadi rajanud OÜ A-Piim enda vahenditest. Kohalik Leader-tegevusgrupp MTÜ Partnerid hindas toorpiimaautomaadi ettevõtjate toetamise meetme 2012. aasta parimaks projektiks.

1 liiter toorpiima maksab automaadis 90 senti, koos automaadist saadava pudeliga 1 euro. Värske pastöriseerimata piim tuuakse automaati OÜst Vaeküla Suurtalu.

Aasta lind 2013 on nurmkana ehk põldpüü

Nurmkana ehk põldpüü. Foto: looduspilt.ee

Eesti ornitoloogiaühing valis 2013. aasta linnuks nurmkana, keda tuntakse ka põldpüü nime all.

See väikese kodukana mõõtu lind elab peamiselt kultuurmaastikus ning tegutseb sageli talude, lautade ja muu inimasustuse
läheduses. Vaatamata sellele ei teata nurmkanade eluolu kohta kuigi palju.

Eestis arvatakse seda liiki pesitsevat 4000 – 8000 paari, kuid uuemad loendusandmed näitavad, et nurmkanade arvukus on tugevalt langenud. Kas seda on põhjustanud viimaste aastate karmid talved, muutused põllumajanduses, pisikiskjate arvukuse märkimisväärne tõus või hoopis muud tegurid, seda püütakse muu hulgas välja selgitada nurmkanale pühendatud aastal.

Aasta lindu valis Eesti ornitoloogiaühing 19. korda. Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada avalikkusele üht meil esinevat linnuliiki või liigirühma ning kaasata loodushuvilisi aasta linnu uurimise ja kaitse tegevustesse. Käesoleva ja varasemate aasta lindudega saab tutvuda EOÜ kodulehel www.eoy.ee/aastalind.