Norra – taevaisa meelevalla all olev riik

Eestimaa suve valitseb kehv suusailm – nii teavad teadjamad rääkida ja mis seal salata, päike ilmutas end juunis tõesti üsna harva. Levisid isegi kuuldused, et osa eestlasi põgenes keset suve lõunasse. Mina võtsin ette hoopis vastupidise suuna ja liikusin põhja, otsima mägesid, seiklusi, trolle, viikingeid ja ehk isegi lund.

Ilm on Norras nagu meil Soomaal – esindatud on viis aastaaega ainult, et seda kõike ühe päeva jooksul. Trondheimis lennukist maha astudes tervitas mind sombune ilm vaatamata sellele, et olin püüdnud päikese Eestist kaasa meelitada. Vahetasin valge pitsilise suveseeliku pikkade siniste teksade vastu. Mõned kilomeetrid autoga sõitnud, hakkas vihma kallama, nagu oleks taevaisa otsustanud oma suure sinakashalli ämbri veest tühjendada. Kusagil kaugemal müristas ja lõi välku. See kõïk katkes hetkega. Läbinud järjekordse tunneli ja taas päevavalguse kätte jõudnud, otsustas taevaisa tühjendada ka jää-ämbri – alla sadasid pisikesed rahetükid. Ka see katkes hetkega. Juba laevaga sihtkohta sõïtes paistis soe kollane taevakera ja tekkis tahtmine teksased taas seeliku vastu vahetada ja võtta põhjamaist päikest.  Lõppsadam  tervitas mind udupeene vihmaga.  Mõttes tänasin oma võõrustajat, kes oli soovitanud kaasa võtta nii paksu jope, saapad, kui ka päevitusriided ja  plätud. Pole halba ilma, on õïge riietus. Loe edasi: Norra – taevaisa meelevalla all olev riik

Raplas toimub kirikumuusika festival

7.-20. juulini 2012 astub Raplamaa suuremates ja väiksemates kirikutes üles suur hulk väljapaistvaid Eesti muusikuid, kes esitavad eelkõige suurepärast klassikalist muusikat. Tänavu juba 20ndat korda toimuva Rapla kirikumuusika festivali eestvedajaks on Pille Lille Muusikute Fond.

„Rapla Maarja-Magdaleena kirikus ning piirkonna väiksemates Juuru, Velise, Käru, Järvakandi ja Vahastu kirikutes astuvad üles väga eriilmelised ja armastatud muusikud ning kollektiivid,“ rääkis festivali kunstiline juht Pille Lill. „Esinejate seas on näiteks Eesti rahva südameid võitnud lauljatar Siiri Sisask, kes astub üles 7ndal juulil. Eesti Filharmoonia Kammerkoor esineb 11ndal juulil hingestatud a capella kavaga. Ning 13ndal juulil on palutud luulepärle esitama armastatud näitleja Guido Kangur, kes astub üles koos tuntud jazz-muusikute Jaak Lutsoja, Taavo Remmeli ja Oleg Pissarenkoga.“

Ansamblitest saab festivalil kulda üht Eesti sakraalseimat vokaalmuusika ansamblit Heinavanker (19.07) ning kammermuusika triot koosseisus Sigrid Kuulmann, Johanna Vahermägi ja Andreas Lend (10.07). Organistidest astub koostöös Juuru Orelifestivaliga üles Soome organist Ville Urponeni (8.07) ning Rapla kihelkonna päevadega koostöös Jaanus Torrimi ja Hille Poroson (22.07).

„Juubelifestivali kulminatsiooniks oleme 15. juulil Rapla kirikus toimuvale galakontserdile palunud esinema Rahvusooper Estonia mezzo-soprani Helen Lokuta ning rahvusvaheliselt tuntud tšellisti Henry-David Varema. Festivali kammerorkestri esituses kõlavad sellised klassikud nagu J. Haydn, F. Händel, H. Purcell, W. A. Mozart ning dirigendipuldis näeme Vanemuise teatri dirigenti Lauri Sirpi,“ sõnas Pille Lill.

Juba kolmandat aastat toimub festivali raames ka Rapla Suvekool, seekord keelpillimängijatele 7.-12.07 ja esmakordselt ka lauljatele 11.-6.07. Suvekooli juhendajateks on tunnustatud interpreedid ja õppejõud nii Eestist kui Soomest – prof. Mari Tampere-Bezrodny, Dr. Margareta Haverinen-Brandt jt. Koolis tehtud töödest on võimalik kõigil huvilistel osa saada 12. ja 16. juulil toimuvatel kontsertidel.

Rapla kirikumuusika festivali patroonideks on kultuuriminister Rein Lang ning EELK peapiiskop Andres Põder.

Kontsertide piletid hinnaga 3-7 eurot on saadaval Piletilevis ja tund aega enne kontserdi algust kohapeal.

Lisainfo: Pille Lill, +372 511 4077, plmf@plmf.ee
PLMF

Rõuge Veepidu & Paadiralli juba sel laupäeval

Tuleval laupäeval, 7. juulil 2012 toimub Võrumaal Rõuges viieteistkümnendat korda Rõuge Noorteklubi poolt korraldatav üritus Rõuge Veepidu ja Paadiralli.

Juubeliürituse programm algab laupäeval kell 10 rannavollega. Osaleda saab kuni 16 võistkonda. Juhend ja registreerimine.
Päeva jooksul toimub maal ja vees ridamisi tegevusi suurtele ja väikestele veepeolistele.
Paadiralli teatevõistlus 6-liikmelistele võistkondadele algab kell 12. Juhend ja registreerimine.
Kell 14 leiab aset isemeisterdatud veesõidukite konkurss. Juhend.
Kell 15 saab Eesti sügavamail järvel stardi avaveeujumise I etapp.
Õhtuseks maiuspalaks on kummipaadiralli Rõuge järvestikus algusega kell 18. Juhend ja registreerimine.
Uudisena sel aastal RAFTi klass paadiralli võistlusel. Registreerimine.

Paadiralli toimub viiel järvel, millest kaks läbitakse paaril korral. Atraktiivsust pealtvaatajatele lisab “paadirallitajate” jooksmine koos varustusega järvede vahelisel alal ja mitmed omanäolised kostüümid. Eelmisel aastal jõudis finišisse 85 paatkonda. Võistlus päädib autasustamisega.

Õhtune pidu algab kell 21. Sel juubeliaastal toimub pidu lausa kahel laval. Pealaval esineb sarnaselt Rõuge Veepeole ja Paadirallile 15. juubeliaastat tähistav MEIE MEES ja üles astub Superstaar 2011 – LIIS LEMSALU. Suurjärve kaldal pakub rannafiilingut RING FM-i RANNALAVA, kus mängivad nii värsket kui ka vanemat muusikat DJ Ahto Kalda, DJ Vahur Kollom ja DJ Marko Kiljak.

Paadiralli eelõhtul 6. juulil süüakse Rõuge Suurjärve kaldal koos kaasamõtlejate, toetajate ja osalejatega Rõuge noorteklubi tegevuse ja paadiralli 15. aastapäeva juubelitorti.

Lisainfo internetist www.paadiralli.ee , www.facebook.com/paadiralli.
Karel Saarna, tel +372 5560 3989, Hektor-Glear Vene tel +372 525 7976, rouge.noorteklubi@gmail.com

Maria Listra ja Jassi Zahharov annavad Võrus kontserdi

Kaunimad laulud Raimond Valgrelt: Maria Listra ja Jassi Zahharov.

Klaveril Margus Kappel.

Tänavu juulikuus ühinevad suvekontsertideks lauljad Jassi Zahharov ja Maria Listra, kes astuvad publiku ette paljudes Eesti kirikutes.

Londoni Ülikooli Royal Holloway kolledži koolitusega Maria Listra ja Eesti ooperi tuntuim meeshääl esibariton Jassi Zahharov lähevad juulis ühiselt kontserttuurile. Lauljaid saadab klaveril meie üks hinnatumaid pianiste Margus Kappel, emotsionaalne ja tehniliselt imetabane.

Kontserdil tulevad esitlusele sellised kaunid meloodiad nagu Muinaslugu muusikas (duetina), Sinilind, Veel viivuks jää, Su silmist näen vaid und, Peagi saabun tagasi su juurde. Kontserdil kõlab veel teisigi kauneid laule nagu: Suveöö, Rooma kitarr, Nii algas see kõik (duetina), Sulle kõik nüüd ütlen (duetina), Päikesenaer, O Sole Mio, Võta mind kaasa, Solveigi laul, Maailm samme täis jt.

Kava:

Loe edasi: Maria Listra ja Jassi Zahharov annavad Võrus kontserdi

Näitused Võru Linnagaleriis

Viimast nädalat Võru Linnagaleriis on maalinäitus: Priit Pajos ja Ari Liimatainen “Ull ja Ullim”. See on teistkordne Äänekoski maalija Ari Liimataise ja Tartu kunstniku Priit Pajose ühine kahemehenäitus. 2011. aasta kesksuvel toimus nende esimene ühisnäitus Kesk-Soomes Äänekoski linnas Keittelejazz muusikafestivali raames. Lisaks väärib mainimist 2007. aastal Helsingi “Dix” galeriis toimunud näitus, kus lisandus Liimataise ja Pajose tandemile veel Peeter Allik. Mitmetes teistes projektides Eestis ja Soomes on aga mehed koos osalenud juba alates 2004. aastast. Kuigi Liimataise ja Pajose maalide sümbolkeel ja tehnika on küllaltki erinev, ühendab mehi siiski paar tunnusjoont. Suurem ühisosa on absurdiline jutustus. Absurdiprillide läbi nähtud maailm annab figuraalset maali armastavale kidakeelsele kunstnikule suure vabaduse mõistujuttu ajada, filosofeerida või ka niisama pullida. Teise paralleelina võiks veel tuua teatud müstilise väreluse , mis mõlemal kunstnikul pildist pilti kordub.Mehed peavad absurdimaigulist kunsti ka pisut riskantseks, kuna oht on libiseda mageda nalja või karikatuuri valdkonda. “Seni kuni pildile tekkiv sümbol tuleb alateadvusest mitte “ülakorruse” aktiivsest tegevusest, peaks kõik siiski korras olema”, ütleb üks kunstnikest.

Maanus Mikkeli keraamikanäitus “Tölllugu”. 1956. aastal Tartus sündinud Maanus Mikkel õppis Tartu Miina Härma koolis,seejärel aastatel 1972-1976 Tartu Kunstikoolis puidu kunstilist kujundamist ja1978-1988 kunstiakadeemias keraamikat. Ta on töötanud koondises Ars, Artesja Studio Ceramikumis. Alates 2001. aastast on Mikkel vabakutseline keraamik. Ajapikku on savi sees askeldamine üsna meeldivaks töllamiseks muutunud,siit ka näituse nimi.Võrus esinesin viimati 2006. aastal seega ehk üsna õige aeg endast uuestimärku anda. Viimase viie aasta jooksul on savi peale üksjagu uusi tegelasitekkinud ja eks vanadki ole ajaga muutunud. Värvid jäävad endiselt maa jataeva karva, leebe tuuleke puhub ning lootkem jätkuvalt, et elu on ilus.

Hiina saatkonna fotonäitus “Dünaamiline Peking”. Alates 9. juulist Võru Linnagaleriis teatraalne fotoseiklus läbi kunstiajaloo – näitus “Armastusega, End(l)ale”. Endla teatri 100. juubeli puhul lavastas näitleja Kaili Viidas koos Endla trupi ja tehnilise meeskonnaga 29 maailma kunstiajalukku kuuluvat maali. Näituse fotograaf on Kalle Veesaar. Maalide lavastamiseks vajalikud erinevad interjöörid loodi Endla teatri lavadel. Teatri laoruumidest otsiti välja aastatega kogunenud ja unustatud kostüüme, dekoratsioone ja rekvisiite, mida taaskasutati ja ümber töödeldi. Spetsiifiliste detailide loomisel aitasid kaasa Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia butafoori eriala üliõpilased. Kõik näituse fotod on trükitud ainueksemplaridena ning käsitsi valmistatud raamides, mis valmisid koostöös Pärnumaa Kutsehariduskeskuse puutöö õpikojaga.

Galerii on suveperioodil avatud tööpäeviti kell 12:00 – 18:00 ning Võru Kandles toimuvate ürituste ajal.
Näituste külastamine on tasuta.

Lisainfo: Võru Linnagalerii

Tuletorni kontsert toob Peipsi kaldale esinema Estonian Dream Big Bandi

Sel nädalalõpul, 6.-7. juulil 2012 Rannapungerjal toimuv Tuletorni kontsert pakub head muusikat nii romantikule kui rokilikuma stiili austajale. Üles astuvad Metsatöll ja Siiri Sisask ning ürituse lõpetab Estonian Dream Big Bänd – solistideks Hendrik Sal-Saller, Hedvig Hanson, Tanja Mihhailova ja Uku Suviste.

„Sel korral tuleb Tuletorni kontsert Peipsi äärde mitmekesisema kavaga kui kunagi varem,“ rääkis Tuletorni kontserdi peakorraldaja Guido Kangur. „Möödunud aasta publiku soovile vastu tulles saab kuulda tõsist rock-muusikat ning teisel päeval on oodatud need, kes otsivad midagi hingele. Ja nagu ikka, on kontserdipaigaks romantiline Rannapungerja, vaatega otse suvisele Peipsile.“

Esimesel kontserdipäeval astuvad lavale Siiri Sisask, kes esitab laule oma värskelt albumilt „Hommikupuu“ ning Eesti tuntuim folk-rock bänd Metsatöll plaadiga „ULG“.

Teisel päeval ühendavad professionaalsed kitarristid ansamblist Weekend Guitar Trio oma väed näitlejatega Eesti Draamateatrist, et esitada koos võrratut kitarrimuusikat – kuulda saab nii omaloomingut kui maailmaklassikat.

Võimsa punkti paneb Tuletorni kontserdile Estonian Dream Big Band koos suurepäraste solistide – Hendik Sal-Salleri, Hedvig Hansoni ja Tanja Mihhailova ning Uku Suvistega.

„Olen ise Ida-Virumaal sündinud-kasvanud ja tegelikult on see juba mu ammune unistus, et saaksin kuulda Estonian Dream Big Bandi Peipsi kaldal esinemas,“ rääkis Guido Kangur. „Nad on ka ise öelnud, et Rannapungerjal tuleb nende aasta suurim ülesastumine – kolmetunnisel kontserdil saab kuulda nelja erinäolist solisti esitamas väga erinevas stiilis muusikat jazzist popini.“

Mõlemal päeval esinevad ka kohalikud lauljad, pillimängijad ja tantsijad. Ühtlasi saab Tuletorni kontserdiga alguse „Seitsme linna muusika festival“ koostöös Eesti Kontserdiga, mille raames saab head muusikat kuulda veel mitmetes Ida-Virumaa looduskaunistes paikades.

Piletihindade kohta leiab lisainfot Piletilevi müügikohtadest ja kodulehelt.

Lisainfo: www.kaunismuusika.ee

Kahe päeva pärast algab rahvusvaheline teatrifestival Baltoscandal

Foto: Chelfitsch & Toshiki Okada lavastus "Current Location"

Kaasaegseid etenduskunstivorme esitleva teatrifestivalini Baltoscandal on loetud päevad ja mitmed etendused on juba välja müüdud. Pühapäeval saabusid esimesed külalised välismaalt, et 4.juulil alustada juba kaheteistkümnendat peavoolu eiravat Baltoscandalit.

Nagu ikka, on ka seekordsel festivalil oodata esinejaid üle terve maailma. Kaugeim külaline on Jaapanis resideeruv hinnatuddraamakirjanik ja lavastaja Toshiki Okada ja trupp chelfitsch – Baltoscandalil on võimalik näha nende uusima lavastuse „Current Location“ Euroopa esietendust. Jaapani ühiskonnale oli 2011. aasta 11. märtsi maavärin ja sellele järgnenud tuumasaaste suureks löögiks. See sündmus puudutas tugevalt ka Okadat ning „Current Location“-is kajastubki tema muutunud suhe teatrisse. See on fiktsionaalne lugu muutusest, milles räägitakse kõrvalseisja tooniga ning ulmeloo vahenditega ühes külas elava seitsme naise ärevusest, konfliktidest ja lootustest, kui taamal ähvardab võimalik oht.

Baltoscandal leiab aset 4.-7. juulil Rakveres. Põhjalik ajakava on üleval festivali kodulehel.

Loe edasi: Kahe päeva pärast algab rahvusvaheline teatrifestival Baltoscandal

Johann Jakob Mutsu suguvõsa ja hõimlaste kokkutulek

Johann-Jakob (Jaani p, 10.12.1822-15.05.1895) suguvõsa ja hõimlased on oodatud 4. augustil kokkutulekule Võrumaale Lasva valda Madala külla Männiste tallu.

Päevaplaan

12.00 -12.10   Kogunemine Lasval Pindi kiriku ees

12.10- 13.00   Hauaplaadi paigaldamine Madala küla esimese Mutsu – Johann Jakob Mutsu – hauale  ja lähedaste  haudade külastamine

13.00-13.30   Sõidame Madala külla Männiste Tare 74 tallu (kaardi internetist leiab otsides aadressi: Männiste Tare, Madala küla, Lasva vald)

14.00-14.10   Lipp masti

14.10-15.00   Oasupi söömine

15.00-18.00   Jalutuskäik esiisa Johann Jakobi talu juurde ja küünla süütamine, ringkäik külas.

18.00  Piknikukorvide avamine; tuttavaks saamine, igaüks saab sõna; ajaloo arutamine. Kõik, kes on sugupuusid uurinud, võiksid jagada oma teadmisi teistega. Lõkketule süütamine, grillimine jne.

Kohapeal saab telkida. Osavõtust palutakse teada anda 28. juuliks telefonil 5109 401(Ilme Palu) või e-posti aadressil ilme@okwest.ee.  Või siis 5191 9375 (Aare Rätsepp), e-post aare@haanimaa.ee.  Kaasa võtta piknikukorv ja kui on fotosid vanematest, vanavanematest jne, ka pidudel tehtud pilte. Hauaplaadist ja ühissupist osavõtt 3 eurot.

Laupäeval käib Postiteel terve päeva pillerkaar

Laulumehed Varbusel 2006. aasta suvel. Foto: Külli Kivioja

Laupäeval, 7. juulil on Postiteel tavapärasest suuremat saginat, sest avatud on 12 erilist peopaika. Postitee pillerkaari nime kandva
teemapäevaga tähistatakse Varbuse postijaama 150 aasta juubelit.

“Kutsume peresid ja romantikahuvilisi avastama Postiteed uuest küljest. On tähelepanuväärne, et lühikesel, vaid 22 kilomeetri pikkusel lõigul on nii palju põnevaid puhke- ja ajaveetmisvõimalusi,” rõhutas Põlvamaa piirkonna kahtlemata tuntuima sihtkoha, Eesti maanteemuuseumi juhataja Mairo Rääsk.

Kella 12-20 saab Mesikamäe puhkemaja Röövlimägede baaslaagris lihvida vilumusi kõrgseiklusrajal, Sadama kõrtsis aga suitsutavad madrused värsket ja väärt kala. Põlva talurahvamuuseumis pakutakse villa, körti ja võimu vallarahvale; magistrikraadi saab ühe päevaga omandada Ala-Juusa puhkemajas vaid sel päeval avatud sauna-akadeemias.

Pizza Olives kõlavad kuumad itaalia lembelood ja ahjus valmivad hõrgud pizzad. Viia-Jaani labürinditalu paneb energiad liikuma ja südamed helisema. Suvised parlamendiistungid on kolinud puhvetisse Kopli taluköögis ning vanaema on võtnud platsi õunapuu otsas Metsa-Lukatsi talus. Varbuse muusikamõis on avanud muusikamanufaktuuri ja Oru talu kutsub metsarestorani. Puna saab palgesse, maitses suslanaiste rammusat leent Varbuse teemajas ning Eesti maanteemuuseum on see koht, kus tee elab ja laat käib.

Sädelev stopp pannakse päevale kell 20 Eestimaanteemuuseumi sisehoovis algaval peoõhtul koos retrohõngulist, 70. aastate muusikat viljeleva ansambliga Regatt. Pilet: 5 EUR. Piletid saadaval Piletilevis, osalevates ettevõtetes ja kohapeal.

Varbuse postijaam asub n-n vanal Tartu-Võru maanteel ning selle väärika ajalooga tee künklikku ja kurvilist lõiku Liiva ristmikust Võruni tuntakse praegu Postiteena.

Vt ka www.postitee.ee

Täna on heinategu üldiselt keelatud

Täna, heinakuu teisel päeval on heinaleedo, mida Virumaal on nimetatud Uku pühaks. Sõltuvalt kandist tähistab see püha heinatöö algust või vaheaega. Ukupäeval on üldiselt keelatud heina niita või kokku panna, sest see pahandab taevaisa. Samuti on see oluline merepüha.

Heinaleedol tehtud kuhjad süütab piksepoeg põlema või lööb pikne koguni kuhja koos heinalistega kiviks. Purtse-Matkal, aga mujalgi näidatakse selliseid kive. Pühal tehtud kuhja võib ka vesisaabas ära viia, seegi on taeva karistus. Vesisaabas ähvardab heinaleedol merele läinud kalureidki, sest see päev on randlaste kalapüha.

Ukut on austatud pea kogu maal. Armastust selle taevast ja sademeid valitseva jumala vastu näitab tema nimede rohkus. Ukut kutsutakse veel Ukku, Ukko, Taevaisa, Vanajumal, Vanemb, Vanaisa, Pikne, Pikker, Äikene, Äiuke, Äike jne. Sooje tundeid selle jumala vastu näitavad eriti ilmekalt hellitusnimed nagu Äiuke ja Äikene. Karjalased kutsuvad Ukut hellitavalt Illiks ja Illuks. Soomlased kutsuvad aga Ukkot koguni ülijumalaks. Loe edasi: Täna on heinategu üldiselt keelatud