Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

Lõimumise projekt Narva ja Narva-Jõesuu noortele


Lõimumine: ühisühitused, suhtlemine ja üksteise austamine

Narva ja Narva-Jõesuu gümnaasiumide õpilased osalesid projektis, mis oli suunatud määratlemata kodakondsusega noortele või Euroopa kolmandate riikide kodanikele. Kokku osales projektis üle 100 noore Narva ja Narva-Jõesuu 9.-11. klassidest. Projekti peamisteks tegevusteks oli tutvumine Eesti kultuurilooga läbi kaunite kunstide: teater, muusika ja kunst ning tutvumine Eesti riigivalitsemise põhimõtetega. Õpilasgrupid külastasid Riigikogu Tallinnas, Riigikohust Tartus ja Viljandi Maavalitsust. Kaunitest kunstidest olid esindatud kunstimuuseum KUMU Tallinnas, Viljandi Pärimusmuusika Ait ning „Vanemuise“ teater Tartus.

Mis aitaks kaasa eri rahvuste lõimumisele Eestis?

„Tuleb lihtsalt suhelda erinevate rahvuste esindajatega ja reisida mööda Eestimaad“, arvavad Anna Šeško ja Darja Moiseeva, õpilased Narva Vanalinna Riigikoolist. „Tuleb õppida tundma ja austama teiste rahvuste traditsioone“. Projekti raames toimus õpilastele kolm õppeekskursiooni: Viljandisse, Tartusse ja Tallinnasse. Mitmed õpilased olid Viljandis esimest korda: „Viljandis on suurepärane kodune atmosfäär, see on kodune ja ilus linn.“ Viljandi Maavalitsuse võttis õpilasi vastu maavanem Lembit Kruuse. Maavanem rääkis Viljandimaast ja kutsus kõiki seda suvel avastama. Õpilased omakorda kutsusid maavanemat Narva ja Ida-Virumaale külla. 

„Integratsioonile aitaks kaasa õpilaste vahetus Eesti ja Vene koolide vahel“, arvavad noored, „ja ühised üritused koolides“. Noorte arvetes on väga tähtis see, et president peab austama oma rahvast, kõiki rahvusi riigis. Sellele baseerub kogu riigi üksmeelsus ja avatud suhtlemine. President peab tundma oma riigi erinevate rahvust kultuuri ja traditsioone ning rääkima nendega ühes keeles.

Miks on Eestis hea elada?

„Eestis on hea elada, sest Eesti on väike riik, vaikne ja rahulik,“ ütlevad Vasilissa Stepanova ja Jaan Pallo Narva 6. Koolist, „siit on võimalus minna õppima Euroopa Liitu.“ Eestis on ilus loodus ja hea kliima, ei ole vaja karta looduskatastroofe. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate areng tagab selle, et maailm on lahti, kodustega saab suhelda ka kodust eemal olles. „Eestil on palju pakkuda ka turistidele: kaunid kuurortlinnad, pääs merele, puutumatu loodus, kultuuriüritused ja traditsioonid,“ ütlevad Narva piirkonna noored. Eesti puuduseks on see, et siin on vähe õppeasutusi noortele. Probleemiks on ka piirkonna kõrge tööpuudus.

Miks peaks õppima eesti keelt?

„Kui siduda oma tulevik Eestiga, peab eesti keelt oskama“, arvavad noored, „ilma selleta ei ole tööd.“ Eesti keelt on vaja osata sellepärast, et paljud ained on koolis eesti keeles, eriti gümnaasiumis. Noorte arvates on tähtis ka see, et eesti keelt on vaja osata Eesti kodakondsuse saamiseks. „Igasuguse võõrkeele oskamine tagab elus rohkem võimalusi,“ on noored veendunud. „Eesti keel on riigikeel,“ ütlevad noored, „oma riigi asutamiseks tuleb seda keelt osata.“ Samas arvavad noored, et riigikeeli võiks olla Eestis kaks: eesti ja vene keel. Nende kahe keelt valdamine tagab Eestis palju tuttavaid ja sõpru, tulevikus ka paremaid võimalusi tööjõuturul. Mida avatum ja üksmeelsem on rahvas, seda paremini meil kõigil Eestis läheb.

Projektis osalesid 6 kooli: Narva Soldino Gümnaasium, Narva Kesklinna Gümnaasium, Narva 6. Kool, Narva Kreenholmi Gümnaasium, Narva Vanalinna Riigikool ja Narva-Jõesuu Keskkool. Projekti viis läbi mittetulundusühing Narvast: MTÜ Laine Arengukeskus. Projekti rahastasid EV Kultuuriministeerium, Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed ning Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond.

Inga Kalvist
MTÜ Laine Arengukeskus
projektijuht

Comments are closed.