Uhti Avatud Ateljee ja MTÜ Uhti Küla Süda kutsuvad mokalaadale

Uhti Avatud Ateljee ja MTÜ Uhti Küla Süda korraldavad Tartumaal Uhti kõrtsis 1. juunil 2012 algusega kell 11 Eesti esimese registreeritud mokalaada.

Kokku saavad meistrid, kes tutvustavad oma tegevust päeva jooksul. Valminud tooted lähevad müüki õhtusel oksjonil.

Meistrid jagavad laiali teadmised ja külalised neid täiendavad oma kogemusega!

Lisainfo:
Kai Paks, Uhti Avatud Ateljee perenaine
Tel +372 518 7821, uhti@uhtiateljee.ee
Avatud: E-P 10.00-18.00

Õhutsirkusest Otepääl võttis osa ligi 20 lennuaparaati

24.-27. maini 2012 korraldas Eesti Tiibvarjuspordi Liit Otepää-Palupera ümbruses esmakordselt rahvusvahelisi motovarjuspordi võistlusi, mis olid ühtlasi testiürituseks aasta hiljem toimuvatele mastaapsetele Euroopa Meistrivõistlustele motovarjuspordis.

Ürituse raames toimus 26. mail lennushow Tehvandi staadionil, mis oli suunatud publikule ja kus tutvustati motovarjusporti lähemalt ning toodi huviliste ette mitmeid põnevaid atraktsioone.

Omapärane lennushow sai alguse õhuparaadiga, kus ligi 20 lennuaparaadist koosnev rahvusvaheline lennuseltskond V-kujulises parves kohale lendas ning tervele Otepääle ringi peale tegi. Ürituse peakorraldaja Paap Kõlar sõnas, et publikut paistis olevat rohkemgi, kui viimasel MK-etapil.

,,Näis, et pealtvaatajatele selline vaheldus väga meeldis,” ütles Kõlar. ,,Kogu toimuvale anti selgitusteks kommentaare ja intervjuusid ning kohalolijad said hea ülevaate motovarjuspordi olemusest nii sõnas kui pildis.”

Soenduseks lennutas Eesti Meister Raido Paimre rahva rõõmuks staadioni kohal mitmesaja meetri pikkust serpentiini, millest tekkisid õhku erinevad kujundid, ringid, kaheksad ja spiraalid. Järgnes kohe nn foot drag ehk madallend spetsiaalse veerenni kohal, üks jalg vees ja veel mitmed muud trikid.

Lennushow lõppes ekstreemse eksperimendiga, mille sarnast ei ole veel maailmas sooritatud. Tehvandi Spordikeskuse vägev lumetussüsteem võimaldab oma 25 atmosfäärise veesurvega tekitada tohutu veekaare, mille alla tekib omapärane veekardin. ,,Sellise kaare alt läbi lendamine oli varem katsetamata ja polnud päris selge, kas võimas veejuga tekitab ka ohtlikku turbulentsi või langev vesi ohtu tiibvarju lennuomadustele,” selgitas Kõlar. ,,Nüüd sai seegi nähtud ja katsetatud otse staadioni publiku silme all, pilt oli vapustav ja kõik toimis suurepäraselt.”

Järgmisel aastal, 23. mai kuni 2. juuni 2013 toimuvad Otepää – Palupera ümbruses Euroopa Motovarju Meistrivõistlused. Selle ainukordse ürituse raames on kavandatud suurejooneline avatseremoonia Tehvandi staadionil 25. mai õhtul 2013 a.

Oodata on kuni 80 lennumasinat neljas erinevas klassis, s.h. nii tandem-motovarjud kui ka soolo ja tandem traigid (kolmerattalised).

Kõik osalejamaad saavad võimaluse oma meeskonna esitlemiseks ja oskuste demonstreerimiseks veelgi atraktiivsemal tasemel. Kaalumisel on õhukarneval ja pole välistatud, et Otepääd külastab 2013. aasta kevadel lausa lendav auto.

Jääb vaid loota, et Otepää suudab kõik huvilised vastu võtta ja Tehvandi staadioni tribüünidel jätkub ruumi ka kaugemalt tulijatele.

Kõik Eesti Tiibvarjuspordi Liidu üritused on pealtvaatajatele tasuta.

Rohkem pilte Toomas Pihelgaselt.

Facebook!

Lisainfot võistluste ja motovarjuspordi kohta:

http://www.eppa.ee/?lang=1
http://www.eppa.ee/index.php?sisutekst=22
http://www.propeller.ee/uus/
http://www.lennusport.org/spordialad/tiib-ja-motovari

Lastekaitse Liit kutsub kõiki lastekaitsepäeva tähistama!

MTÜ Lastekaitse Liit ja liikmesühingud koos koostööpartneritega korraldavad lastekaitsepäeval üle Eesti palju toredaid üritusi kogu perele. Näha saab nii  bände kui politseinike, osaleda töötubades ja aidata MTÜ Lastekaitse Liitu nii, et endal ka kõht täis saab, sest Lastekaitse Liidule on otsustanud õla alla panna Tallinnas asuvad söögikohad Shimo ja Sushimon. 1. juunil läheb kogu Shimo uuest menüüst teenitud käibest 10% ning terve juunikuu jooksul annetab Sushimon 1 euro igalt ostetud lastekomplektilt Lastekaitse Liidule. Samuti on seal võimalik osta soodushinnaga ajakirja „Märka Last“.

Loe edasi: Lastekaitse Liit kutsub kõiki lastekaitsepäeva tähistama!

Viljandi maavalitsuse ees on 4. juuni hommikul Eesti lipu päeva tseremoonia

Esmaspäeva, 4. juuni hommikul tähistavad Viljandi maavalitsus ja linnavalitsus ning Kaitseliit ühiselt Eesti lipu päeva maavalitsuse ees Vabaduse platsil väikese piduliku tseremooniaga, kuhu on oodatud kõik, kes peavad oluliseks väljendada austust Eesti riigi ja lipu vastu.

Maavanem Lembit Kruuse sõnul on igasugune austusavaldus alati südameasi. “Rasketel aegadel hoiti ja peideti lippu ning hoiti mõtet oma riigist just nimelt meile oluliste sümbolite kaudu. Mujal maailmaski koonduvad rahvuskaaslased ühise lipu alla. Tänu ja austust väljendada ei saa kunagi liiga palju. Seda enam et meil on, mille eest tänulik olla,” sõnas Kruuse.

Kell 8.00 heisatakse Viljandi maavalitsuse (Vabaduse plats 2) ees lipumasti Eesti Vabariigi riigilipp. Lipuvalves seisavad noored kotkad ja kodutütred. Maavanem Lembit Kruuse ja Viljandi volikogu esimees Tarmo Loodus peavad lühikese päevakohase sõnavõtu. Muusikaliselt kaunistab hommikut Viljandi Muusikakooli puhkpilliansambel Bert Langeleri juhendamisel.

Seejärel viivad noored kotkad ja kodutütred juhendaja saatel lillekimbu esimese sinimustvalge lipu õmbleja Emilie Rosalie Beermanni hauale Viljandi Vanal kalmistul.

See 1884. aastal Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuks õmmeldud siidist lipp, mida hiljem säilitati rahvusliku reliikviana, sai Eesti lipu emalipuks. 128 aastat tagasi, 4. juunil 1884 õnnistas selle lipu Otepää kirikla saalis õpetaja Rudolf Kallas.

Eesti lipu päeva seadis Riigikogu sisse 14. aprillil 2004, kui võeti vastu Isamaaliidu fraktsiooni ja Riigikogu liikme Tiit Matsulevitši poolt algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seadus. Esimest korda tähistati Eesti lipu päeva 2004. aasta 4. juunil, sinimustvalge lipu pühitsemise 120. aastapäeval.

Tartu tantsukool Just tuleb Eluhetkedega Võru Kandlesse

Tartu JUST Tantsukooli tantsuetendus „Eluhetkes” etendub Võru Kandles 8. juunil kell 18. Kaastegevad on Eesti Rahvamuusikakooli ja Tartu H. Elleri nimelise Muusikakooli õpilased.
On algus, on lõpp, on teekond
On tiivad, on saba, on suled
Mõnda teed tahaks läbida veelkord
Mõne hea, milles puudusid mured
Näiteks see, kui aovalguses ojaveerel
hommikut kuulates istusin
saatsin sosinal soovid teele
need muigega tagasi kajasid
andes märku, et vastu need võetud
pandud ootama õiget aega
kuniks iga soov saab välja teenitud
hea mõtte, sõna või teoga
Millal tegusid teha, mil vaiki olla
Mil riisuda koor
Tundub, et hea seda mõista
On siis, kui oled veel noor
/Heiki J./
Tantsude saateks kõlavad eesti rahvamuusika seaded ja eesti heliloojate (A.Mattiisen, U.Sisask, H.Rebane,T.Aunaste, R.Sibul) looming.
Just Tantsukool tegutseb Tartus juba alates 1984. aastast, ametliku tantsukoolina alates 2011. aasta aprillikuust. Tantsukooli treeningsüsteemis on pearõhk asetatud keha vaba ja loomuliku liikumise, koordinatsiooni, musikaalsuse ja loovuse arendamisele. Vanemates tantsuklassides õpitakse erinevaid modern- ja kaasaegse tantsu tehnikaid. Lisaks ajaloolist ja eesti rahvatantsu. Just Tantsukoolist sirguvad loominguliselt julged inimesed, kellel on põhjalikud teadmised tantsust ja sellega seonduvast! Etenduses tantsivad vanemate tantsuklasside õpilased.
MTÜ Eesti Rahvamuusikakool tegutseb aastast 2005. Kooli missioon on avada uks helide maailma igale huvilisele ja tutvustada musitseerimisvõimalusi. Oluline koht on naturaalsusel nii laulutehnikas kui pillivalikus kui ka muusikasuundades.

Etenduses teevad kaasa MTÜ Eesti Rahvamuusikakooli koosseisudest ansambel Sireli ja noortekoor In Corpore. Lisaks on etendusse kaasatud Tartu H. Elleri nim Muusikakooli I ja II kursuse õpilased.

Otepää tähistab Eesti lipu päeva piduliku rongkäiguga

4. juunil on Eesti lipu õnnistamise 128.aastapäev ja Eesti lipu päev.
Otepääl tähistatakse seda piduliku rongkäigu, traditsioonilise lipuheiskamisega Otepää kirikumõisas ja õhtul on Otepää kirikus kontsert-jumalateenistus. Tutvustatakse ka uut Eesti Lipu Muuseumi püsiekspositsiooni ja sisekujunduse projekti. Rongkäik algab kell 9.40 Otepää vallavalitsuse maja eest, kell 10 heiskab Eesti Üliõpilaste Selti liputoimkond traditsiooniliselt Otepää Kirikumõisas sini-must-valge lipu. Kell 19 toimub Otepää kirikus pidulik kontsert-jumalateenistus „Mu süda, ärka…”. Jumalateenistusel teenib EELK Otepää Maarja koguduse vaimulik Marko Tiirmaa, kontsertosas esinevad Hanna-Liina Võsa, Lembit Saarsalu, Jaak Lutsoja ning Merle Kollom. Kontserdil on kavas klassikatöötlused.
Kell 11 tutvustatakse Otepää kirikumõisas uut Eesti Lipu Muuseumi püsiekspositsiooni ja sisekujundust. Otepää vald on tellinud muuseumi projekti arhitektuuribüroolt Lunge&Ko.
NB! Seoses rongkäiguga on kella 9.40-10 häiritud liiklus Otepää linnas Tartu mnt Lipuväljaku tänavast kuni Tartu mnt  Hurda tn ristmikul.
Fotol: Eesti lipu 125. Aastapäeva pidustused Otepääl 2009. aastal.
Monika Otrokova

Jätkuvad kõige kaunima kortermaja otsingud

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) ja Eesti Kodukaunistamise Ühendus ootavad 6.juunini kortermaju taas osalema kauneima kortermaja konkursil.Konkursile esitatud objektide puhul vaadeldakse terviklikku ruumimõju, heakorda, haljastust ning väikevorme. Kaunimad kortermajad valitakse välja neljandat korda ning korteriühistute huvi ürituse vastu on järjest suurenenud.
Konkurss “Kauneim kortermaja” on üle-eestilise konkursi “Kaunis Eesti kodu” erikategooria ning selle võitja pälvib autasu nii Vabariigi Presidendilt kui ka Eesti Korteriühistute Liidult. Kandideerimistaotluse vorm ja hindamise alused leiab EKÜL veebilehelt: www.ekyl.ee Konkursil osalemiseks on vajalik esitada kandideerimise taotlus etteantud vormil ja 6-10 fotot: e-postiga anu.sarnet@ekyl.ee (palutakse ka helistada 627 5742, et kontrollida e-maili kohalejõudmist) või posti teel Eesti
Korteriühistute Liit, Sakala 23 a, 10141 Tallinn, märgusõnaga “konkurss”. Kandideerimistaotluste ja fotode esitamise tähtaeg 6.juuni kell 17.
Posti teel saadetavad taotlused peavad olema hiljemalt selleks ajaks kohale jõudnud, hiljem laekuvaid taotlusi arvesse ei võeta.
Eesti Korteriühistute Liit

Uuring: koolilõpetajad on Eesti kutseharidusega rahul

Poliitikauuringute Keskus Praxise uuring kutseõppeasutuste vilistlaste seas kinnitab, et valdav enamus lõpetanutest on omandatud haridusega rahul. Lausa 44% vastajatest töötas juba enne kooli lõpetamist.

Kutseõppeasutuste vilistlased hindavad kõrgelt kooli sotsiaalset keskkonda – nii abivalmis koolikaaslasi kui ka häid õpetajaid. Teistest rohkem on kutseharidusega rahul vanemaealised vilistlased, kelle jaoks õppimine kutsekoolis oli vaheldus rutiinsest tööelust. Nooremate vilistlaste jaoks oli väga oluline muutus suhtumises võrreldes üldhariduskooliga, kuna kutseõppeasutuses suhtuti neisse kui täiskasvanutesse. Kutsehariduse negatiivse aspektina tõid vilistlased välja õpingute lihtsuse, hinnati, et kutseõppe tase jääb kohati madalaks.

Uuringu autor, Praxise hariduspoliitika analüütik Mihkel Nestor tõdeb, et lõpetajate tööturul rakendumine on olnud küllaltki edukas. „Kõigist vilistlastest töötas 71%, neist omakorda kaks kolmandikku erialasel töökohal. Samas ei saa sageli rääkida lõpetamisjärgsest tööturule siirdumisest, sest 44% vastajatest töötas tegelikult juba enne kooli lõpetamist,“ täpsustab Nestor.

Vilistlaste keskmine netopalk oli 646 eurot, mis on samal tasemel riigi keskmisega. „Kahetsusväärne on äärmiselt suur palga erinevus kutsehariduse omandanud meeste ja naiste vahel,“ selgitab Nestor ja lisab, et kutsehariduse omandanud meeste palk ületas naiste oma poole võrra. „Selle peamiseks põhjuseks võib pidada naiste ja meeste koondumist eri õppevaldkondadesse ja hiljem eri sektoritesse tööturul,“ tõdes Nestor.

Uuringu autor toob esile, et tulemuste põhjal kerkis esile küsimus, kas kõik kutseõppeasutustes õpetatavad erialad on vajalikud ning kas kutseharidus peaks olema alati tasuta? „Kutseõppeasutuste lõpetajate seas on märkimisväärne osa neid, kes ei tööta erialases ametis ja sageli ka ei soovinud õpitud alal töökohta leida. Täiskasvanud õppijate lisandumine kutseõppesse on positiivne näide elukestvast õppest, kuid pakub ka tasuta võimalust hobihariduseks,“ põhjendab Nestor. „Erinevalt kõrgharidusest on kutsehariduses võimalik tasuta omandada mitu järjestikust eriala, mis ei pruugi olla efektiivseim viis ressursside kasutamiseks“.

Eestis tegutseb 2011/2012. õppeaasta seisuga 42 kutseõppeasutust ja 8 rakenduskõrgkooli, kus on võimalik omandada kutseharidust ning seal õpib üle 27 000 õpilase.

Uuringu eesmärk on välja selgitada, kuidas on aastatel 2008–2010 kutsehariduse omandanud isikud rahul koolist saadud ettevalmistusega, kuivõrd on haridus olnud abiks tööturule siirdumisel ja mil määral mängib selles rolli kutseõppe moodulipõhiste riiklike õppekavade reform. Uuringu aruandega saab tutvuda siin.

Uuringu tellija oli SA Innove ja läbiviija Poliitikauuringute Keskus Praxis. Uuring valmis Euroopa Sotsiaalfondi kaasrahastamisel.

Võrtsjärve ääres peetakse analüütilise filosoofia suvelaagrit

Analüütilise filosoofia seminar ja Tartu Ülikooli filosoofia osakond esitlevad:

Analüütilise filosoofia suvelaager 2012

15.-17. juunil – Veldemani Puhkemaja (Võrtsjärve kaldal)

Suvelaager on mõeldud eeskätt analüütilisest filosoofiast huvituvatele üliõpilastele. Laager pakub hea võimaluse vabas õhkkonnas teada saada, milliste teemadega teised üliõpilased ning eesti filosoofid parajasti tegelevad. Reedel ja pühapäeval peetakse ettekandeid jooksvatest uurimistöödest ning laupäeval viiakse end kurssi tänavuste teoreetilise filosoofia Gottlob Frege loengute võtmeteemaga, milleks on hoiakuteooriad. Tänavu on Frege loengute külalislektoriks Stanfordi ülikooli professor John Perry, kes peab 26.-28.06 Tartus loengutsükli teemal “Three Theories of the Attitudes”.

Ettekandega esinejatel on laagris osalemine tasuta ning neile, kes ettekannet ei pea, on osalemistasuks 20 EUR (makstakse kohapeal).

Info täieneb jooksvalt siin!

Laagrisse registreerumiseks kirjutage hiljemalt 11. juuniks aadressil bruno.moelder@ut.ee.