Käivad viimased Pitka rattamatka ettevalmistused

Kaitseliidu Järva Malev kutsub Järvamaa inimesi üles osalema juba järgmisel laupäeval toimuval ligikaudu 100 km pikkusel rattamatkal, mida korraldatakse Järvamaalt pärit sõjamehe admiral Johan Pitka auks. Rattamatkal osalejatel palutakse end Järva malevas registreerida hiljemalt 30. maiks.

Rattamatk stardib 2. juuni varahommikul kell 7  üheaegselt nii Paide vana rahvamaja kui Järva maleva staabi juurest Türilt. Edasi liigutakse Väätsale, kus retkeseltskonnad ühinevad ning jätkavad ligikaudu 50 kilomeetrist teekonda mööda kruusa- ning rattasõiduks suurepäraselt sobivaid metsateid Harjumaale Alansi külla, et admiral Pitka teadaolevale hukkumispaigale kõigi järvamaalaste nimel järjekordne tammepuu istutada.

Järva Maleva staabiülema kapten Vello Popsi sõnul soovib malev rattaretkega pöörata tähelepanu Eesti ajaloo ühele kesksemale sõjamehele ning tema mälestusele. „Kuna igal aastal istutame admirali viimset puhkepaika tähistava mälestusmärgi juurde ka kõigi Järvamaa inimeste nimel tammepuu, siis loodan et pikemas perspektiivis võime kunagi öelda, et järvamaalased on admirali auks lausa pargi kohale viinud,” selgitas Pops.

Rattaretkel osaleda soovijatel palutakse end 30. maiks registreerida Järva maleva staabi korrapidaja juures telefonil 717 9749 või kp.jarva@kaitseliit.ee Retkelised peaksid olema täis tahtmist kaunis Eestimaa looduses liikuda ning olema valmis ratastel sadakonna kilomeetri läbimiseks.  Teekonnale, mis kulgeb piki looduskauneid paiku, kuhu tihti just ei satuta, on korraldajad arvestanud ka puhkepausid ning piknikupaiga, kus retkelised saavad keha kosutada ning vaimu turgutada.

19. veebruaril Järvamaal Jalgsema külas sündinud admiral Johan Pitka oli Eesti Vabadussõja hing, kelle eestvedamisel loodi Kaitseliit, soomusrongid ja oma sõjalaevastik. Teadaolevalt hukkus Pitka 1944. a septembris Harjumaal Alansi külas. Admirali mälestuseks korraldab Kaitseliidu Järva Malev igal aastal ka 20 kilomeetrist rahvamatka Jalgsemalt Peetrisse, millest võtab igal aastal osa mitusada osalejat.

Juuni algus toob maailmakoristuse mõttetalgud

 

1.-2. juunil toimub von Krahli teatris Tallinnas reklaami-, turundus-, kommunikatsiooniala inimeste mõttetalgud Green House, kus arutatakse selle üle, kuidas Eestist alguse saanud idee – Teeme Ära! – viia miljardite inimesteni maailmas!

GreenHouse on esmakordselt toimuv vabas vormis ajurünnak, mille eesmärgiks on 24 tunni jooksul mõelda koos välja loovad lahendused ühel Eesti jaoks olulisel teemal.

Teeme Ära toimus esmakordselt 2008. aastal, kus ühe päeva jooksul koristasid 50 tuhat inimest Eestimaa prügist puhtaks. Idee on kiirelt levimas üle maailma. Tänaseks on Teeme Ära ehk Lets Do It liikumisega liitunud juba 94 riiki, neist üle 30 on ka koristusaktsiooni läbi viinud.

Maailmakoristus 2012 raames koristavad umbes pooled maailma riikidest. Maailmakoristus 2013 eesmärgiks on kaasata liikumisse ka kõik ülejäänud riigid, et kogu maailm prügist puhtaks saaks Suur eesmärk on jõuda prügivaba maailmani. Tegemist on suurima vabatahtlike projektiga maailmas ja see on alguse saanud Eestist.

GreenHouse ülesanne on töötada välja reklaamikampaania Maailmakoristus 2013 idee levimiseks maailmas ning tekitada inimestes soov prügivaba maailma järgi.

Lahendamist vajavad järgmised küsimused, kuidas inspireerida riike,  kes veel ei ole liitunud World Cleanup 2012 ideega j akuidas viia maailmakoristuse idee iga inimeseni maailmas ja kaasata ta prügi koristama omas riigis.

Koristamisest olulisem on aga, kuidas tõsta inimeste teadlikkust tarbimisega kaasnevast prügist ja selle ohtlikkusest keskkonnale ning tekitada inimestes vajadus luua prügivaba maailm?

Esmane eesmärk on leida läbi kampaania koristusaktsiooni eestvedajad veel mitte liitunud maadesse ning tekitada ülemailmne vajadus prügivaba maailma järgi.

Tule ja veeda kaks päeva oma ala tegijate seas ning teeme midagi koos Eesti jaoks ära!

Potilaat avab keraamikute välihooaja

Täna keskpäeval algab Kohilas Tohisoo mõisas kaheteistkümnendat korda Eesti Keraamikute Liidu korraldatud potilaat.

Kohila koolituskeskus Tohisoo mõisas on üks Eesti Kunstiakadeemia keraamikaosakonna praktikabaasidest ja keraamikutele üle maailma tuntud kui
suurevormilise keraamika puupõletusekeskus.

Inimese kõrguse ja puudega köetava savipõletusahju ümber toimuva potilaadaga tavatsevad keraamikud lugeda avatuks aprillist oktoobrini kestva
välipõletushooaja ning hea õnne märgiks müüakse esimese ahjutäis loomingut kohaletulnud kunstihuvilistele.

Kunstnikud Külli Kõiv ja Aigi Orav rääkisid, et iga aastaga tuleb potilaadale üha rohkem neid kunstnikke, kelle tööd puupõletusest osa saavad.
Tänavugi põletati ahjus 20ne kunstniku töid. „Muidugi on laadal ka kauneid elektriahjus põletatud esemeid, kuid meie, puupõletuse-usku kunstnikud, tahaks ikka puupõletust propageerida,“ rõhutasid kunstnikud, kes mõlemad on ka kesksuvel Tohisoo mõisas toimuva rahvusvahelise keraamikasümpoosioni eestvedajateks.

Ahju kütmine algab tavaliselt juba kaks päeva varem. Pühapäeva hommikul, kui on ahi jahtunud, avatakse kell 12 uksed ning kunstnikud panevad oma
ahjusoojad tööd seal samas kõigile vaatamiseks ja müügiks välja. Kunstihuvilistele tutvustatakse puupõletuse ürgset iseloomu ja tööde eripära. Kaht ühesugust taiest sel laadal ei ole.

Tohisoo mõisapargis asuv anagama-tüüpi savipõletusahi on Baltimaade suurim, siin saab põletada ka suurevormilist, skulpturaalset keraamikat. Ahju
eripära seisneb selles, et seda köetakse puudega ja esemed on vahetus kontaktis tuleleegiga. Ahi valmis 2000 aastal, ehituse eestvedajateks olid Eesti keraamikud ja kunstiakadeemia. Ehitamist toetasid ka keraamikute ametivennad USA-st. Tohisoo mõisapargis kannab ahju eest hoolt Kohila vallavalitsus.

Potilaadaga koos toimub ka Tohisoo mõisapäev, kus Carl Mothanderi teosega „Parunid, eestlased ja enamlased“ laiemat tuntust pälvinud mõis on tulvil kunstinäitusi ja muusikat. Müüakse kohalikku käsitööd, tegutsevad töötoad, tutvustatakse Tohisoo mõisa ajalugu ja kõlab kaunis muusika.

Eesti tuli kuuendaks!

 Second Semi Final Winners Press Conference (Photo: Andres Putting (EBU))
Ott Lepland Bakuus

Aserbaidžaanis Bakuus täna öösel kell 1.30 lõppenud 57. Eurovisiooni lauluvõistluse finaalis sai Eesti Ott Leplandi esitatud lauluga “Kuula” 120 punktiga kuuenda koha.

Konkursi võitis ülivõimsalt Loreeni esitatud Rootsi laul “Euphoria”, mis kogus 372 punkti. Teiseks tuli Venemaa ja kolmandaks Serbia.

Täispunkte Eesti üheltki riigilt ei saanud, ent kümme punkti tuli Prantsusmaalt, Slovakkialt, Islandilt ja Soomelt ning kaheksa Rootsilt, Lätilt, Leedult ja Iirimaalt. Kokku andis Eestile punkte 18 riiki.

Teisipäeval peetud esimesest poolfinaalist jõudsid lõppvõistlusele Rumeenia, Moldova, Island, Ungari, Taani, Albaania, Küpros, Kreeka, Venemaa ja Iirimaa. Neljapäeval said teisest poolfinaalist lisaks Eestile edasi Leedu, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia, Ukraina, Rootsi, Makedoonia, Norra, Malta ja Türgi. Otse pääsesid finaali Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania, Saksamaa ja eelmise aasta võitja Aserbaidžaan.

Mullu Düsseldorfis toimunud Eurovisiooni lauluvõistlusel jäi Eestit esindanud Getter Jaani lauluga “Rockefeller Street” finaalis esinenud 25 riigi seas eelviimaseks.

 

Põhja-Eesti kõrgeimal tipul Emumäel kihutasid 200 jooksjat

Eile toimus Põhja-Eesti kõrgeimal tipul Emumäel 8. jooks, kus osales 200 võistlejat. Jooks on tuntuks saanud kui Eesti esimene mäejooks. Raja kõrgeima ja madalaima punkti vahe on ligi 50 meetrit, jooksjad peavad seda kõrgust võtma korduvalt.

Jooksu võitis Elar Vulla. Tema 10 km distantsi võiduaeg oli 33.39. Vulla võidutses sellel
tehniliselt raskel jooksul juba viiendat korda. Teisele kohale tuli Meelis Piirsalu (35.24) ning kolmandale Raivo Alla (35.41).
Naistest saavutas esikoha Tiina Idavain (44.52), teisena finišeeris Evelyn Himma (46.16) ning kolmandana Kaili Sirge (46.58).

5,5 km distantsil olid kiireimad mehed Anton Basmanov (21.18), Taavi Kilki (21.22) ning Risto Põlluste (21.52). Naistest võidutses lühemal distantsil viiekordne esikoha omanik Kelly Nevolihhin (24.07), talle järgnesid õde Kille Nevolihhin (26.48) ning Anneli Haljaste (27.57).

Põlvamaal avatakse rahvamuusikakool

Põlvamaal Moostes avab uksed rahvamuusikakool, kus kõigil on võimalik õppida mängima eesti rahvapille ja -muusikat.  Kooli pidajaks on MTÜ Folgisellide Selts, õppekava koostajaks rahvamuusikaõpetaja ja etnomusikoloog Krista Sildoja.

Laiemalt on Mooste jõudnud rahvamuusikakaardile läbi  festivali “Moisekatsi elohelü”, mis toimus sel aastal juba 13. korda. Rahvamuusika töötlemise õhinast kantuna võtsid toimekad Mooste inimesed eesotsas vallavanem Ülo Needoga nõuks hakata süvenema meie esivanemate muusikalisse pärandisse. Uue kooli rajamine on selle soovi uhkeks väljenduseks. Loe edasi: Põlvamaal avatakse rahvamuusikakool