Alatskivi loss avaneb külastajatele täies mahus

Peipsiäärse piirkonna arhitektuuripärl Alatskivi loss on nüüd tõepoolest lõpuni renoveeritud ja viimased taastatud ruumid avatakse külastajatele 25. mail.

Möödunud suvel said ERF piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest rahastatud projekti „Alatskivi lossi renoveerimise viimane etapp“ eesmärgid tegelikult täidetud. Algse ajaloolise ilme said idatiiva esimene ja teine korrus, välisfassaad. Renoveerimata keldriosa plaaniti korda saada kaugemas tulevikus. Ehk aitas kaasa projektile valitud õige nimi või oluliselt suurenenud külastatavus, aga pigem oli ikka muudatustaotlusel sedavõrd jumet, et EAS otsustas anda võimaluse Alatskivi vallal ellu viia ka lossi keldri renoveerimine. Loe edasi: Alatskivi loss avaneb külastajatele täies mahus

ERMis avatakse näitus “Meie uued vanad mustrid”

Laupäeval, 26. mail avatakse Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas Tartu Kunstikooli õpilastööde näitus “Meie uued vanad mustrid”.

Ülesandeks oli kujundada rahvuslik pakkepaber. Vanadelt eesti asjadelt võetud motiive 21. sajandi vahenditega tuunides saadi uued mustrid. Algmotiivid on maha joonistatud püsinäitusel olevatelt esemetelt.

Kolmanda kursuse õpilased alustasid vöökirjast ja lilltikandist, neljanda kursuse omad joonistasid motiive puidust esemetelt. Täiskasvanud õppijad käisid Heimtalis mulgi ja setu tikandeid kopeerimas. Õpilasi juhendas
Tiina Unt.

Allikas: Tartu Kunstikool

Viljandis tulekul maarahva päästmise mõttetalgud

Viljandis korraldatakse 28. mail maarahva päästmise mõttetalgud, arutelu toimub aadressil Vabaduse plats 6 (II korruse saalis).

Maarahva päästmine on maarahva enda asi. Kuidas säilitada elu maal kui koolivõrku reformitakse, päästekomandosid suletakse ja vallad kokku kuivavad? Arutame seda kuidas maaelu säilitada, kuidas endit õnnetuse eest hoida, kuidas häda korral abi vajajani jõuab. Avatud Ruum aitab paljude mõtteid jagada-siduda ning tehtud mõttetööst saab olema kokkuvõte mida hiljem teistelgi hea lugeda. Ruumi hoidja on Mikk Sarv.

Kuna mõttetalgute korraldus on õhinapõhine, siis ootame igakügset abi. Kes saab tuua teelauale suupisteid, kes aga pakub autos vaba küüdikohta.

Allikas: Peep Tobreluts, tel 5133910, e-post peep.tobreluts@gmail.com

Maailma suurim laste rattaralli juba sel laupäeval Tartus

30. Tartu Rattaralli lastesõidud. Foto: Tarmo Haud
26. mail kogunevad tuhanded lapsed Tartu kesklinna, et osaleda SEB 31. Tartu Rattaralli lastesõitudel. Kui eelmisel aastal võttis üritusest osa veidi üle 3000 lapse, siis sel aastal on korraldajad valmis 3500 lapse osalemiseks.

„Nii suure osalejate arvuga ürituse näol on tegemist maailma suurima lastele korraldatud rattaralliga! Üritusest osa võtma on oodatud nii väikesed algajad rattasõitjad kui ka juba suuremad rattasõbrad. Tartu Rattaralli lastesõite on korraldatud juba 28 aastat ning soovime seda traditsiooni kindlasti jätkata ka tulevikus,“ lausub Klubi Tartu Maraton projektijuht Kunnar Karu.

SEB 31. Tartu Rattaralli lasteüritused on osaks terve nädalavahetuse ehk reedest pühapäevani kestvast üritusest Estonian Cycling Weekend 2012, mis koondab endas profisõite, rahvasporti ning laste rattasõite olles maailmas unikaalseks sedalaadi ürituseks. Loe edasi: Maailma suurim laste rattaralli juba sel laupäeval Tartus

Tehvandi staadion muutub sel nädalal lennuväljaks

Tiibvarjusport. Foto: Paap Kõlar
24. – 27. mail korraldab Eesti Tiibvarjuspordi Liit Otepää-Palupera ümbruses esmakordselt rahvusvahelised motovarjuspordi võistlused, mis on ühtlasi testiürituseks aasta hiljem samas toimuvatele mastaapsetele Euroopa Meistrivõistlustele motovarjuspordis. 26. mail muudetakse Tehvandi staadion omapäraseks lennuväljaks.

Võistluste raames, laupäeva õhtul, ajavahemikul kell 20.00-21.30 toimub Tehvandil publikule suunatud lennushow.

Ürituse ühe korraldaja Paap Kõlari andmeil saabub laupäeva õhtul lennates Tehvandile rahvusvaheliselt kirev lennuseltskond, mis kindlasti ei jää otepäälastele märkamatuks, kuna õhus tiirlevaid erinevaid lennuaparaate saab olema rohkesti. Järgnevad staadionilt üle- ja läbilennud, formatsioonilennud, demo- ja trikilennud staadioni kohal, serpentiinid, suitsud ja muud põnevat.

Eriti soodsa ja tuulevaikse ilma korral võib näha ka põnevamate täpsusharjutuste tutvustusi ning üllatusena ehk isegi paari päris uut ja ekstreemset lennueksperimenti. ,,Meie spordiala on väga ilmatundlik ja oleme valinud selleks ürituseks parima võimaliku aja, lõplikud olud aga selguvad ikkagi alles kohapeal. Kui vähegi võimalik, toimuvad vahemaandumised ja stardid otse staadioni tribüüni ees, seal teeme siis ka juttu ja tutvustame huvilistele motovarjusporti lähemalt,“ kinnitas Paap Kõlar. Loe edasi: Tehvandi staadion muutub sel nädalal lennuväljaks

Bioneer.ee tähistab neljandat tegevusaastat

Rohelist eluviisi edendav kodanikumeedia portaal Bioneer tähistas neljandat sünnipäeva. Sünnipäeva puhul sai portaal ka uue kujunduse.

„Nende nelja aasta jooksul on Bioneeri peamiselt vabatahtlikest koosneval toimetusel olnud tänuväärne võimalus anda oma panus eestimaalaste keskkonnateadlikkuse edendamisse. Bioneeri portaali tublid vabatahtlikud on Eesti sõltumatu kodanikumeedia pioneerid,“ selgitas portaali tegevtoimetaja Katrin Lipp. „Kodanikumeedia võlu seisnebki selles, et igaüks meist võib anda läbi selle oma isikliku panuse. Igaüks, kes tunneb, et just temal on midagi olulist keskkonna või rohelise eluviisi kohta öelda, võib oma kaastöö meile saata,“ lisas Katrin Lipp.

Läbi aastate on Bioneeril olnud ligikaudu 150 vabatahtlikku, kelle kaasabil on ilmunud üle 13 000 artikli, uudise ja teate. Keskmiselt külastab Bioneeri kuu aja jooksul 25 000 individuaalset külastajat, kes teevad ligikaudu 35 000-40 000 külastu st ja 65 000-100 000 klikki.

MTÜ Ökomeedia juhatuse liige Rasmus Pedanik ütles, et 2008. aastal portaali luues oli peamiseks eesmärgiks sõltumatu ning apoliitilise keskkonnainfo jagamine. Eestimaalasi huvitas keskkonna- ja ökoteema ning Bioneer täitis inimeste infonälga teotahtelisi kodanikke kaasates. “Olime ja oleme endiselt bioneerid püüdes saada ise keskkonnast teadlikumaks ning jagada meid ümbritsevaid teadmisi kõigi huvilistega,” selgitas Rasmus Pedanik Bioneeri portaali tegijate eesmärki. Loe edasi: Bioneer.ee tähistab neljandat tegevusaastat

Lau külapood viib külastaja tagasi aastasse 1938

Lau külapoe avamine Eesti Vabaõhumuuseumis. Foto: Heiki Rebane/BNS
Eesti Vabaõhumuuseum tähistab oma 55. sünnipäeva uue eksponaathoone – Lau külapoe – avamisega. Külapoes valitseb 1938. aasta õhustik ja sealt saab osta ka erinevaid kaupu: sukki-sokki, nööpe-paelu, kangaid ja huulepuna, prantsuse seepi, kahvleid ja lauanuge, söögikraami, õlut jm.

Lau külapood on pärit Ingliste valla Lau külast, endisest Juuru kihelkonnast Harjumaal. Hoone on ehitatud 1914. a Ingliste mõisa viinapõletaja Jaan Meinbergi poolt. Üsna tõenäoliselt oli see algselt mõeldud vaid elumajaks ning kohandati poehooneks alles hiljem. 1930. aastal rentisid osa ruume poeks Lau külast pärit Jaan ja Amalie Pikkof, kuid paraku läks nende poepidamine 1934. a pankrotti. Pärast seda võttis poe üle Jaan Meinbergi lesk Anna Pauline Meinberg koos oma tütre Alice´ga. Rahva seas kutsutud neid Poe-Mammaks ja Poe-Liisiks. Mingil määral tegutses Lau pood ka kokkuostupunktina ning Poe-Mamma korraldanud seal kohalikele naistele kokakursusi.

Lau pood oli tüüpiline väike segapood, kus müüdi nii toidukraami kui ka pudu- ja riidekaupa. Loomulikult ei puudunud sealt petrooleum, lambid, tikud, tubakas ja maiustused. Enamasti toodi kaup kohale ringisõitvate kaubaagentide poolt. Pood lõpetas tegevuse 1940. aastal. Eesti Vabaõhumuuseum omandas poe 1999. aastal.

Allikas: Eesti Vabaõhumuuseum

Viljandis sai nurgakivi haigla õendus- ja hoolduskeskus

Viljandi maavanem Lembit Kruuse nurgakivi asetamisel. Foto: Viljandi maavalitsus
Viljandis asetati nurgakivi SA Viljandi Haigla Psühhiaatriaosakonna õendus- ja hoolduskeskuse vundamendile, et juba selle aasta lõpus kaasaegne keskus Jämejalal abivajajatele avada.

Viljandi maavanem Lembit Kruuse sõnul kerkib keskus õigesse kohta, sest nii moodustub terviklahendus, kus uus investeering hakkab varem tehtuid toetama. „Asetame kompleksi rajamisega sümboolse nurgakivi ka maakonna ja terve lõuna Eesti arengusse, sest tegu on ju maakonnaülese objektiga. Samuti kerkib taas ilus algatus maakonna hooldusvaldkonna arendamise suunal, sest Viljandimaal on erivajaduste hoolekandelise tegevusega samas paigas tegeldud enam kui sada aastat. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et meie tugevust mõõdetakse meie nõrkuse kaudu. Vaid need ühiskonnad on tugevad, kus nõrgemaid ja abivajajaid hätta ei jäeta,“ rõhutas Kruuse.

Nurgakivi asetamisel võtsid sõna ka Sotsiaalministeeriumi kantsler Marelle Erlenheim, riigikogu ning SA Viljandi Haigla nõukogu liige Peep Aru ning SA Viljandi Haigla juhataja Ülle Lumi. Viimane rääkis haigla kui organisatsiooni arendusest, võrreldes seda inimesega, kes peab samuti plaani pidama, need ellu viima ning läbi tegevuse arenema ning heas konditsioonis püsima.

Keskuse ehitajaks on oma maakonna ehitusfirma Silindia, kelle juhi Toomas Perve hinnangul ei näe ta täna takistusi hoone õigeaegseks valmimiseks.

Õendus-hoolduskeskus luuakse eelkõige silmas pidades neid hooldatavaid, keda on tabanud dementsus. Arhitektuursed siselahendused loovad haigetele keskkonna, kus selle haigusega kaasuvate erisustega võimalikult valutult toime tulla.

Allikas: Viljandi Maavalitsus

Räpinän arotedi suidsusannuga köüdet tegemiisi plaanõ ja näüdäti vahtsõt savvusanna raamatut

Neläpääväl, lehekuu 17. pääväl tulli Räpinähe keskkunnamajja kokko inemise Võromaa eri nukkõst arotama mõttit, kuis saanu toeta suidsusannu ja kombidõ edesipüsümist uma kandin.

Arotusõ käigin kõnõldi maaelost, mis om suidsusanna püsümise man jo kõgõ tähtsämb – sann käü iks maaelämise manu. Juttu oll ka tuust, kuis sannaumanik võinu saija nõvvu ja api sanna ehitamise vai remontmise asjan. Sannu ja sannakombide alalhoitumise jaos om vajja, et inemise tiiäsi seost asjast inämb. Tuu hääs om jo ütsjago tüüd är tettü: olõman om kodoleht, ringi liigus sannanäütüs, õkva tull trüküst raamat ja suvõl saa valmis lühkü film. Huviliisi jaos om sannapäivi kõrraldadu ja naid tulõ ka seo suvi. Uuritu om prõllatsid sannakombit ja käütü sannu üles võtman. Jututsõõr käändse ka suidsusannaelamuse ”müümise” pääle. Suidsusann om turistile põnnõv, a õnnõ sõs, ku tuu sanna lugu kõgõ kombidega ka vällä tulõ. Müümise man olõvit ohtõ tulõ läbi märki, mitma jututsõõrilidsõ tulõti miilde, et turism tohe-i olla seon asjan päämäne.

Suidsusanna kuuntüükogo sai tsõõriklavva arotusõst mitmit tsihte ja kuuntüü-lubamiisi. Kokko pandas tegevüskavva, midä om vajja UNESCO esindüsnimekirja taotluse jaos. Taotlus tahetas valmis saija 2013. aasta keväjes.

Pääle arotust sai nätä vahtsõt raamatut ”Mi uma savvusann”, miä kõnõlõs vana Võromaa ja Setomaa suidsusannust ni sannakombist. Loe edasi: Räpinän arotedi suidsusannuga köüdet tegemiisi plaanõ ja näüdäti vahtsõt savvusanna raamatut