Sännas tulekul kolmas Euroopa väärtfilmiõhtu

25. mail algusega 20.00 linastub Sänna Kultuurimõisas Euroopa väärtfilmide sarja kolmas linateos. Sedapuhku näidatakse Prantsuse uuema laine koomiksikuntsniku Joann Sfari debüütfilmi “Serge Gainsbourg – huligaani armastus”, mille aluseks on tema enda koomiksiromaan.

Ekraanile tuleb liigutav episood ühe kunstniku elust, kes on jätnud oma jälje maailma kultuurilukku: see on pilk prantsuse poppikooni Serge Gainsbourg’i elule läbi koomiksikunstnik Joann Sfari silmade. Pilguheit prantsuse laulja, näitleja, režissööri ja poeedi Serge Gainsbourg’i elule algab 1940-ndate aastate natside poolt okupeeritud Pariisist. See on koomiksikunstnik Joann Sfari elutruu muinasjutt tõelisest elukunstnikust, nõukogude võimu eest põgenenud juudipoisist, kes pääses genotsiidist üle noatera, tahtis saada suureks maalikunstnikuks, ent avastas muusiku rutiinitöös oma ande laulumeistrina. Lugematud afäärid kuulsate kaunitaridega Juliette Grécost Brigitte Bardot’ni on lisanud Gainsbourg’i legendile sära, mida selles filmis lihvitakse. “Serge Gainsbourg – huligaani armastus” on film, kus on palju armastust, seksi ja veel rohkem muusikat.

Filmi juhatab sisse ning kommenteerib Sänna Kultuurimõisa tegevjuht Hendrik Noor. 2 tundi ja 10 minutit kestev film on valminud 2010 aastal Prantsusmaal. Film on eestikeelsete subtiitritega. Üritust toetab Euroopa Komisjon, Riigikantselei ja Võru Maavalitsus.

Allikas: Sänna Kultuurimõis

Laupäeval on Kalamaja päevad

19.- 20. mail saamegi kõik jälle Kalamajas kokku!
19 mai, LAUPÄEV

TETERMANNI MAJAS ja KALJU KIRIKUS (Kalju 1)
Laupäev algab traditsioonilise pannkoogihommikuga Tetermanni majas. Samas on avatud ka 1 euro pood.
Kalju kirikus toimub igal täistunnil 11-16 kontsert, lastele avatud mängunurk.

NB! Kell 14 toimub Tetermanni majas endiste ja praeguste seenioride jututund. Jututunni järel on seenioridele bussiekskursioon giidiga.

KOTZEBUE PLATSIL
Kell 11-17 toimub Kotzebue platsil suur kevadlaat.
Laadal toimub ka RAAMATUVAHETUS – võta läbiloetud raamatud kaasa ja vaheta uute vastu! Loe edasi: Laupäeval on Kalamaja päevad

Võrus saab tuttavaks Sänna kandi kirjanikega

Täna, 17. mail algusega kell 16 tutvustab kirjanik Lauri Sommer Võrumaa keskraamatukogus (Jüri 54, Võru) oma uut „Räestu raamatut”.

Raamatus avab kirjanik enda seotust Sänna kandiga, samuti kirjanike Artur Adsoni (peatükk „Arthur”) ja Juhan Jaigi (peatükk „Jaikiaana”) köidet selle kohaga.

„Kõige raskem on inimese moodi rääkida just lähedasest. Sest mis on keegi ilma kodu ja kodutundeta – allakäija, keda on raske jalule aidata. Paik settib inimesse aastatega ja inimese olemus imbub maastikku ja hoonete seintesse, nagu jääks kivi pinnale kerge tuulejoon. Ta on seal alles kuni ilma otsani, lõpmatult või ylestõusmise päevani, nagu keegi seda nimetab.”
(„Räestu raamat”, lk 11).

Raamatu kohta on lugeda ka siit: http://www.raamatukogu.viljandi.ee/?op=body&id=1086

Esitlusele on oodatud kõik (kirjandus)huvilised.

Vajame hariduse süsteemset reformi!

Evelin Tamm

Evelin Tamm

Haridus- ja teadusministeerium on välja käinud taaskordse reformikava, mille suhtes täpsustatakse sihtrühmade arvamusi maikuu jooksul. Käesolevaga esitan iseenda seisukoha, mis on muuhulgas kujundatud hariduse mõttekoja interaktiivsetel kokkusaamistel.

Gümnaasiumivõrgu korrastamise lähtealuste slõuganiks on „Igast gümnaasiumist hea haridus!“  Koostatud projekt on kui järjekordne ideevälgatus, millel puudub läbi mõeldud strateegia erinevate sihtrühmade kaasamiseks ja seega ka veenev sisu. Ainukeseks selgelt väljendatud eesmärgiks on koolivõrgu kiire reorganiseerimise vajadus raha kokkuhoiu eesmärgil. Käesoleva artikli taotluseks on selgitada, miks vajame hariduse süsteemset reformi ja et muutused peavad seekord algama meist endist.

Paljudele meist on selge, et meie lapsed vajavad tähendusrikkaks kasvamiseks ja arenguks avatud kaasavat kooli.  Mis on kaasav kool?  Kaasamist saab mõista mitmes võtmes. Esiteks koolielu otsustusprotsessidesse kaasamine. Kas õpilased, lapsevanemad, õpetajad ja kogukond saab kohalikes haridusotsustes kaasa rääkida, osaleda otsustamisel? Kas nende arvamused on seisukohtade kujundamisel tähtsad ja omavad kaalu? Kas kõik asjaosalised on osalema kutsutud? Kas informatsioon on kättesaadav ja kõikidele mõistetav?

Kaasamist saab mõista ka kui suutlikkust integreerida kõik meie tuhanded personaalsed erivajadused sellisel moel, et igaüks meist tunneks oma kohta ja oleks aksepteeritud. Lõppude lõpuks on meil Eestis ainult loetud arv inimesi, kelle hariduse eest hoolt kanda. Kui paneme igale kolmandale mingi diagnoosi või arvame ta iseendast väljaspool olevaks, siis jäämegi lõpuks kolmekesi ja sajad tühjad koolimajad maakondadesse.

Seega peaksime mõistma, et kogu haridussüsteem on kogu tervikus kardinaalselt muutumas. Loe edasi: Vajame hariduse süsteemset reformi!