Neljapäeval tuleb Tartus kogukonna töötuba

17.-19. maini toimub Tartus loomeinimestele mõeldud töötuba Creative tools, mis võtab vaatluse alla kaks omanäolist kogukondade kohtumispaika: Tartu Loomemajanduskeskuse ning Antoniuse Õue.
Kolme päeva jooksul räägitakse nii nende erinevustest kui ühisosadest. Töötoa raames tutvutakse eelpool mainitud kogukondadega, toimuvad avatud loengud kodanikualgatuse, koostöövõimaluste, taaskasutusdisaini ning linnas toidu kasvatamise teemadel. Töötoa käigus meisterdatakse väliruumi-inventari nii Loomemajanduskeskuse pargialale kui Antoniuse Õue, mis loob paremaid võimalusi inimestevaheliseks lävimiseks ning väliruumi kasutuseks. Töötoas osaleb kokku 20 loomeinimest Tartust ja Cesisest, kes töötavad koos kohalike elanike ning kogukondade esindajatega. Töötuba korraldab TajuRuum koostöös Tartu Loomemajanduskeskusega. Kogukonna töötuppa on võimalik end registreerida kuni homseni. Töötuppa on piiratud arv kohti. Registreerimiseks helista või kirjuta: Kerli, kerli@tajuruum.eu, 56 358 065.

ELF kutsub seminarile „Väljakutsed ja lahendused teel jätkusuutliku puiduvarumisturuni“

Eestimaa Looduse Fond kutsub kõiki huvitatuid seminarile, kus üheskoos üritatakse leida vastust küsimusele, kuidas liikuda jätkusuutlikuma puiduvarumisturu suunas.

Toimumiskoht: Eesti Rahvusraamatukogu nurgasaal, Tõnismägi 2, Tallinn

Aeg: 25. mai, algusega kell 11:00

Üritus on tasuta, kuid kohtade arv on piiratud, seega palutakse huvilistel ennast kindlasti registreerida 23. maiks e-maili aadressil liis.kuresoo@elfond.ee

Seminari kava:

11:00 – 11:20 kogunemine, ELFi poolsed avasõnad

11:20 – 11:50 – Liis Kuresoo, Eestimaa Looduse Fond. Eesti ettevõtete puiduvarumispoliitikad ja –parktikad, kolmanda kordusuuringu esitlus.

11:50-12:20 – Mikk Link, keskühistu Eramets. Metsaühistud – usaldusväärne võimalus puidu müügiks ja ostuks.

12:20-12:50 – Kaido Lemendik, Eesti Maksu- ja Tolliamet. Milline on ettevõtluskeskkond läbi maksuhalduri andmete metsandussektoris? Mis on viimase kolme aasta jooksul muutunud?

12:50-13:10 – kohvipaus

13:10-13:40 – Taivo Denks, Keskkonnaministeerium. Euroopa Liidu puidumäärus – mida toob see kaasa Eesti metsasektori ettevõtetele?

13:40-14:10 – Evelin Urbel-Piirsalu, Säästva Eesti Instituut. Eesti metsasektor üleminekul jätkusuutlikkusele?

14:10-14:30 – arutelu ja kokkuvõte

Üritust modereerib Silvia Lotman, seminari korraldamist rahastab Rootsi WWF.

 

Lisainfo: www.elfond.ee/mets

Tallinna päeval toimub teatejooks „Toompea 18.45“

Tänasel Tallinna päeval toimub pealinnas teatejooks ” Toompea 18.45″, millega tähistatakse Eesti Kodukaitse moodustamise aastapäeva.
Täna möödub 22 aastat murrangulistest sündmustest, kus Toompeale, Interrinde miitingule kogunenud ülesköetud ja raevunud miitingulised murdsid lossi sisehoovi eesmärgiga kukutada alles mõned kuud ametis olnud ja riiki iseseisvumisteele suunama hakanud valitsus. Halvema hoidis ära tolleaegse peaminister Edgar Savisaare raadiopöördumise peale Toompeale appi rutanud tallinlased ja ümberkaudsete piirkondade elanikud, sundides märatsejad taltuma ning lossi sisehoovist ja platsilt lahkuma.

Öösel kell kolm võttis Eesti Vabariigi valitsus vastu otsuse kodu, rahu ja ühiskondliku korra ning kodanike turvalisuse tagamise luua organisatsioon Eesti Kodukaitse.

Nende sündmuste meenutamiseks hakati alates 1993. aastast korraldama teatejooksu „Toompea 18.45“. Kahjuks katkes traditsioon peale Kodukaitse
organisatsiooni tegevuse lõpetamist 1996. aastal. Sel aastal on ajaloolise teatejooksu traditsioon kavas taaselustada ja võistlema oodatakse arvukalt osavõtjaid.

Jooksu korraldavad Eesti Kodukaitse Ajaloo Selts koostöös Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti, Tallinna Kesklinna Valitsuse, Tallinna Spordi- ja Noorsooameti ja Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametiga.

Räpina liinan tulõ savvusanna-raamadu kaejatsi ja tsõõriklaud

Lehekuu 17. pääväl alostusõga kell 15 om Räpinä liinan Põlvamaa Keskkunna-ammõdi majan (Kalevi 1A) vahtsõ savvusanna raamadu vällänäütämine. Värviline, hulga piltega raamat “Mi uma savvusann” kõnõlõs vana Võromaa ja Setomaa suidsusannust ni sannakombist.

“Nii ku kõik mi elo om kõge muutuman, muut aig ka sannu ja sannakombit. Suidsusann om tan maanukan viil siiäni püsünü. Raamatun näüdätäski päämidselt prõllatsid sannu ja kõnõldas seoao kombist, a vällä tulõ ka köüdüs inneskiidsi aigõga” and lühkü seletüse raamatu kokkopandja ja kunstnik Margna Epp.

Raamadu andsõ vällä Võro Selts VKKF. Raamadu kokkopandmist ja trükmist omma tugõnu MTÜ Hinokad, Kultuuriministeerium Vana Võromaa kultuuriprogrammist, Eesti Kultuurkapital, Piiriveere Liider LEADER-programmist, Võro Instituut. Loe edasi: Räpina liinan tulõ savvusanna-raamadu kaejatsi ja tsõõriklaud

Loomaaed ootab täna talgutele

Et lasteloomaaed 1. juuniks avada, kutsub Tallinna Loomaaed täna vabatahtlikke talgutele lehti riisuma ja muid õuetöid tegema. Pärast töötegemist räägib zooloog Aleksei Turovski lasteloomaaia õues loomajutte.

Talgutele registreerida saab meiliaadressil last@tallinnzoo.ee, mis tagab tasuta sissepääsu loomaaeda koos talguliste grupiga. Tööriistad ja kindad on kohapeal olemas.

Kogunemine on 14.15 loomaaia Põhjaväravas Paldiski mnt 145. Tunniajane loeng algab kell neli.

 

Kust sa tulid, võõras mees?

Kuu aega tagasi kirjutasin puukidest ja puugihaigustest, aga see lugu sai ootamatu jätku. Nimelt tuli headelt sõpradelt Saksamaalt sõnum, et borrelioosi raviks võiks katsetada ühe Euroopas levinud taime tinktuuri. Hildegard küsis, et kas meie metsades kasvab selline taim mille ladinakeelne nimi on Dipsacus sylvaticus. Ei kasva, pidin vastama ja pole tal õiget eestikeelset nimegi… siiski, uniohakas on talle nimeks antud.

Asusime siis Mikuga kohe uurima, mis taim see on, millest nii palju Euroopas ja Ameerikas abi on, koguni süüfilist ravivat see taim. Imerohi tõega! Miks siis meil sellest midagi ei teata?

Tellisime interneti kaudu Ameerikast koguni põneva ravimtaimede raamatu, mis sellest taimest pajatab. Uurisime Aili Pajult ja Ain Raalilt, Lembit Kuhlbergilt, Rein Sanderilt ja Mall Värvalt, taimetarkadelt kellest väga lugu pean. Kuid Euroopa metsades kasvav taim on võõras, mis võõras. Ehkki, jah facebooki pandud küsimus tõi ka teate, et ühel sõbral selline taim aias kasvab.

Kogu sellest mitmenädalasest otsingust jäi kumama küsimus: Miks on üks taim meie jaoks võõras ja teine omane ja armas? Loe edasi: Kust sa tulid, võõras mees?