“101 last Toompeale” ootab selle aasta teemasid

Taaskord kogub tuure iga-aastane demokraatiaüritus „101 last Toompeale“. Ürituse eesmärgiks on toetada noorte osalust riiklikus otsustusprotsessis. Et ka noored saaksid hääle sekka öelda, oodatakse kõigilt noortelt teemasid, mis on neile olulised.

Mida tahaksid riigikogus koos saja teise noorega arutada?

Hääletada saab siin.

Lastekaitse Liidu Noortekogule juba traditsiooniks saanud üritus „101 last Toompeale“ on iga-aastane üritus, mille eesmärgiks on toetada noorte osalust riiklikus otsustusprotsessis.

Noortefoorumiga „101 Last Toompeale“  tähistatakse ÜRO Lapse õiguste konventsiooni vastuvõtmist ÜRO Peaassamblee poolt 1989. aastal 20. novembril.

Aastatega on nii sisu kui vorm muutunud. Foorumist on saanud üritus, kus tõsiste arutelude ja mıttevahetuste käigus selguvad noorte seisukohad, mis Riigikogu istungite saalis ka laiema avalikkuseni jıuavad.

Igal aastal on foorumil keskendutud ühele teemale, mille noored on ise valinud. Viimastel aastatel on foorumile eelnenud eelfoorumid Eesti eri linnades. Alates 1998. aastast on koostööpartnerina osalenud samal aastal asutatud õpilasesinduste katusorganisatsioon Eesti Õpilasesinduste Liit.

Padisel õpitakse Kreeka tantse

Pühapäeval, 20. mail algusega kell 16 Padise Rahvamajas on võimalus õppida tantsima Kreeka tantse.

Kreeka tantse tuleb õpetama elukogenud muusik Olavi Kõrre, kes on muuhulgas ka elanud Islandi saarel. Kavas on sirtaki, kalamatianos ja Kreeka rumba ning veel mitmed kuumaverelised tantsud. Kreeka tantsudele lisaks saab ka Eesti tantse tantsida.

Eelnev tantsuoskus ei ole vajalik, tantsusammud näidatakse ette. Saab tantsida elava muusika järgi, mida juhtub igapäevaelus ju harva. Kasutagem võimalust!

Meil on teelauake, kuhu võib kaasa võtta head ja paremat põske pistmiseks.

Osalustasu 3 eurot.
Olete oodatud!
Info: Helle Suurlaht, tel +372 5554 1494

Hõimuklubi otsib eesti sõnade juuri

Kolmapäeval, 16. mail kell 17 on Eesti Keele Instituudi suures saalis (Roosikrantsi 6, Tallinn) järjekordne Hõimuklubi, mis seekord uurib, kust on pärit eesti sõnad.

Äsja valminud “Eesti etümoloogiasõnaraamatus” käsitletakse eesti kirjakeele sõnavara päritolu. Sõnaraamatus on üle 6600 märksõna, eesti keele tüvevara ajaloo ja etümoloogiateaduse metoodika lühiülevaade ning teiste keelte sõnade register.

Eesti Keele Instituudis aastatepikkuse töö tulemusel valminud raamatut tutvustavad koostajad Iris Metsmägi, Meeli Sedrik ja Sven-Erik Soosaar. Etümoloogia-alase uurimistöö põnevatest tagamaadest räägib Udo Uibo.

Hõimuklubi toimub koostöös Eesti Keele Instituudiga, toetab Tallinna Kultuuriväärtuste Amet.

Kõik huvilised on oodatud! Üritusest osavõtt on prii.

Rakvere tegevus Targa Maja Kompetentsikeskuse rajamisel äratas Brüsselis suurt huvi

12. mail tähistati Brüsselis 20. korda Euroopa Festivali, mille raames toimusid Euroopa institutsioonides Avatud Uste Päevad ja lisaks üritusi üle
kogu Brüsseli.

Rakvere linna delegatsioonil oli au olla 40 Euroopas esile tõstetava linna ja regiooni seas ja tutvustada Rakveret kui tarka, energiasäästlikku ja atraktiivset linna. Linnapea Andres Jaadla sõnul on Rakverele suureks tunnustuseks, et linna tegevus Targa Maja Kompetentsikeskuse rajamisel on
leidnud Euroopas suurt tähelepanu.

Targa Maja Kompetentsikeskuse näol on tegemist ühega kuuest Eestisse rajatavast kompetentsikeskusest. Rakvere kompetentsikeskuse tegevuse
eesmärgiks on hoone planeerimis- ja projekteerimisprotsesside kaudu luua testkeskkond kaasaegse hooneautomaatika rakendamiseks.

Lisaks tavapärasele tutvustavale infolauale esitles Rakvere end ka targa linna näitusega, mis oli eelnevalt üleval ka Kopenhaagenis. Rakvere oli üks
kuuest linnast, kellel Brüsselis Avatud Uste Päeval õnnestus end nii suurelt esitleda. Rakvere infolaua ja -stendide vastu suur tuntu suurt huvi.
Rakvere kohta küsiti ka muud infot, näiteks erinevate vabaajaveetmise võimaluste kohta.

Rakvere saavutused antud valdkonnas leidsid äramärkimist juba 22.-23. märtsil Kopenhaagenis toimunud viiendal Euroopa linnade ja regioonide
üldkogul. Seal tutvusid Rakvere tegemistega nii Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso, Euroopa Parlamendi president Martin Schulz kui ka Regioonide Komitee president Mercedes Bresso.

Eestist oli Brüsselis Avatud Uste Päeval esindatud lisaks Rakverele ka Tallinn.

Endel Susi tutvustab oma uut raamatut

29.mail kell 15.00 tutvustab Otepää Gümnaasiumi kohvikus otepäälane Endel Susi oma uut raamatut “Vana-Otepää muinasajast tänapäevani”. Valgas toimub raamatututvustus 29.mail kell 12.00 Valga Keskraamatukogus.

Raamatu autori, Endel Susi sõnul on raamatus juttu talude päriseksostmisest, küüditamisest, kollektiviseerimisest, kultuurist enne ja peale sõda, taasiseseisvumisest. „On ka ära toodud 73ne tuntud inimese lühielulood,“ täpsustas Endel Susi. „Kajastamist leiavad mõned faktid, mida üldsus vähe teab, näiteks, et Otepää alevi esimene nimi oli Vastse-Otepää, hiljem Nuustaku.“

Vana-Otepää külas asuva Uandi linnamäe järgi on lätlaste juures tuletatud Eestimaa nimetus Igaunia. 1879. a lasi Jakob Hurt rajada Vana-Otepääle uue kihelkonnakooli hoone, mis on praegugi kasutusel. Selles koolis on õppinud hilisemad kolm professorit, viis üleeestilise tähtsusega kirjanikku, kaks maailmameistrit, Otepää esimene linnapea, samuti Otepää esimene aukodanik ja muid tuntud tegelasi. Kes need tegelased olid, saab raamatust teada.

Otepää valla Aasta ema 2012 on Marge Tadolder

13.mail toimus Otepää Kultuurikeskuses emadepäevale pühendatud kontsert ning Otepää valla uutele ilmakodanikele sünnikirjade üleandmine. Otepää valla Aasta emaks 2012 sai Marge Tadolder.

Valla aasta ema konkursile laekus kolm nomineti: Ann MLT OÜ juhataja Marge Tadolder, IF Kindlustuse klienditeenendaja Tiiu Aart ja Pühajärve Põhikooli direktor Miia Pallase.

Aasta emale ja nominentidele andsid valla tänukirjad üle volikogu esimees Aivar Nigol ja vallavanem Andres Visnapuu. Emasid tunnustas Otepää
Naisseltsi esinaine Riita Aader, kes andis Aasta emale üle Aasta ema meene. Otepää valla Aasta ema esitati ka Vabariigi Aasta ema aunimetusele.

Emadepäeva kontserdil said sünnikirjad ka uued vallakodanikud, kes on sündinud ajavahemikul 1. oktoober 2011 – 31. märts.2012. Sünnikirja said 21 last, 7 poissi ja 14 tüdrukut.

Kontserdil esinesid Arsise kellade Tartu noorteansambel. Pärast kontserdi lõppu ootas kõiki emasid ja lapsi Otepää Naisseltsi poolt kaetud kohvilaud.

Aasta Emal 2012 Marge Tadolderil on kolm last, tema suurimaks kireks on käsitöö ning sellega on ta olnud seotud palju aastaid nii oma firma kaudu
kui ka hobina. Marge on Valgamaa Rahvakunsti- ja Käsitöö Keskseltsi asutajaliige ja juhatuse esimees alates selle asutamisest 2005.aastast. Marge Tadolder juhib kõigile otepäälastele teada ja tuntud käsitööpoodi Anni Butiik. Tema lapsed on öelnud, et nende emal on alati aega oma laste jaoks,
ta kuulab nende muresid, annab nõu ja aitab igas olukorras.
Aasta Ema 2012 nominent Tiiu Aart on emaks kolmele lapsele ja vanaemaks neljale lapselapsele. Tema lapsed iseloomustavad teda kui töökat, tublit ja pühendunud ema, kes jõuab kõik tööd tehtud ja energiat jääb veel ülegi. Töökaaslased leiavad, et ta on sõbralik ja hooliv inimene, kes on alati valmis aitama ja ei jäta kedagi hätta.

Aasta Ema 2012 nominent Miia Pallase peres on kaks last ja neli lapselast. Kolleegid hindavad teda kui otsekohest, heatahtlikku, abivalmis, kaastundlikku ja kindlameelset inimest. Tema juurde saavad kõik tulla nii oma rõõmude kui ka muredega.

Viljandi Kultuuriakadeemia koos Drakadeemiaga – “Päästa Magdalen”

„Päästa Magdalen“ on lugu, mille tegelased, kolm noort inimest, satuvad 2012. aasta maikuus Assauwe lossitorni: kes meelega, kes kogemata; ja lugu sellest, mida ja keda nad sealt leiavad. See on lavastus üksindusest, armastusest, illusioonidest. Sellest, kuidas endale loodud ideaalid purunevad nendega silmitsi seistes. Sellest, kas teist inimest on võimalik päästa iseenda käest. Sellest, et meil on vaja teisi, et näha iseennest.

hää küll ma lähen
olen nagu udu
ja laskun vihma-
lume-rahena
ei tule armas-
tusest iial puudu
sest kes on üks
on üks ka kahena
(Juhan Viiding)

Viljandi Kultuuriakadeemia etenduskunstide osakonna tudengid koostöös Drakadeemiaga. Laval teatrikunsti 10. lennu näitlejatudengid.

Lavastaja: Kaija Maarit Kalvet (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia)
Dramaturg: Birk Rohelend (Drakadeemia)
Kunstnik-butafoor: An-Liis Amur (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia)
Multimeedik: Terina Tikka (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia)
Valguskujundaja: Reelika Palk (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia)
Näitlejad: Liina Leinberg, Mihkel Kallaste, Rauno Polman (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia)

Etendused toimuvad:
K: 23.05 kell 17
R: 25.05 kell 17
L: 26.05 kell 13
Lisainfo Facebookis.

Euroopa väärtfilmiõhtu III – “Serge Gainsbourg – huligaani armastus”

25. mail algusega 20.00 linastub Sänna Kultuurimõisas Euroopa väärtfilmide sarja kolmas linateos. Sedapuhku näidatakse Prantsuse uuema laine koomiksikuntsniku Joann Sfari debüütfilmi “Serge Gainsbourg – huligaani armastus”, mille aluseks on tema enda koomiksiromaan.

Ekraanile tuleb liigutav episood ühe kunstniku elust, kes on jätnud oma jälje maailma kultuurilukku: see on pilk prantsuse poppikooni Serge Gainsbourg’i elule läbi koomiksikunstnik Joann Sfari silmade. Pilguheit prantsuse laulja, näitleja, režissööri ja poeedi Serge Gainsbourg’i elule algab 1940-ndate aastate natside poolt okupeeritud Pariisist. See on koomiksikunstnik Joann Sfari elutruu muinasjutt tõelisest elukunstnikust,  nõukogude võimu eest põgenenud juudipoisist, kes pääses genotsiidist üle noatera, tahtis saada suureks maalikunstnikuks, ent avastas muusiku rutiinitöös oma ande laulumeistrina. Lugematud afäärid kuulsate kaunitaridega Juliette Grécost Brigitte Bardot’ni on lisanud Gainsbourg’i legendile sära, mida selles filmis lihvitakse. “Serge Gainsbourg – huligaani armastus” on film, kus on palju armastust, seksi ja veel rohkem muusikat.

Filmi juhatab sisse ning kommenteerib Sänna Kultuurimõisa tegevjuht Hendrik Noor.

2 tundi ja 10 minutit kestev film on valminud 2010 aastal Prantsusmaal. Film on eestikeelsete subtiitritega.

Karlova päevad pakuvad nädala jagu kirevaid elamusi

14.-20. mail tähistab Tartu Karlova linnaosa traditsioonilisi Karlova päevi. Nädala jooksul pakutakse mitmekülgset kultuuriprogrammi, kiigata saab Karlova aedadesse ja hoovidesse, toimuvad linnaosa ekskursioonid ja arutelud Karlova piirkonna tuleviku üle. Teist aastat järjest tunnustab Karlova Selts „Karlova ehe“ tiitlit väärivaid Karlova hooned.

Nädal on jagatud teemapäevadeks: esmaspäev on pühendatud planeeringutele, teisipäev kannab filmi- ja nostalgiapäeva nime, kolmapäeval keskendutakse kirjandusele, neljapäev on kunsti- ja muusikapäev, reedel on tähelepanu all roheline keskkond, laupäeval tähistatakse Karlova päeva ning nädala lõpetab pühapäevane perepäev.

Karlova päevad juhatab sisse esmaspäeval, 14. mail toimuv planeeringute päev. Päeva põhisündmus on Karlova Seltsi poolt korraldatud Karlova ruumilise planeerimise seminar, mis toimub kell 18 Tartu Kunstikoolis (Eha 41). Teisipäeva, 15. mai ürituste naelaks kujuneb kunagise restoran Kasekese nostalgiaõhtu algusega kell 18 Anna Edasi kohvikus (Tähe 20).

Kolmapäeval, 16. mail saab osaleda kirjanduslikul ringkäigul Karlovas (algus kell 18, Tähe 20), mis lõpeb Eharoosal kirjandusõhtul Eha 31 aias, kus loomingut esitavad Karlova oma kirjanikud ning külalised Uuest Maailmast ja Supilinnast. Neljapäeva, 17. mai õhtul kell 18 ootab aga külalisi Tolstoi 3 aed, kus toimub muusikaõhtu hubase lõkke ääres.

Reedel, 18. mail toimuval rohelise keskkonna päeval räägitakse koduaedade heakorrastamisest, valmistatakse taimseid matkatoite ning kell 18 algab Tähe 20 eest rattaekskursioon tutvumaks omapäraste Karlova aedade ja hoovidega.

Nädal tipneb laupäeval, 19. mail toimuva Karlova päevaga, mis algab traditsioonilise karlovlaste paraadiga kell 11.30 Sõpruse silla juurest kulgedes Karlova päeva peoplatsile Tartu Loomemajanduskeskuse pargialale (Kalevi 13 taga). Päeva jooksul kell 12-17 saab osaleda karlovlaste laadal ja põnevates õpitubades nii suurtele kui ka väikestele ning nautida muusikaprogrammi kohalike ja kutsutud kollektiivide esituses.

Karlova päevad võtab kokku pühapäevane perehommik kell 11 Anna Edasi kohvikus, kell 15 esitletakse samas Karlovast mõjutatud tekstide kogumikku „Kirju Karlovast“.

Täpsem Karlova päevade kava Karlova Seltsi koduleheküljel.

Karlova päevi korraldab Karlova Selts koos paljude heade koostööpartneritega, toetab Tartu linn, Tartu Loomemajanduskeskus, Tartu Kultuurkapital, Kohvik Anna Edasi, „Meie“ toidupood Karlovas Võru tänaval ja Tartu Tuletõrjeühing.

Otsitakse Eesti kauneimat kortermaja

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) ja Eesti Kodukaunistamise Ühendus ootavad kortermaju taas osalema kauneima kortermaja konkursil. Konkursile esitatud objektide puhul vaadeldakse terviklikku ruumimõju, heakorda, haljastust ning väikevorme.  Kaunimad kortermajad valitakse välja neljandat korda ning korteriühistute huvi ürituse vastu on järjest suurenenud.

“Korteriomanikud tunnevad oma kodumaja korrastamise vastu elavat huvi,” kinnitab ka Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi pressiteates. “Aina enam näeb korrastatud kortermaju, aga korda tehakse ka majaümbrus – maja ümber istutatakse puid ja põõsaid, tehakse korda
rõdusid, luuakse lastele maja juurde vaba aja veetmise võimalusi.” Mardi sõnul on toimunud oluline muutus ning inimesed hakanud mõistma, et kortermaja on neile koduks, mille eest võimalikult hästi tuleb hoolt kanda. “Teadlikud omanikud muudavad ka ühistud tugevamaks ning nii tuleb järjest juurde terviklikult renoveeritud ja tänapäevastatud elukeskkonnaga elamuid.” Loe edasi: Otsitakse Eesti kauneimat kortermaja