Tartu Jooksumaratoni lastejooksudel osales 2600 last

Foto: Tarmo Haud

 Täna, 12. mail toimusid Tartus Tähtvere Spordipargis Tartu SEB 30. Tartu Jooksumaratoni lastejooksud, kuhu olid päikest ja tuult tulnud nautima 2600 last.
Päev enne SEB 30. Tartu Jooksumaratoni põhidistantse peetud lasteüritustel oli kõige rohkem osalejaid TILLUjooksudel, kust võttis osa 1985 last vanuses 3-8. MINImaratonil jooksis 615 last. Et pakkuda spordirõõmu ka kõigile lapsevanematele ning neile, kes eelistavad veidi pikemaid distantse, toimus 4,3-kilomeetrine avatud raja jooks.
Sõpradega koos jooksma tulnud Andero-Märt (5a), võttis oma jooksuemotsioonid kokku nii: „Mulle meeldis see, kuidas ma issist-emmest mööda panin“.
Kuna iga laps on võitja, siis Tartu Jooksumaratoni lasteüritustel võitjaid ei selgitada – iga laps startis ja lõpetas numbriga 1, lisaks sai iga laps medali ning diplomi. Kõikide osalejate vahel loositi välja auhindu erinevatelt koostööpartneritelt.
SEB 30. Tartu Jooksumaratoni lastejooksud on 2. etapp kogu aasta jooksul toimuvast Tartu MINI Neliküritus 2012 sarjast, mille kolmas etapp toimub juba täpselt kahe nädala pärast, kui Turu tänavas sõidetakse SEB 31. Tartu Rattaralli lastesõidud.
Nii lastele kui täiskasvanutele on terveks nädalavahetuseks koostatud põnevate üritustega maratoniprogramm. Täpsemalt: http://tartumaraton.ee/maratoninadalavahetuse-lisategevused
Juba homme, 13.mail toimub SEB 30. Tartu Jooksumaraton.
MTÜ Klubi Tartu Maraton

Veebis saab jälgida õhus lendlevat õietolmu hulka

Puude ja taimede õitsemise ajal sisaldab välisõhk tavapärasest enam õietolmu, mis võib põhjustada vaevusi tundlikele inimestele. Õhuseireveebis saab igapäevaselt jälgida õietolmu taset viies asulas: Tallinnas, Tartus, Kuressaares, Pärnus ja Jõhvis.

Eesti Keskkonnauuringute Keskus (EKUK) koostöös MTÜ-ga Eesti Allergialiit alustas eelmisel aastal Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel katseprojektiga, mille käigus mõõdeti õietolmu hulka õhus Tallinnas. Tänaseks on projekti haaratud lisaks neli linna, kus toimub õietolmu seire. Tulemusi mõõdetakse iga päev ning need on kõigile kättesaadavad EKUK õhuseire veebis http://mail.klab.ee/seire/airviro/pollen.html.

Astmaatikutele ja allergikutele on oluline võimalusel vältida vaevusi põhjustavaid tegureid. Igapäevased andmed õietolmu kontsentratsiooni kohta välisõhus on oluliseks infoks allergikutele.

Pille Rõivas

Vikerraadios algab aiandusnädal

Vikerraadio nõuandesaade “Huvitaja” keskendub uuel nädalal aiandusteemadele. Argipäeviti alates kella 10st tuleb juttu linnaaiandusest, ravimtaimede kasvatamisest, peenarde rajamisest, kahjurite hävitamisest, aiatööst kui treeningust, aga samuti uuematest aiatöömasinatest ja nende hooldamisest.

Teisipäeval räägitakse ravimtaimedest, aga ka laiemalt aiasaadustest c-vitamiini allikana. Teemast räägib pikemalt Tartu Ülikooli arstiteaduskonna farmaatsia instituudi farmakognoosia dotsent Ain Raal. Tervisespordi rubriigis arutletakse treener Ülle Ptšelovodovaga, kuidas muuta aiatööd tõhusaks treeninguks ning antakse nõu, kuidas selle käigus vältida vigastusi.

Kolmapäeval on jutuks kultuurmustikate kasvatamine Eestis, stuudios on Maaülikooli aiandusteadlane Kadri Karp.

Neljapäeval uuritakse, kuidas valida istikuid, samuti kahjurite vältimise viisidest. Nõudandeid jagab Eesti Maaviljeluse Instituudi vanemteadur Heino Lõiveke.

Reedel on tähelepanu aiamasinatel, eriti muruniidukitel ja aiatraktoritel. Nädala toiduminutites kõneldakse aga umbrohuks peetavate taimede kasutusvõimalustest köögis.

“Huvitaja” on eetris esmaspäevast reedeni kell 10.05, aiandusest räägitakse 14.-18. maini. Saatejuhid on Krista Taim, Meelis Süld, Sven Paulus ja Madis Kimmel. Teemakohased küsimused on oodatud e-posti aadressil huviaja@err.ee.

Anneli Tõevere-Kaur

Eile avati Jüri Arraku maalinäitus Ühendkuningriigis

Reedel, 11. mail avati Suurbritannias, Gloucesteri Linnagaleriis Jüri Arraku ja nimeka inglise kunstniku PJ Crooki ühisnäitus ”Kunst ja hing”.

Tegu on kunstnike teise ühisnäitusega. Esimene sai teoks 2006. aastal Tallinnas Draakoni galeriis ning oli pühendatud kuninganna Elizabeth II visiidile Eestisse. ”Kunst ja hing” on osaline kuninganna teemantjuubeli pidustustes. Teoste valikut suunas autorite mõttekaaslus inimlikkuse ja vaimsuse teemadel.

Väljapaneku avas Briti parlamendisaadik Richard Graham, kohal viibis ka Jüri Arrak.

Näitus jääb avatuks 30. juunini.

Reet Remmel

Tartus tunnustati täna ajaloohuvilisi õpilasi

President Toomas Hendrik Ilves tänas õpilaste ajalooalaste uurimistööde võistlusel tänavu osalenuid ning kuulutas välja tulevaks õppeaastaks uue võistluse teemal “Eesti tee demokraatiale“.

Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi poolt korraldatud ja president Toomas Hendrik Ilvese poolt patroneeritava XIII õpilaste ajalooalaste uurimistööde võistluse pidulik lõpetamine toimus täna Tartus, Haridus- ja Teadusministeeriumis, kuhu president Ilves saatis oma tervituse.

Tartus anti tänavu toimunud võistluse parimatele üle Vabariigi Presidendi auhinnad. President Ilves rõhutas seejuures, et korraliku hariduse osaks on hea kirjalik eneseväljendusoskus ning selle arendamisele tuleb koolides enam rõhku panna. Põhikoolidele oli selle aasta uurimisteemaks ”Minu pere”, mille eesmärgiks oli oma perekonnaloo uurimine ning parimate ajalooalaste uurimustööde autoriteks olid Siret Müller Nõo Põhikooli 9. klassist (”Eesti laste kasvukeskkond ja kohustused perioodil 1941- 2012 Mülleri perekonna näitel”, juhendaja Reet-Ingrid Haamer), Karmen Vesso Kuuste Põhikooli 8. klassist (”Koolikiusamisest ning distsipliiniprobleemidest Eesti kodudes 20. sajandi 1. poolest kuni 21. saj alguseni”, juhendaja Kersti Kivirüüt) ja Markus Vares Pärnu Kuninga tänava Põhikooli 8. klassist (”Kahe põlvkonna kaheksas klass”, juhendaja Elve Tamvere).

Gümnaasiumide teemaks oli ”Minu kodukoht ja rahvas” ning parimateks osutusid Triinu Avans Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi 11. klassist (”Magus Võrumaa”, juhendaja Helle Ruusmaa), Rauno Jallai Vastseliina Gümnaasiumi 11. klassist (”Vastseliina külade ühendus”, juhendaja Külli Lendsaar) ja Tuuli Talah Tamsalu Gümnaasiumi 11. klassist ( ”Pioneeritööst nõukogude ajal 1945- 1990 Tamsalu kooli näitel”, juhendaja Maie Nõmmik).

Eripreemia spordi väärtustamise eest said Merilin Šaitor ja Marilin Ait Rakvere Gümnaasiumi 12. klassist (”Andres Sõber ja BC Rakvere Tarvas”), eripreemia kodukoha tööstusajaloo jäädvustamise eest sai Riin Olvet Kadrina Keskkooli 12. klassist (”Artellist aktsiaseltsini”), eripreemia sotsiaalse sidususe teema käsitlemise eest sai Ingrid Kaasik Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi 11. klassist (”Lapsepõlve mängud kolme põlvkonna naiste mälestuste põhjal”), eripreemia kodukoha elukeskkonna käsitlemise eest sai Laura Kivilo Vastseliina Gümnaasiumi 11. klassist (”Muutused Vastseliina aleviku arengus selle tekkimisest tänaseni”), eriauhinna tervislike eluviiside väärtustamise eest anti Karoliine Kruusile Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi 8. klassist (”Sport minu suguvõsas”), eripreemia hea eluteemalise töö eest pälvis Merlin Sepp Kuressaare Gümnaasiumi 6. klassist (”Metsa Johani talu – selle lugu, tööd ja tegemised”) ning eripreemia huvitava perekonnaloo eest sai Ksenija Borovichuk Võru Kesklinna Gümnaasiumi 9. klassist (”Minu esivanemate lood”).

Sel aastal võistles 75 põhikooli ja 75 gümnaasiumi uurimust. Õpilaste uurimusi säilitatakse Eesti Kirjandusmuuseumis, kus nendega on võimalik tutvuda kõigil huvilistel.

Puna-valged Poola õhupallid täitsid Suure-Jaani kooli

Poola-teemaline Euroopa päev Suure-Jaani gümnaasiumis. Vasakul (laua taga) seisab Poola suursaatkonna I sekretär Tomasz Grzybkowski.

10. mail korraldasid Europe Directi Viljandimaa teabekeskus ja Viljandi maavalitsus koostöös Poola suursaatkonna ning Suure-Jaani gümnaasiumi ja vallavalitsusega Suure-Jaanis Poola-teemalise päeva.

“Pilt oleks siis ilmselt samasugune, sest lapsed on igal pool sarnased,” ütles Poola suursaatkonna majandus- ja turismiekspert Oksana Kustova üht valges kirjas sõna “POOLA” kandvat punast õhupalli teise järel õhuga täites ning teda ümbritsevatele õpilastele ulatades. See kõlas nimelt vastuseks küsimusele, kas Eesti värvides õhupalle mõnes Poola koolis jagades oleks laste elevus sama suur.

Varem olid aga Oksana Kustova ja suursaatkonna I sekretär Tomasz Grzybkowski pidanud Euroopa päeva tähistamiseks korraldatud teemapäeval kooli vanematele õpilastele loengu, kus nad tutvustasid nii Poola ajalugu kui tänapäeva, samuti erinevaid Poola linnu.

Loengus leidsid käsitlemist ka kuu aja pärast algavad 2012. aasta Euroopa jalgpalli meistrivõistlused, mis peetakse Poolas ja Ukrainas. Tomasz Grzybkowski jutu järgi tõi see suurvõistlus lisaks staadionite turniiriks ettevalmistamisele ühtlasi kaasa ka mitu korda suuremad investeeringud lennujaamade jm. oluliste objektide renoveerimisse.

Samuti jagati koolis õpilastele erinevaid Poola ja Euroopa Liidu (EL) teemalisi teabematerjale. Ette oli valmistatud väike mälumäng Poola ja ELi teemaliste küsimustega, millele õigesti vastanute vahel loositi hiljem välja Europa Directi sümboolikaga meeneid.

Gümnaasiumist suundusid saatkonna esindajad vallamajja kohtumisele maavanema ja valla esindajatega. Suure-Jaani vallavanem Tõnu Aavasalu andis ülevaate Suure-Jaani linna ja valla ning Poola Hajnowka linna kultuuri-, spordi- ja ka plaanitavast tihedamast ettevõtluse alasest koostööst. Just hiljuti, aprilli keskel käis Suure-Jaani delegatsioon taas Hajnowkas ning sealset delegatsiooni oodatakse vastukülaskäigule juunis Suure-Jaani muusikafestivali paiku.

Viljandi maakonnal on sõprussidemed Poola Podlaskie vojevoodkonnaga, kuhu kuulub ka Hajnowka linn. Podlaskie ja Viljandimaa suhted said alguse 2002. aastal, kui president Arnold Rüütlit saatis tema ametlikul Poola visiidil toonane maavanem Helir-Valdor Seeder. Kahe piirkonna vaheline sõprusleping kirjutati alla 2004. aasta mais.

Tartus tuleb kogukonna töötuba

17.-19. maini leiab Tartus aset loomeinimestele mõeldud töötuba, mis võtab vaatluse alla kaks omanäolist kogukondade kohtumispaika: Tartu loomemajanduskeskuse ning Antoniuse õue.

Kolme päeva jooksul räägitakse nii nende erinevustest kui ka ühisosadest. Töötoa raames tutvutakse eespool mainitud kogukondadega, toimuvad avatud loengud kodanikualgatuse, koostöövõimaluste, taaskasutusdisaini ning linnas toidu kasvatamise teemadel. Töötoa käigus meisterdatakse väliruumi-inventari nii loomemajanduskeskuse pargialale kui ka Antoniuse õue, mis loob paremaid võimalusi inimestevaheliseks lävimiseks ning väliruumi kasutuseks.

Töötoas osaleb 20 inimest Tartust ja Cesisest, kes töötavad koos kohalike elanike ning kogukondade esindajatega. Töötuba korraldab TajuRuum koostöös Tartu loomemajanduskeskusega ning projekti rahastatakse Eesti-Läti programmist.

Kogukonna töötuppa on võimalik end registreerida kuni kolmapäevani, 16. maini.

Telefon 735 5003
E-post info@lmk.ee
Veebileht http://www.lmk.ee