Põhiteadmised rahaasjadest

“Mulle mõjus hästi, et vanemad mulle taskuraha ei andnud ja meie pere laristada ei saanud – ma pole raha- asjades tuulepea. Kui on ikka oma vaevaga teenitu, siis seda uisapäisa ära ei kuluta,” kirjeldab laulja Koit Toome lapsepõlvekodust kaasa saadud suhtumist rahasse.
Noortele rahaasju selgitavale tarbijaveebile kool.minuraha.ee antud intervjuus kirjeldab Koit Toome, kuidas ta käis taskuraha teenimiseks varases teismeeas suviti
šašlõkirestoranis tööl ning sai isikliku kogemuse varal aimu, et raha saamiseks peab vaeva nägema. Sama mõtet jagab tarbijaveebis ka näitleja Märt Avandi, kes rügas
14aastaselt suvel ehitusel, et kitarri ostmiseks raha koguda.
Nende näidete põhjal võiks sõnastada ühe olulisima nipi, kuidas lastele rahaga ümberkäimist selgitada: omateenitud raha õpetab vastutustundlikkust ja planeerimist
palju paremini kui ema ja isa manitsussõnad, et raha ei tohi niisama laristada.

Küllap on pea kõik lapsevanemad pidanud vaatama lapse paluvatesse silmadesse, kui too õhtul lasteaiast koju tulles nurub endale ilusat Barbiet või vinget Lego-komplekti,
mis oli sõbral lasteaias kaasas. Vanuse lisandudes tulevad nurumisnimekirja Wii, Playstation, nutitelefon, iPad…
Niisiis tuleb rahast, selle väärtusest, osturallidest ja perede erinevatest rahalistest võimalustest rääkida juba lasteaiaeas, sest lapsed puutuvad rahamaailmaga kokku
järjest nooremana. Arvelduskontogi võib avada juba imikule, kuid oma pangakaardi ja õiguse seda kasutada vanema seatud limiitide piires võib laps saada 6–7aasta-
selt. Järelikult peaksid rahaasjade korraldamise põhitõed juba siis enam-vähem selged olema.
Põhitõed on ju lihtsad – tuleb suuta vahet teha oma soovidel ja vajadustel, näiteks kas on vaja suurepäraste tehniliste võimalustega nutitelefoni või piisab ka tagasihoidlikumast mudelist, millega saab helistada, sõnumeid saata ja netis käia. Samuti võiks rääkida, et kui emal-isal raha rahakotist otsa lõpeb, ei saa seda “seina seest” ehk pangaautomaadist piiramatult juurde võtta – kulutada on võimalik vaid nii palju, kui teenid.

Edasi saab lugeda ajakirjast “Märka Last”

Homme algavad Lool Põhja-Eesti meistrivõistlused grillimises

Sel pühapäeval toimub Loo kevadlaadaga koostöös esimene võistlus sarjas Eesti meistrivõistlused grillimises – Grillfest. Kokku korraldab Eesti grilliliit rahvalike meistrivõistluste sarjas kuus regionaalset ja suured lõppvõistlused Pärnus 9. juunil. Võistlema ja pealtvaatajateks on oodatud igaüks, osalemine ja sissepääs on kõikjal tasuta.
Jõelähtme vallavalitsuse ja grilliliidu koostöös läbiviidavad Põhja-Eesti meistrivõistlused grillimises – Grillfest algavad pühapäeval, Loo Kevadlaadal kell 10. Seitsmetunnisel võistlusel süütavad võistlustule 15 võistkonda. Võistluse võitja pääseb 9. juunil Pärnus, Vallikääru aasal toimuvale lõppvõistlusele, kus osaleb 38 võistkonda Eestist ja välisriikidest nii grillimise kui rahvabarbecue kategooriates.

Sel aastal võisteldakse meistrivõistluste sarjas kolmes voorus – Rakvere searibi, Talleggi kanaliha- ja Kaupmehe fantaasiavoorus. Rahvalikus koolitunnis “Eesti rahwa grillikool” tutvustatakse hooaja uusi grillitooteid, avatud on meisterküpsetajate Grillisemude grillirestoran ja kõikjal esinevad head artistid.

“Eesti grilliliit korraldab regionaalseid grillivõistluseid neljandat aastat ja nüüd võime uhkusega öelda, et grillimine on tõeliselt massidesse läinud. Sel aastal on ettevõtete ja sõpruskondade huvi rahvalikel võistlustel osalemiseks sedavõrd suur, et näiteks kahel esimesel, Põhja ja Kesk-Eesti võistlusel, oli lisaks 15 osalevale võistkonnale veel ka ootelehel võistkondi, kahjuks kõik võistlema ei mahugi”, rääkis Eesti grilliliidu juhatuse liige ja peakohtunik Enn Tobreluts.

Võistlussarja “Eesti meistrivõistlused grillimises – Grillfest 2012” toimumiskohad: Põhja-Eesti meistrivõistlused grillimises: 6. mai, Jõelähtme vald, Loo kevadlaadal, Kesk-Eesti meistrivõistlused grillimises: 12. mai, Rapla, (M)Elumessil, Lõuna-Eesti meistrivõistlused grillimises: 19. mai, Valga, Keskraamatukogu platsil, Ida-Eesti Meistrivõistlused Grillimises: 27. mai, Jõhvi, Kontserdimaja platsil, Lääne-Eesti meistrivõistlused grillimises: 2. juuni, Haapsalu, Lossiplatsil, Eesti Saarte Meistrivõistlused Grillimises: 7. juuli, Hiiumaa, Hellamaa rannas. Aasta lõppvõistlus toimub 9. juunil Pärnus, Vallikääru aasal, koostöös toidukultuuri festivaliga hea toidu festival “Grillfest”. 8. juunil peetakse samas paigas rahvusvahelised koolidevahelised meistrivõistlused grillimises – Grillium.

Grilliliidu korraldatavate võistluste eesmärgiks on propageerida isetegevuslikku toiduvalmistamist ja vabas õhus ning heas seltskonnas maitsva ja tervisliku toidu nautimist ning pärjata riigi parimad grillimeistrid.

MoKSi külaliskunstnik Izabela Ołdak paneb Mooste bussipeatuse särama

Mooste Külalisstuudiosse (MoKSi) resideerima tulnud Poola kunstnik Izabela Ołdak maalib üle Mooste bussipeatuse ootekoja. Tema maalingus põimuvad kokku Eesti rahvusmustrid ja kunstniku enda looming.

Aprillis saabus kaheks kuuks MoKSi oma loometööd tegema Izabela Ołdak Poolast, kes pakkus välja, et pisut väsinud välimusega Mooste bussipeatusele võiks anda uue sära. Selleks sai ühendust võetud Mooste vallaga, kes pani kohe lahkelt ka oma õla ettevõtmisele alla. Peale selle on Izabela kutsunud kuulutuste kaudu ka kõiki kohalikke huvilisi kaasa lööma, kommenteerima ja nõu andma. Praeguseks on ootekoja maaling, kus kohalikud rahvusmustrid põimuvad kunstniku käe läbi kompleksseteks ornamentideks, juba osaliselt valmis, Izabela on lubanud selle täiustamist veel jätkata.

Izabela Ołdak on kunstnik-kuraator, kes on huvitatud arhetüüpsetest mustritest ja kordustest. Uurides traditsioonilisi ornamente, loob ta neist uusi ning kasutab neid oma installatsioonides, (seina)maalides ja performance’eis. Peale maalimise kasutab Izabela oma kunstis palju ka Poola traditsioonilist käärilõiketehnikat, luues sel moel imelisi paberornamente. Selliseid lõiketehnikaid õpetas Izabela 28. aprillil MoKSis ka kõigile kokku tulnud huvilistele. Izabela Ołdak töötab MoKSis mai lõpuni.

Mooste külalisstuudio on loovisikute enda eestvõttel toimiv kunstikeskus, mis hõlmab ateljeesid, näitusepindu, töökodasid ja raamatukogu. MoKS tegutseb nii Moostes (külalisateljeed, toiduklubi, õpikojad) kui ka väljaspool seda. MoKSi tegevust rahastavad 2012. aastal Eesti Kultuurkapital, Hasartmängumaksu Nõukogu, Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Briti Nõukogu, Euroopa elukestva õppe programm Grundtvig.

Allikas: Siiri Kolka, MTÜ Mooste Külalisstuudio, www.moks.ee

Möödub 130 aastat elektri kasutuselevõtu esmamainimisest Eestis

Tartu Eesti Seitung
Täna 130 aastat tagasi kirjutati Peterburis ilmunud ajakirjas ”Elektritšestvo”, et Wiegandi tehas Tallinnas kavatseb gaasivalgustuse asendada elektrivalgustusega. Tegu oli Eestis elektri kasutamise esmamainimisega kirjasõnas.

1882. aastal ilmunud ”Elektritšestvo” andmetel plaaniti elektrivalgustust lisaks tehasele rakendada ka raudteetehastes, mõnel raudteeülesõidukohal ja Kadrioru kuursaalis. Samal aastal märgiti Tartu Eesti Seitungis, et elektrivalgus plaanitakse kasutusele võtta ka Kreenholmi vabrikus. Seitungis kirjutati järgnevat: ”Meie Kreenholmi vabrikut saab seniaegse gaasi tulede asemel varsti elektri valgus valgustama, mis gaasi tulest neli korda odavam ja sada korda valgem.”

Eesti Energeetikaveteranide ühenduse juhatuse esimehe Roomet Hausmanni sõnul on tähtpäev Eesti jaoks mitmes mõttes tähelepanuväärne. “Elektroenergeetika areng juba 130a taguses Eestis oli muljetavaldavalt kiire – Edisoni esimene töökindel elektrihõõglamp valmis 1879 aastal ning juba kolm aastat hiljem räägiti selle rakendamise plaanist Eestis. Paljud hilisemad leiutised on meie maile jõudnud märksa suurema viitega,” kommenteeris sündmust Hausmann.

”Selliseid eesrindlikke tähiseid võib leida veelgi varasemast ajast näiteks 1858 aastal Kreenholmi Manufaktuuri ketrusmasinate käivitamiseks paigaldati kaks 360 HJ 10 m läbimõõduga 100 tonnist metallist vesiratast, mis jäidki tehnikaajaloo võimsamateks maailmas. 1868.a. asendatakse vesirattad 1300 HJ hüdroturbiiniga, mis jäi maailma võimsamaks järgnevaks 27 aastaks kuni anti käiku Niagara hüdroelektrijaam. Tänu kiirele arengule, eriti peale taasiseseisvumist olemegi täna jõudnud sinnamaale, et kasutame kõige kaasaegsemaid ja esmakasutusel olevaid seadmeid ning saame oskusteavet, eriti põlevkivi energeetikas, ka mujal maailmas uhkusega tutvustada,” lisas Hausmann. Loe edasi: Möödub 130 aastat elektri kasutuselevõtu esmamainimisest Eestis

Talgupäeval on kodust välja tulnud üle 20 000 inimese

Hetk tänastel Kadrina saunatalgutelt. Foto: Kadrina Saunaklubi
Tänane üle-eestiline Teeme Ära talgupäev läks kohe hommikust hooga käima ja inimesi on kodudest välja tulnud rohkem kui talguveebi kirja pandud. Lõunaks talgupäeva staapi laekunud esmase info kohaselt osaleb talgutel üle Eesti kindlasti rohkem kui 20 000 inimest. Värsket talgutagasisidet saab jälgida talguveebist aadressil www.teemeara.ee/otse, kus info uueneb pidevalt kogu päeva vältel.

Talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liikme Tarmo Tüüri sõnul koguneb talgupäeva staapi kuhjaga uusi muljeid ja emotsioone käimasolevatelt talgutelt. „Tunda on, et taas toimub üle Eestimaa üks mõnus talgupäev – inimesed on kokku saanud, naudivad värsket õhku ja koostegemise rõõmu,“ lausus Tüür. „Talgupäeva meeskonnal on tõesti hea meel, et maikuu esimene laupäev on kujunemas iga-aastaseks hoolimise päevaks – päevaks, mil inimesed näitavad välja oma hoolivust kodukandi ja kogukonna suhtes!“

Hommikul alustatud talgutel peetakse paljudes kohtades lõunapausi. Tänavuses menüüs on lisaks talgusupile väga levinud talgupannkoogid ja kringel, mitmel pool lähevad koogid just ahju. Traditsioonilise talgusupi asemel pakutakse mitmel pool ka teisi maitseelamusi, Mustamäe talgutel on näiteks turgutuseks heeringavõileib.

Lõunasupi kõrvale puhutakse omakandi jutte või kuulatakse sajandivanust talgulugu vastilmunud talgulugude kogumikult. Sel aastal ongi kõlama jäänud, et talgulugude jutustamine ja talgupärimuse jagamine on saanud ühise päeva lahutamatuks osaks.

Enamik talgujuhte kiidab ilma ja kinnitab, et kohale on tulnud rohkem inimesi kui arvatud – eriti noori, kuid ka palju eakamaid, sest talgud vanust ei tunnista. Paljudest talgukohtadest on laekunud positiivne kommentaar prügi vähenemisega seoses. Ja esile on tõstetud sedagi, et talgud on kõigile tõepoolest väga ühendav kogemus. Loe edasi: Talgupäeval on kodust välja tulnud üle 20 000 inimese

Tuhanded talgulised osalevad täna talgupäeval üle Eesti

Mulluse talgupäeva algus Keilas: tööhoos on Miikaeli koguduse esimees Margus Välja. Foto: Valdur Vacht
Täna toimub ühine Teeme Ära talgupäev, mille raames korraldatakse üle Eesti kokku 1216 talgut. Varahommikuse seisuga on end talgutele kirja pannud 16 543 talgulist. Vaatamata väikesele hommikusele vihmasajule mõnes Eestimaa nurgas kutsub talgupäeva korraldusmeeskond kõiki inimesi kodust välja tulema, et pere ja sõpradega koos midagi kodukandi ja kogukonna heaks ära teha.

Kõige rohkem talguid peetakse Harjumaal ja Tallinnas, kuhu plaanitud 252 talgule on end kirja pannud üle 4000 inimese. Eriti aktiivselt osaletakse talgupäeval Saaremaal, kus toimub 133 talgut, millele on end kirja pannud ligi 2000 talgulist. Samuti Tartumaal, kus 110 talgule on registreerunud üle 1200 talgulise. Rohkem kui 1200 inimest on talgutel kirjas ka Läänemaal, Pärnumaal ja Ida-Virumaal. Lääne-Virumaal ja Järvamaal on registreerunud talgutele üle 800 inimese, Valgamaal ja Raplamaal on end kirja pannud üle 600 inimese.

Neile, kes sõidavad talgutele ühistranspordiga, pakub Edelaraudtee 5. mail võimalust sõita talgutele rongiga 50% odavamalt. Soodustus kehtib kõigile, kellel on rongi tulles kaasas talgutöövahend (luud, labidas, reha vms aiatööriist) või töökindad. Kõik need, kel sõlmitud Edelaraudteega ID-kaardiga Püsireisijaleping, saavad talgutele sõita päris tasuta.

Esimesed talgulised alustavad tööd kell 9, enamik talguid algab kell 10 või kell 11, mõned talgud peetakse pärastlõunal või õhtupoolikul ja mõned ka pühapäeval. Talgupäeva meeskond koos Tehnilise Järelevalve Ameti ja Päästeametiga kutsuvad talgulisi teada andma ohtlikest katmata kaevudest päästeala infotelefonile 1524.

Talgupäeva käiku saab jälgida nii Vikerraadio talguprogrammi kui Kuku Raadio talgusaadet kuulates. Vikerraadio talguprogramm on eetris kl 10-11 ja kl 12-14, Kuku Raadio Ilmaparandaja saade on eetris kl 14-15. Loe edasi: Tuhanded talgulised osalevad täna talgupäeval üle Eesti

Iisraelis avatakse Eesti ehtekunstnike näitus

Eesti Kunstiakadeemia Ehte- ja sepakunsti osakonna tudengid ning rühmitus õhuLoss avavad 10. mail Iisraelis Tel Avivis Shenkari Tehnika- ja Disaini Kolledži kutsel ehtenäituse RITUAAL.

Eesti Kunstiakadeemia Ehte- ja sepakunsti osakonna tudengid ning rühmitus õhuLoss maabuvad oma teostega Iisraeli, et mõtestada läbi rituaali-temaatika Eesti ehtekunsti olemust ning tutvustada meie hingelist kultuuriruumi. Tegu on ühe mahukama eesti ehtekunsti näitusega väljaspool Eestit üldse – eksponeeritud on ligi 150 ehte- ja sepakunsti tudengite, õppejõudude ning vilistlaste viimasel kümnel aastal loodud teost. Näituse fookus on kontseptuaalsel ja uuenduslikul unikaal-loomingul.

ÕhuLossi liikmed (professor Kadri Mälk, Tanel Veenre, Piret Hirv, Eve Margus-Villems, Kristiina Laurits, Villu Plink) on tihedalt seotud Eesti Kunstiakadeemiaga ning neli neist on ka ehte- ja sepakunsti osakonna õppejõud. Näituse raames toimub 8. mail Shenkari Kolledžis professor Kadri Mälgu ja Tanel Veenre loeng Eesti kaasaegsest ehtekunstist. Lisaks viivad Piret Hirv ja Tanel Veenre läbi ka viiepäevase töötoa.

Rituaali korrastav ja süvitsiminev toime, mis aitab mõtestada minapilti ning haakida end ühisteadvusega, on valitud selle näituse teemaks avamaks eestlase identiteeti ja lokaalset eripära. Loe edasi: Iisraelis avatakse Eesti ehtekunstnike näitus