Laupäeval toimub Narvas kevadlaat

Narva kevadlaat toimub laupäeval, 5. mail kella 10-17 Narva kindluse sisehoovis. Traditsioonilist Narva kevadlaata korraldab kaheteistkümnendat aastat Narva Kutseõppekeskus. Laada korraldamist toetab Narva Linnavalitsus.

Narva Kutseõppekeskuse direktori Margus Ojaotsa sõnul on kevadlaat saanud üheks kevadise Narva märksündmuseks.

Kevadlaadal pakuvad oma tooteid kaupmehed ja käsitöölised üle Eesti ja lähiriikidest. Pakutakse taimi ja istikuid, köögitarbeid ja toidukraami, mett, kudumeid jm. käsitöid, suveniire. Päeva jooksul toimuvad mitmesugused mängud, võistlused ja esinemised, esinevad kutseõppekeskuse ja linna loomingulised kollektiivid. Laadalisi toitlustavad Narva kutseõppekeskuse kokad. Päevajuhiks on teada-tuntud headuses Samuel Golomb.

Laada territooriumil toimuvad ka lihaküpsetamise võistlused – toimub Eesti Barbecue Assotsiatsiooni poolt korraldatav Eesti meistrivõistluste avaetapp barbecue lihaküpsetamises. Laadal saab tutvuda ka Narva Kutseõppekeskuses õpetatavate ametitega ja sisseastumisinfoga. Soovi korral võib registreeruda õppuriks väljavalitud erialal.

Sissepääs kevadlaadale on külalistele tasuta.

Toomas Kään

Täna toimuvad Maailmapäeva üritused Räpinas

2. mail korraldab Peipsi Koostöö Keskus koostöös Räpina Ühisgümnaasiumi ja Eesti Rohelise Liikumisega Maailmapäeva Räpinas.

Tallinnas on Maailmapäev toimunud Arengukoostöö Ümarlaua eestvedamisel juba seitse korda. Sel aastal toetab siseministeerium Maailmapäeva korraldamist ka Räpinas ja Mustvees. Maailmapäeva eesmärgiks on tutvustada, kuidas globaalprobleemid mõjutavad üksikisiku ja ühiskonna igapäevaelu ning kuidas igaüks meist saab mõjutada maailma. Räpina Maailmapäeva programmis on temaatiline õpilaste kunstinäitus ja viktoriin, Räpina Ühisgümnaasumi vilistlase Veronika Svištši fotonäitus „Vabatahlikuna Nigeerias”, Õiglase Kaubanduse Kohvik.

Ettekandeid tehakse õiglasest kaubandusest,  vabatahtlikust tööst Eestis ja arengumaades. Toimuvad maailmaharidusteemaliste filmide esitlused ja arutelu.

Peipsi Koostöö Keskus

Põlvamaa turismihooaja suvetervitus kirjutati sinitaevale

Üllatusesineja Ridali lennuklubist kandis suvetervituse selgele sinitaevale. Foto: Ulla-Maia Timmo.

1. mail Eesti Maanteemuusemis Varbusel toimunud Põlvamaa ja maanteemuusemi suvehooaja avaüritus “Lustlik Lõunamaa” ning imeilus kevadilm tõid kokku ca 300-400 vana ja uut sõpra.

Tervitussõnad ütles Põlva maavanem Ulla Preeden, ülevaate Põlvamaa turismisuve plaanidest andis Põlvamaa Arenduskeskuse turismiarendusjuht Ulla-Maia Timmo ning maanteemuuseumi tegemistest kõneles juhataja Mairo Rääsk.

Muuseumi tänavune hooajanäitus “Laadawärk” võimaldab laadalisena astuda rohkem kui saja aasta taguses ajas, saada osa kauplemisest 1920.-30. aastatel ja meenutada ENSV defitsiiditralli.
Valkla kõrtsi ees rullus lahti 19. sajandi lõpu külalaat, kus teiste hulgas pakkusid väärt kaupa Põlvamaa turismiettevõtjad.
Avatud oli liikluslinn, toimusid väljasõidud postitõllaga ning pakuti torti. Soovijad said katsetada trikke tõukejalgrattaga ning katsetada kanuusõitu kuival maal.
Vt rohkem pilte avamisüritusest Postitee kodulehelt.

Allikas: polvamaa.ee

Rõuges toimub koristuspäev reedel, 4. mail

Rõuge. Foto: puhkaeestis.ee

Reedel oodatakse Rõugesse kõiki turismiasjalisi ja teisi kodukohast hoolivad kodanikke. Seekord siis koristama.
Rõuge Vallavalitsus organiseerib traditsioonilise kevadise heakorratalgu reedel, 4. mail. Kogunemine on Ööbikuoru keskuse juures kell 14, et samas kõrval asuva sälkoru äärt võsast puhastada. Tehakse ka muid vajalikke töid: prahi korjamine, riisumine. Rehasid pole vaja kaasa võtta, küll aga kuluvad ära töökindad ja hea tuju. Koristustöödel osalevad ka vallamaja töötajad.Üheskoos loodetakse Ööbikuoru keskuse ümbrus teha kõigile atraktiivsemaks.

Täna hakatakse sotsiaaltöötajatele elektriautosid jagama

foto: err.ee

Esimesed autod on küll juba Tallinnas ja Tartus laiali jagatud, kuid tänasest hakkavad elektriautod jõudma ka teistesse kohalikesse omavalitsustesse.

Kohalike omavalitsuste esindajad saavad oma autod kätte lähimast Silberauto esindusest. Esimestena antakse need üle Tallinna Silberauto esindusest Anijale, Aegviidule, Keila linnale ja Keila vallale, Kohilale, Kosele, Kullamaale, Nõvale, Harkule ja Kärule. Tallinnas annab esimesed autod üle Mitsubishi Corporation Automotive Europe B.V. asepresident Yoshitomo Fukunaga.  

Täna antakse ka Pärnus autod üle Arele ja Sindile. Seejärel hakatakse autosid jagama teistest Silberauto esindustest üle Eesti.

Plaani kohaselt soovitakse sotsiaaltöötajatele anda ca 150 autot kuus või rohkem.

Kõik autod peaksid olema jagatud juunikuu lõpuks. 

Allikas: sotsiaalministeerium

Tartus algas Avastustee aastakonverents

Tartus Athena konverentsikeskuses peetakse täna Avastustee aastakonverents „Minu võimalused uue õppekava rakendamisel“.
Uue riikliku õppekava valguses sobib Avastustee metoodika kõikidele koolidele, iseäranis, kui projektist areneb kogu õppetegevust toetav institutsioon.

Avastustee ei ole ainult huvitavate katsete ning tegevuste lisamine õppetöösse, vaid see hõlmab süsteemset ja õpilase eakohasust arvestavat teemaplokkide süsteemi, kus õpetaja on suunaja ja juhendaja, õpilane aga aktiivne avastaja ja õppija.
Eestis on Avastustee nime all tegutsetud aastast 2009 ning projektiga liitunud üle 300 lasteasutuse, kolmandik neist koolid

Konverentsi raames toimuvad töötoad ja arutelu, mille eesmärgiks on tutvustada õpetajatele ning haridusjuhtidele uurimusliku õppega seonduvaid aspekte koolitöös ning leida võimalusi selle ellurakendamiseks.
Lähem teave: http://avastustee.ee/

Naiste kaasavara talgud Järvamaal

Järgnev talgulugu pärineb Eesti Rahva Muuseumi arhiivist ja kõneleb naiste kaasavara talgutest Järvamaal Ambla kihelkonnas Lehtse vallas 1920.-1930. aastatel. Loo on kirja pannu Leontine Rei. Tegemist on talgulugude kogumiku avalooga, millest siinkohal avaldame vaid alguse – lõpuni saab kuulata plaadilt või talguveebist.

Naistetalgud olnud kaasavara valmistamise talgud, ketruse, sulenoppimise, sukakudumise, õmblemise ja ka linaropsimise talgud.

Kui teada oli, et mõnel neiul pulmad lähenevad, läksid ümbruskonna naised talgute korras talle appi kaasavara valmistama. Vanasti polnud õmblusmasinaid. Kõik tuli õmmelda käsitsi. Lõngad kedrati kodus vokkidega. Ketrusi ja teisi „naistetalguid” peetud ikka talvel.

Minu vanaema rääkis, et enne tema mehele minekut olnud nende rehetoas üks mardipäev 20 neidu ketruse talgul. Ema muudkui valmistanud aga koondlaid ja küpsetanud koldeis kartulaid ja kerisel liha talgulistele. Ketrus toimunud peeruvalgel ja noored mehed tulnud mõnutegemiseks peergusi nuuskama – põleva peeru otsast sütt ära murdma. Siis loobitud hullamisega mõne neiule süsi kraevahelegi. Loe edasi: Naiste kaasavara talgud Järvamaal

5. mai tähistab viiendat talgukevadet

Teeme Ära talgupäeva meeskond kutsub kõiki eestimaalasi nii linnas kui maal õhinaga talgupäevast osa võtma. Maikuu esimene laupäev, 5. mai tähistab Eestimaal juba viiendat Teeme Ära talgukevadet. Taas saab talgupäeval üheskoos midagi toredat ja kasulikku oma kodukandis ära teha.

Talgupäevast on kujunenud algatus, mis toob kokku eri põlvkonnad igas Eestimaa nurgas, et oma elukeskkonda muutusi tuua. Ümbritsevat keskkonda võib muuta mitmel moel – alati ei pea tingimata reha või prügikotti haarama. Vägevaid talgutegusid saab korda saata ka pintsli, kudumisvarraste, kulbi või filmkaameraga, samuti mõttetalgute käigus. Peamine on teha talgutöid siirast soovist ja õhinaga.

Mullu peeti Eestimaal väga eriilmelisi ja põnevaid talguid: Jõgeval kudus Padjaklubi lastekodulastele sokke, Tartus tehti ühiselt tutvust mahetoiduga, Kuuli külas valmistati käsitsi poekotte, et saadud tuludest kohalikku loomade varjupaika toetada, Uulu noored koristasid puhtaks teekonna Uulu bussipeatusest Uulu muulini, et sealkandis oleks mõnusam jalutada, Kõpus istutati aga metsa. See on vaid kübeke kõigest, mis ära tehtud sai. Loe edasi: 5. mai tähistab viiendat talgukevadet