Eestimaa Looduse Fond koos kolme noore briti vabatahtlikuga viivad läbi pesakastide meisterdamise töötoa Uue Maailma Seltsis.
Õpetatakse valmistama nahkhiirte, lindude ja kimalaste pesakaste.
Jagatakse nii eesti kui briti pesakastikogemust.
Üritus toimub kell 14:00 kohas “Kapsad”
29. aprillil kogu maailmas tähistatav tantsupäev on alguse saanud 1982.aastal UNESCO ja rahvusvahelise tantsukomitee CID algatusena, et tuua
tantsukunst lähemale igale inimesele ning anda võimalus kõigile huvilistele tantsimiseks või tantsusündmustest osa saamiseks. Rahvatantsuhuvilised saavad tantsupäeva tähistada teatris NO99 toimuval traditsioonilise tantsu festivalil Sabatants, mis pakub tantsurõõmu lausa nelja päeva jagu,27.-30.aprillini!
Esimest korda toimuv Sabatants annab tantsijatele ja pillimeestele võimaluse ka Tallinna linnaruumis koosarutlemiseks ning –tegemiseks. Päevased ajad on sisustatud harivate loengute, õpitubade ja aruteluringidega, mis toimuvad paralleelselt kahes ruumis. Osavõtjad saavad lisaks Eesti ja muu Euroopa tantsude õppimisele ise kaasa mõelda ja rääkida ka erinevate tantsu ja tantsumuusikat puudutavate ilmingute ning
suundumuste üle.
Õhtuti tasub päeval õpitut kinnistada aga tantsuklubides. Tantsuks mängivad paljud omad: Maarja Nuut, Krista ja Raivo Sildoja, Siim Sarv, Tarmo
Noormaa, Kadri Lepasson, Johanna-Adele Jüssi, aga ka kaugema kandi rahvas: ByTikzyz ja Jurģis Ukrinsi kapell Leedust, Oskars Patjanko kapell Lätist ja Niwiński kapell Poolast, ning paljud teised. Samal ajal korraliselt toimuvate tantsuklubidega on avatud ka vabalava, kus kõigi meeleheaks
saavad mängida pillidega kohaletulnud.
Kui kogu festivali programm on ühtiv rahvusvahelise tantsupäeva eesmärgiga, siis konkreetselt sel päeval saavad kõik soovijad Sabatantsul osa võtta ka üle-eestilisest ühistantsimisest. 29.aprillil kell 15.05 tantsitakse jazziklubis Vikerraadio saatel koos reinlendrit, pärast mida, kell 16.00 on kõigil võimalik nimetatud tantsu lähemalt õppida ka reinlendri õpitoas!
Sabatantsu festivalile on oodatud nii aastaid tantsinud kui ka need, kes alles soovivad esimesi samme õppima hakata!
Volbritöö teatejooks toimub 30.aprillil kell 20.00 Otepääl. Start ja finiš on Tehvandi staadionil. 
Otepää valla sporditöö spetsialist Martin Teder sõnas, et Volbriöö teatejooksule oodatakse 7-liikmelisi võistkondi, kellest kolm peavad olema
õrnema soo esindajad.
“Iga võistkonna liige läbib joostes 400 meetrit, kiirematele on auhinnad, võitja saab rändkarika,” rääkis Martin Teder. „Koguneme stardipaigas kell
19.30, autasustamine toimub sealsamas kell 20.30. Ootame kõiki jooksma!“
Osavõtt teatejooksust on tasuta, võistkondi saab eelregistreerida kuni 29.aprillini e-posti aadressil martin.teder@otepaa.ee .
Sel pühapäeval, 29. aprillil, kell 12 esinevad Vastseliina rahvamajas jutuvestja Piret Päär ja pärimusmuusik Tuule Kann.
Kavas lood ja laulud ja muusika
Tasu annetuslik
Enamike korteriühistute suureks mureks on parkimiskohtade nappus ja kõigile osapooltele sobivaid lahendusi selle leevendamiseks on raske
leida, tõdes Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi. “Viisime läbi küsitluse oma liikmete eas ning enamiku meelest
on parkimiskohti elamute juures liiga vähe,” vahendas ta. “Oma äranägemise järgi saab korteriühistu parkimist korraldada ainult oma kinnistul ja juhul, kui parklat saab piirata aiaga. Aga väga sageli mahub kahe maja vahele vaid kitsas mururiba, kõnnitee ja üldkasutatav sõidutee – nii pargitaksegi seal, kus on parasjagu vaba koht,” rääkis Mardi, kelle sõnul ei tule kalliste maa-aluste parkimiskorruste rajamine ühistu nappide rahaliste võimaluste juures kõne allagi.
“Head lahendust siin paraku pakkuda pole võimalik – kolmkümmend aastat tagasi planeeritud kortermajade juures ei osatud ju aimatagi, et autostumine Eestis taolised mõõtmed võib võtta,” kõneles Mardi.
“Probleeme on ka neil ühistutel, kes elanike tarvis kunagi maa-alused garaažid ehitasid – kohti jääb lihtsalt väheks.”
Mardi hinnangul oleks kõige parem parkimiskohad kaasomanike vahelise kokkuleppega kindlaks määrata ning notariaalselt kinnitada, vältimaks
hilisemaid vaidlusi. “Kasutuskorra paikapanemisel tuleks lähtuda lahendusest, mis arvestaks võimalikult õiglaselt kõigi kaasomanike huve,” selgitas Mardi.
Suureks probleemiks on need pealinna kinnistud, kus maad parkimiskohtadeks ette nähtud polegi – nii otsivad taolise probleemiga hädas olevad korteriühistud abi nii riigilt kui linnalt. “Selge on see, et lähiaastatel parkimisprobleemid süvenevad. Iseäranis Tallinnas on ühistud seetõttu väga keerulises olukorras – oluline on, et linn siin ühistutele abikäe ulataks, mitte ei laiendaks niigi nappide parkimiskohade arvelt tasulist parkimisala,” rõhutas Urmas Mardi.
Tallinn on aga korteriühistute muredele püüdnud võimaluse piires ka lahendust otsida – linnavalitsus on seadnud elanike parkimisprobleemide lahendamiseks linnamaale isikliku kasutusõiguse 22 korteriühistu kasuks, neist 15 asuvad Mustamäel. „Mustamäe, Õismäe ja Lasnamäe aastakümnete tagune planeering ei vasta tänapäeva parkimisvajadusele,“ on nentinud ka abilinnapea Eha Võrk. „Oleme seda suurte elamukvartalite üht põhiprobleemi koostöös korteriühistutega üsnagi edukalt lahendanud,” ütles ta.
Siseminister Ken-Martti Vaher kirjutas sel nädalal Delfis, et lastevastased ründed küberruumis on plahvatuslikult kasvanud. Kahjuks on see õige. 
Internetiturvalisus on lastekaitses üks uuemaid ja kiiremini levivaid probleeme. Olukorras, kus pea igal Eestimaa lapsel on kodus internet ning nende vanematel on tihti väga vähe aega pöörata pidevat tähelepanu oma lapse seiklemistele internetis, on oluline lastele selgeks teha, mida tohib internetis teha ja mida tasub vältida. Nii, nagu on suhteliselt uus internetioht, nii on ka alles lapsekingades lahendused ning ideed selle vastu võitlemiseks. Siiski need ei puudu. MTÜ Lastekaitse Liit tänab Politsei- ja Piirivalveametit juba tehtud teavitustöö ning pideva asjakohase informatsiooni eest.
Praegu on võimalik saada informatsiooni internetiohtude ja -kaitse kohta Targalt Internetis koduleheküljelt www.targaltinternetis.ee või lasteabi infotelefonilt 116 111. Lisaks ilmub selle kohta ka artikkel järgmises Lastekaitse Liidu ajakirja „Märka Last“, mis ilmub mai alguses.
Mida siiski teha, kui tekib oht lapse väärkasutamisest internetis.
Politsei selgitab:
“Õige oleks selline kasutaja kohe blokeerida. Kui oled juba saanud erootilisi voi pornograafilisi klippe, tuleks säilitada saatja andmed ja saadetud materjalid. Salvesta saatja aadress, kui võimalik, säilita MSNi vestluse logi. Kui sul ei ole logide salvestamise võimalust, siis kopeeri vestlus või tee vestlusest ekraanipilt (screenshot). Tuleb säilitada voimalikult palju vestluse üksikasju, sealhulgas saatmise aeg (kuupäev ja kellaaeg), saadetud lingid, veebiaadressid jm. Hoia alles ka saadetud klipid. Pöördu kogu säilitatud materjaliga kodukohale lähimasse politseiprefektuuri.
Prefektuuri pöördumise puhul ei ole vahet, kas lähed isiklikult kohale või saadad info e-kirja teel (kohati võib see isegi mugavam olla). Politseisse teatamine on vajalik, sest ainult politsei saab lõpetada pornograafilisi klippe ja pilte saatvate inimeste tegevuse. Sina küll blokeerid vestluspartneri, aga tema leiab uue isiku, kellele neid materjale saata. Tavaliselt ei lõpeta nad oma tegevust enne politsei sekkumist. Ja reegel on ikka ja alati –
blokeeri, kopeeri, reageeri.”
Allikas: ajakiri “Märka Last”
Lisainfot internetiturvalisuse kohta saab www.targaltinternetis.ee või lasteabi infotelefonilt 116 111.
Mart Valner, MTÜ Lastekaitse Liit
Õiguskantsler Indrek Teder lasteombudsmanina koostas kokkuvõtte 6. märtsil 2012 Õiguskantsleri Kantseleis toimunud lasteombudsmani 
ümarlauast „Laste vaesus – otsime lahendusi!“. Indrek Teder palus Riigikogu sotsiaalkomisjonilt, sotsiaalministrilt, haridus- ja teadusministrilt, regionaalministrilt, Eesti Linnade Liidult ja Eesti Maaomavalitsuste Liidult seisukohta ümarlaua kokkuvõttes toodud õiguskantsleri ja teiste osalejate ettepanekutele. Samuti palus õiguskantsler välja tuua konkreetsed sammud, mida võetakse reaalselt ette laste vaesuse leevendamiseks.
Ümarlaual „Laste vaesus – otsime lahendusi!“ tutvustas lasteombudsman ülevaadet laste vaesusest Eestis. Ümarlaua korraldamisega soovis lasteombudsman juhtida tähelepanu laste vaesusega kaasnevatele probleemidele ning pakkuda võimalust spetsialistide ja otsustajate ringis ühiselt neile probleemidele lahendusi otsida. Ümarlauale olid palutud Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikmed, sotsiaalminister, regionaalminister, haridus- ja teadusminister, Eesti Linnade Liidu, Eesti Maaomavalitsuste Liidu, ülikoolide ja kolmanda sektori esindajad.
Lasteombudsman Indrek Tederi hinnangul on laste vaesus tõsine probleem, millega tuleb tegeleda kohe. Kõigile Eestis kasvavatele lastele tuleb tagada arengut toetav ja turvaline kasvukeskkond. Lahendused peavad olema suunatud lapsele ning toetama tema arengut. Seejuures on lahenduste puhul oluline mõelda läbi nii nende otsesed kui ka kaudsed mõjud. Laste absoluutsest vaesusest väljaaitamisega tuleb tegeleda järjepidevalt ja läbimõeldult. Loe edasi: Lasteombudsman ootab reaalseid samme laste vaesuse leevendamiseks
Eesti kaitsmist saab Kaitsevägi harjutada kõige paremini ikka oma riigis ning selleks, et mõista Eesti erinevate piirkondade eripära, peab seda tegema erinevates kohtades. Tänavu toimub õppus Kirde-Eestis, kus Kevadtormi on peetud ka varasematel aastatel (2003, 2004, 2006, 2008, 2009). Kuigi kevadtormilised tegevused muudavad kohalike inimeste igapäevast rutiini, on näha, et virulased suhtuvad õppusesse hästi. Loodetakse ka sel aastal kõigi toetusele ja mõistvale suhtumisele.
Õppuse käik näeb ette, et 3.-11. maini toimub tegevus Vinni, Väike-Maarja, Tapa ja Laekvere valdades, seejärel laieneb tegevus ka Jõhvi, Illuka, Mäetaguse, Kohtla, Toila, Maidla, Sonda, Sõmeru ja Rägavere valdade territooriumile. Õppus Kevadtorm 2012 lõpeb 19. mail.
Kaitseväe suurimal õppusel näitavad juulis ja oktoobris teenistusse astunud Eestimaa noored ajateenistuses õpitud riigikaitseoskusi, reservväelased tuletavad meelde oma kunagi omandatud teadmisi, kaitseliitlased aga harjutavad koostööd ning oma sõjaliste ülesannete täitmist. Kokku on suurõppusega haaratud 4 000 kaitseväelast, ajateenijat, reservväelast ja kaitseliitlast.
Valdavalt viiakse õppused läbi Riigimetsa Majandamise Keskuse maa-alal, osaliselt aga ka eramaadel. Õppelahingutega võivad kaasneda ka ajutised liikluspiirangud. Kaitsevägi palub sel perioodil elanikel tähelepanelikumalt vaadata liiklusmärke. Liikumispiirangutega teedel juhivad liiklust sõjaväepolitseinikud.
Õppusel osalevatel kaitseväelastel on kaasas ka relvad – alustades teenistusrelvadest ehk automaatidest ja lõpetades suuremakaliibriliste haubitsatega. Kevadtormi ajal kasutatakse imitatsioonivahendeid – pärismoonaga laskmisi ei toimu, neid viiakse läbi muul ajal Kaitseväe Keskpolügoonil. Imitatsioonivahenditest kasutatakse paukmoona, suitsugranaate ning pimedal ajal valgustusrakette.
Kõigi õppusega seotud küsimuste ja pretensioonide tekkimisel võtke ühendust telefonil +372 717 1085 või e-maili teel kevadtorm@mil.ee
Laupäeval, 28.aprilli toimub Türi linnas ja selle lähiümbruse maastikul Järva Maleva noorkotkaste ja kodutütarde võistlusmatk “Luureretk 2012”.
Noorte Kotkaste Järva Maleva teavituspealik Kärt Ojala andis teada, et võistlusmatkast võtavad osa Kodutütarde ja Noorkotkaste neljaliikmelised võistkonnad vanuses 8 kuni 17 aastased.
Tegemist on noorte loovust ja füüsilist vastupanuvõimet arendava mänguga, kus kontrollpunktides tuleb sooritada üldkultuurilisi- ning kodutütre/noorkotka teadmisi ja oskusi nõudvaid ülesandeid. Maastikule on paigaldatud 20 kontrollpunkti, milledest ühistardist alustanud võistkondadel tuleb kuue tunni jooksul läbida omal valikul niipalju kui võistkond jõuab ja soovib. Võistkonnad liiguvad maastikul jalgsi.
Võistluse korraldajad on Noorte Kotkaste Järva Malev ja Kodutütarde Järva Ringkond koostöös Kaitseliidu Järva malevaga ja Naiskodukaitse Järva ringkonnaga.
Võistluse korraldajad paluvad linnaelanikelt mõistvat suhtumist ning lahtised koerad kinni panna.
Eelmisel pühapäeval tuli esimest korda kokku Jõelähtme Teatrikool, mis edaspidi hakkab toimuma kaks korda kuus. Koolitust hakkavad vedama Andres Ots, Aleksander Eelmaa ja Maie Ramjalg, vastavalt vajadusele võib koolitajatele tulla ka lisa.
Stuudiotöös osalejatest on kavas moodustada kaks rühma – üks õpilastele ja teine täiskasvanutele.
Rühmad tegelevad hääle, lavakõne, liikumise, kehalise ja suulise eneseväljenduse, avatuse, julguse ja koostööga. Seda kõike õpitakse harjutuste, ülesannete, etüüdide ja omas isikliku repertuaari kaudu. Järgmine kokkusaamine on juba 29. aprillil kell 12 ja sealt edasi veel
13. mail kell 14 ja 27. mail kell 12. Veel on vabu kohti.
Lisainfot jagab Maie Ramjalg (tel +372 5397 8896).
Kaasa soovitatav võtta hea tuju, julgus suhelda ja kindel soov tegeleda teatrikunstiga.
