20. aprillil kell 14 avatakse Viljandi muuseumis Viljandimaa pulmatraditsioone tutvustav näitus „Pulm pani paari, tanu tegi naiseks“.
Näituse valmimisele eelnes ligi poole aasta pikkune kogumis- ja uurimistöö. Koguti pruutpaari riideid, pulmakutseid, kingitusi, fotosid, dokumente, erinevaid pulmadega seotud esemeid ja ka mälestusi. Valminud näitus tutvustab Viljandimaa pulmatraditsioone kaugemast minevikust kuni tänapäevani.
Avamisele oodatakse kõiki annetajaid, mälestuste kirjutajaid, kaasaaitajaid ja huvilisi.
Näituse koostasid ja kujundasid Tiina Jürgen, Ebe-Triin Arros ja Liina Järvekülg.
Näitus on muuseumi näitusetoas avatud 5. augustini 2012.
Kukki söögiraamatit om Eestih vällä tulnu mitmit, ei olõ viil raamatut, koh kiräh aoluulidsõ ja vahtsõmba vana Võromaa söögi. Tuuperäst pandas Võro instituudih kokko mi kandi vanaaoliidsi süüke retseptiraamatut.
Raamadu mõtõ om anda Võromaa pernaisilõ umast söögist inämb tiidmist. Sinnä pandas sisse nii egäpäävä- ku pidosüüke, nii soolatsidõ ku magõhidõ süüke retsepti.Retsepte vaihõlõ tulõ söögijuttõ, ütlemiisi ja mõistatuisi.
Raamadu tegijä uutva, et Võromaa inemise saatnu ka ummi vanno tiidmiisi söögitegemisest, -kombist ja süükest ni nal’a- ja tarkusõjuttõ, miä köüdedü vana ao söögitegemisega.
Retsepti tohe-i õnnõ olla kostki raamatust maaha kirotõdu. Kirota või ka tuust, midä ti perreh hariligult süvväs, kost retsepti peri omma ja egäsugutsit jutukõisi ja mälehtüisi söögitegemisest. Parõmba retsepti pandas raamatuhe, sinnä mano retsepti andnu inemise/talo nimi.
Väega oodami juttõ säändside süüke tegemisest nigu ahokaali, kõrnõpräänigu, paksu kapsta, rulaat ja kamaraliha, ubinakoorõtsäi, hapnõ kurgi, soolaseene, heering marinaadih, munakuuk, koogõlmoogõl, piimäga aiaviläsupp, egäsugumadsõ piiragu, uhhaa, praadit ja kuivatõt kala, küläsupp, praadidu sõrnigu, koorõkommi, õlu munaga ja nii edesi.
Või olla lugõja mälehtäse viil tuudki, mis süük om timp (vai kruustli vai pitsk), kuis tetäs vatska, tetti taari vai jaheruuga, mis vaih om kakul, käkil ja klõmbil… Säändsit süüke om peris pall’o, mis omma jo pia är unõhtõdu. Loe edasi: Avitagõ Võromaa söögiraamatut tetä!
MTÜ Liivimaa Lihaveis korraldab Tartu Maamessil Veiselihaakadeemia, kus 19-21. aprillini tutvustavad tippkokad veiselihast valmistatud roogasid.
Veiselihaakadeemias tehakse nii traditsioonilisi kui ka kaasaegseid veiselihatoite. Tartu tippkokad Joel Ostrat ja Jorma Riivald toimetavad köögis kahel esimesel päeval ja viimasel päeval on köögis Eesti Kulinaariainstituudi kokad Emmanuel Wille ja Timo Ruuto.
Kolme päeva jooksul pakutavas nimistus on veiseburger, lämmi pini, Burgundia pajaroog, sibulasupp veiselihaga, sütel küpsetatud New Yorki steik, pipradekooriga ahjuküpsis, Chorizo vorstid ja loomulikult veiselihašašlõkk. Roogasid saab osta ning retsepte kaasa võtta.
MTÜ Liivimaa Lihaveis juhatuse liikme Katrin Noorkõivu sõnul pakuvad nad sel aastal suurt roogade valikut. “Rõhutame, et seekord messil pakutav on vabas õhus grillil valmistatav toit, millega pea igaüks hakkama saab. Tähtsad on ka korralik tooraine ja oskused,” märkis Noorkõiv. Kui eelmisel aastal pakuti ainult veiselihaburgerit ja eestipärast hotdogi kui kvaliteetset laadatoitu, siis sel aastal näidatakse, et grillil valmistatav toit võib olla mitmekesisem. Valikus on lihavorst Chorizo, veiseliha šašlõkk, Eesti esimene karree steik ning „ahjuküpsis”.
MTÜ Liivimaa Lihaveis on loodud Eesti suuremate anguse ja herefordi tõugu lihaveisekasvatajate poolt rohusöötadel kasvatatud veiste liha propageerimiseks ja turustamiseks. Liikmete loomadele ei söödeta erinevaid ostusöödalisandeid ega teravilja. MTÜs Liivimaa Lihaveis on 11 liiget. Loe edasi: Liivimaa Lihaveis korraldab Veiselihaakadeemia
Alanud nädalast saab Rakvere Keskraamatukogu esimesel korrusel näha Paberimuuseumi koostatud näitust „Arhitektuur paberis ja paberist”.
Näitus tutvustab arhitektuuriga seotud ruumilisi raamatuid kaasaja paberiinseneridelt ja -kunstnikelt. Näituse eksponaadid tutvustavad maailma arhitektuuripärandit ja kaasaja arhitektuuri makettidena, samuti on näha teemaga seotud kunstnikuraamatuid.
Ruumiliste, liikuvate ja mehhaaniliste elementidega raamatute ajalugu ulatub 13. sajandisse, kus inglise benediktiini munk Matthew Paris töötas välja arvatavalt esimese liikuva paberseadme selleks, et arvutada tulevate aastate kristlike pühade kuupäevi. Viimase kümnendi jooksul on mahulised raamatud muutunud tehniliselt keerukateks ja kunstiliselt kõrgetasemeliseks. Algselt olid liikuvad raamatud mõeldud õppevahenditeks ainult täiskasvanutele, tänapäeval on ruumiline raamat nii hariv ja õpetav kui meelt rõõmustav.
3D raamatute näitust täiendab väljapanek origami teemalistest raamatutest, mis pärinevad keskraamatukogu kogudest ning mida saab ka kaasa laenutada. Näitus jääb avatuks 11. maini.
Valga maavanem Margus Lepiku eestvedamisel saab Valgamaa uue traditsiooni – Valgamaa Aasta Ema konkursi. Kandidaate Valgamaa Aasta Ema tiitlile saab esitada kuni 29. aprillini.
„Ema on kodu alustala, pere süda. Teame, et ema on kõige kallim, kuid tihti võtame teda iseenesest mõistetavalt ja tunnustame vähe. Aunimetuse eesmärgiks on väärtustada ema ja emadust, tunnustada naise rolli laste kasvatamisel ning väärtustada Valgamaa ema.“, selgitas maavanem konkursi ideed.
Valgamaa Aasta Ema konkursile saavad kandidaate esitada kohalikud omavalitsused, Valgamaal tegutsevad juriidilised isikud, erakonnad, liidud, ühingud, seltsid, klubid ja eraisikud. „Julgustan kindlasti lapsi oma ema väärtustama ja tema kandidatuuri üles seadma“, lisas maavanem.
Valgamaa aasta ema konkursile sobiv kandidaat on Eesti Vabariigi kodanik, kelle elukohaks rahvastikuregistris on Valgamaa – ema, kes on tunnustatud nii oma ametitöös kui perekonnas ja kes on ühiskonnale heaks eeskujuks ka väljaspool oma pereringi. Aunimetus antakse igal aastal ühele pereemale, kes on pühendunud ja hea ema ühele või enam lapsele (võivad olla ka kasulapsed), andes neile armastust, hoolt, eeskuju ja õpetust.
Kirjalikud ettepanekud Valgamaa Aasta Ema konkursile tuleb saata elektrooniliselt e-posti aadressile info@valgamv.ee või paberkandjal Valga Maavalitsuse aadressil Kesk 12, Valga. Taotluse võib tuua ka isiklikult Valga maavalitsuse infolauda.
Taotluses märkida ära kandidaadi nimi, sünniaeg, elukoht, laste arv ja vanus ning vabas vormis kirjeldus ja põhjendus. Lisada taotluse esitaja nimi ning kontaktandmed.
Keskkonnaamet pakub alates 17. aprillist kuni 8. juunini üldhariduskoolidele ja lasteaedadele üle 70 õppekavakohase programmi, mis aitavad koolis õpitut praktiliste kogemuste ja vaatlustega rikastada.
Programmid on koostatud aktiivõppena, pakkudes osalejatele vaheldusrikast tegevust ja ümbritseva tunnetamist kõigi meeltega. Teemad hõlmavad looduskaitset ja elurikkust, kooslusi ja nende kujunemist, pinnavorme ja tekkelugu, aastaaegadega seonduvaid muutusi looduses, vee kasutamist ja kaitset, jäätmetekke vähendamist ning maavarade kaevandamist ja kasutamist.
„Kevad on parim aeg õuesõppeks. Pakume õpetajatele võimalusi viia õpilased koolist välja, et kinnistada talvel koolitunnis õpitu praktiliste vaatluste ja kogemustega. Loodus on üks lõputu praktikabaas, mida koolid kahjuks seoses pingelise õppetööga tihti kasutada ei saa. Loodame, et meie pakutavad programmid aitavad kaasa laste loodusearmastuse kujunemisele,“ ütles keskkonnaameti keskkonnahariduse osakonna juhataja Maris Kivistik.
Programmid on koolidele ja lasteaedadele tasuta. Juhendajateks on keskkonnahariduse spetsialistid. Kaasa saab lüüa keskkonnaameti looduskeskustes, õppe- ja matkaradadel, jäätme- ja veejaamades, koolide juures õuesõppe aladel või koolis.
Eelmisel aastal korraldas keskkonnaamet 1332 õppeprogrammi, kus osales 27 606 õpilast. Keskkonnaameti pakutavate programmide nimekirjaga saab tutvuda kodulehel www.keskkonnaamet.ee. Programmi tellimiseks tuleb võtta ühendust vastava maakonna keskkonnahariduse spetsialistiga.
Täpsem info programmide sisu kohta (töölehed ja programmide kirjeldused) on keskkonnahariduse andmebaasis www.keskkonnaharidus.ee
Kristina Bianca Rantalale koos õpetaja Margot Suurega. Foto: Räpina vallavalitsus.
Läinud nädalavahetus oli Räpina valla noorte lauljate jaoks “võistlustuline”. Nooremad lapsed-õpilased osalesid maakondlikul “Laulukarussellil”, kolm noort neidu aga rahvusvahelisel vokalistide konkursil Kaunases (Leedu). Kõiki õpilasi saatis konkurssidel edu ja tähelepanu.
Pühapäeval, 15. aprillil osales kolm Räpina Muusikakooli noort lauljat Kaunases rahvusvahelisel laulukonkursil “Spring Fiesta 2012”. Konkursil esinesid lauljad Leedust, Lätist ja Eestist. 10- kuni 14-aastaste vanusegrupis võistles kokku 23 lauljat.
“Pinget lisas seegi, et meie laululapsed olid ka üksteisele konkurendid,” nentis Räpina Muusikakooli direktor Marika Klimberg-Hyötyläinen. Heitlus oli tihe, kuid Räpina Muusikakooli neiud, kes olid ka ainukesed esindajad Eestist, tulid võistlusest välja väga edukalt.
Lõpptulemusena saavutas Hedvig-Hanna Raud 3. koha, Kadi Kaldmäed, kes esitas eestikeelse laulu, premeeriti diplomiga ning Kristina Bianca Rantalale omistati Läti žüriiliikme poolt ainuke konkursi eripreemia oskusliku häälekasutamise eest, millega kaasnes 50-euroline vautšer koos kutsega osaleda suvisel laulukonkursil Lätis.
“Lauljate juhendajaks on väga töökas ja andekas õpetaja Margot Suur. Lauljad olid ääretult tublid ning teenisid žüriiliikmete poolt palju kiitussõnu,” tõdes Marika Klimberg-Hyötyläinen.
Räpina õpilaste Kaunase konkursil osalemist toetasid Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp ja SA Räpina Kultuurkapital.
Lilleoru linnulennult. Foto: babajiskriyayoga.netHarjumaal Rae vallas Aruvalla külas tegutsev Lilleoru ökokogukond kutsub huvilisi osalema taimsel nädalavahetusel.
Laupäeval kl. 11-16.30 õpetab taimeterapeut TIIU VÄINSAAR kuidas ennast taimede abil ravida – iga haiguse jaoks on oma taimed.
Pühapäeval kl. 10-19.00 juhendab hobi-kokk ja aednik LIINA JÄRVISTE, mida head ja värsket süüa varakevadel.
Sel pühapäeval, 22. aprillil peetakse Harku raba teedel traditsiooniline rahvaspordiüritus – 77. korda toimuv Rabajooks. Rabajooks on kõigile osavõtjatele tasuta ning sellele on oodatud ka kepikõndijad.
Rabajooksu stardipaik on Pääskülas, Suvila ja Kalda tänava ristmiku läheduses. Raja pikkus on 6,3 km. Esimene ühisstart antakse kell 11. Järgnevad stardid on iga 5 minuti tagant kuni kella 12ni.
Osavõtjaid teenindavad riietumistelgid ja asjade hoiubuss koos abistajatega. Jalgrattaga tulnute jaoks on stardipaiga juures jalgrattaparkla. Autod oleks aga soovitav panna Kalda tänava lähedal olevasse parklasse. Kohalesõiduks sobivad ka bussid 10, 20 ja 27 või elektrirong (Pääsküla peatus).
Kaks korda aastas toimuvat üritust korraldavad Sweco Projekt AS ja Nõmme linnaosa valitsus.
Hannes Rumm, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht
Eelmisel aastal tähistati Euroopa Liidus vabatahtliku tegevuse aastat ning Eestis võeti sellest innukalt osa. Pole ka imestada, sest vabatahtliku töö olemuse on võimsalt kogu meie ühiskonnale arusaadavaks teinud iga-aastased talgupäevad.
Tänavuseks on talguidee suuresti eestlaste jõupingutusel jõudnud juba 80 riigini ning kindlasti pole meil ühtki teist ligilähedaseltki sama laia tähelepanu leidnud mõtet, millega Eesti on suutnud sel sajandil maailma rikastada.
Varasemate aastate kogemuse kohaselt on talgud olnud ebatavaliseks kohaks, kus ühiselt on toimetanud nii vanad kui noored inimesed. Seega on talgud aidanud lõhkuda varjatult Eestile omast stereotüüpi, et eri põlvkondadest inimeste ainukeseks ühendavaks asjaks on teleka vaatamine.
Tänavu pööratakse Euroopa Liidus tähelepanu aktiivsele vananemisele ja põlvkondade vahelisele solidaarsusele. Kahjuks olen mitu korda kogenud, et erinevalt vabatahtlikust tööst toob jutt väärikast vananemisest inimeste näole sarkastilise muige, mis reedab rumalat arusaama, et vananemine on ainult praeguste pensionäride asi ja mind see ei puuduta.
Aktiivse vananemise eesmärk on tegeleda probleemidega, mis Eestit ja kogu Euroopat tänu rahvastiku vananemisele tulevikus ähvardavalt ees ootavad. Praegu on Eestis teise pensionisambaga liitunud 622 000 inimest ja noorimad neist alles 18-aastased. Ainult sellest, kui tegusalt ning targalt need rohkem kui pool miljonit eestimaalast vananevad, sõltub nende elukvaliteet ja sissetulekute suurus 20 ja 40 aasta pärast. Loe edasi: Vabatahtlikud ja vanus
