Päev: 2. aprill 2012

Raplas on munad puu otsas

Juba neljandat aastat järjest on Raplas kaunistatud ülestõusmispühade eel ringtee keskel asuvat puud värviküllaste papist munadega.

Sel aastal on Raplamaa Kaasaegse Kunsti keskuse kasutuses lausa kaks puud, mida kaunistada, sest pärast teeremonti on kahe ringtee keskel puu.

Munad puu otsas on rõõmsate värvidega meeldetuletus saabuvatest pühadest ja peatselt tärkavast loodusest, mis varsti ise ilma värvilisemaks muudab. Juhendaja Riin Palloni sõnul on enamus mune maalinud lapsed ja noored Raplamaa Kaasaegse Kunsti keskuses kunstikursustel osalejad aga oli ka lihtsalt huvilisi, kes soovisid sellises projektis kaasa lüüa. Sel aastal oli uuenduseks veel see, et vanemad osalejad said proovida aerosoolvärvidega maalimist, mis tekitas palju elevust ja uusi ideid. Grafiti stiilis maalimisele ongi tänav ja seinad tema loomulikuks keskkonnaks, Rapla variandis on tänavakunst papist munadel ja puu otsas.

Munad jäävad puu otsa üheks nädalaks, lisades linnaruumi lustakaid värvikillukesi, mis muudavad meeleolu kaunimaks nii kohalikel elanikel, kui ka külalistel. Täname Rapla valda toetuse ja abi eest.

 

Põlvas koolitatakse noori festivalikorraldajaid

Kaks aastat tagasi alanud rahvusvahelise koostööprojekti “Young Active Creative” raames saavad Põlva ja Läti Ogre noored teadmisi ja kogemusi ürituste produtseerimisel, samuti korraldatakse mõlemas linnas muusika- ja kunstifestivalid. Juba on selle toel Põlvas olnud kaks Uue Ajastu Festivali.

Projekt saigi alguse seda festivali korraldanud MTÜ Munalinna ja Põlva linnavalitsuse koostööst. Üheskoos nõu pidades otsustati edukaks osutunud ettevõtmisele taotleda lisavahendeid piiriülese koostöö programmist.

Eelmisel nädalavahetusel kogunesid noored esimest korda Ogres. Põlvamaalt oli 22 noort. Üheskoos Läti noortega õpiti koolitusel meeskonnatööd, kommunikatsiooni aluseid, festivali idee loomist ning tehti mitmeid praktilisi harjutusi. Samuti lõid noored  muusikaansambli. Noorte muusikute ülesastumist saab näha selle aasta Põlva päevadel  ning Uue Ajastu Festivalil.

Edasised koolitused keskenduvad meediale ja reklaamile, festivali finantsilisele planeerimisele, meediasuhtlusele ja muule korraldustöös vajalikule. Loovuse arendamise praktiline tegevus jätkub kunsti ja sealhulgas visuaalkunsti tegevustes. Järgmine festivali korraldusmeeskondade koolitus toimub 14.-15. aprillil Põlvas.

Avati rahvaloendajate tähelepanekute blogi

Rahvaloendajad lõpetasid oma töö ja Eesti rahva küsitlemise. Päris mitmed loendajad on pannud kirja tähelepanekuid Eesti elu ja loendamise kohta, ütleb Statistikaameti pressiesindaja Kristo Mäe, kelle sõnul on huvitavaid ja kohati väga südant soojendavaid kogemusi. Et see kõik kaotsi ei läheks, avas Statistikaamet blogi http://rahvaloendaja.wordpress.com, kuhu kirjatükke jooksvalt üles pannakse.

Humana kutsub kapid korda tegema!

Humana „Kapid korda!“ rõivakogumine toimub sel aastal juba kolmandat korda. Kampaania pakub võimalust oma seismajäänud rõivad annetada heategevuseks.

Humana võtab vastu terveid ja puhtaid riideid, jalatseid, aksessuaare, mänguasju ja kodutekstiile, kõike seda, mida saab taaskasutada kas lähedal või kaugel. Nii korjati 2010. aastal kampaania raames 25,4 ja 2011. aastal 24,2 tonni riideannetusi.
  Rõivaste taaskasutusse suunamisega saab vähendada vajadust uute loodusresursside järele. Näiteks ühe kilogrammi puuvilla kasvatamiseks kulub 10 tonni vett, 200g taimekaitsevahendeid ja pool kilo väetisi. Ühe uue T-särgi tootmiseks kuluva ressursiga  võib taaskasutusse suunata 32 juba kasutuses olnud T-särki.

Rõivakogumiskampaania “Kapid korda!” kestab 12. aprillini. Riideannetusi võtavad vastu kõik Humana poed Tallinnas, Pärnus, Tartus, Narvas, Võrus, Kuressaares ja Haapsalus.

Rõivaste müügist saadud tuluga toetab Humana arenguprojekte, sealhulgas õpetajate koolitamist, lastele suunatud programme ja keskkonnaprojekte Angolas, Mosambiigis ja Malawis.

Seaduste muutmiseks on vaja vaid… miljoni kodaniku häält

Euroopa Liidu liimmesriikide elanikel on nüüd võimalik tõstatada nende jaoks oluline probleem ja paluda komisjonil selles küsimuses midagi ette võtta. Taotluse esitamiseks on vaja, et seda toetaks kokku miljon kodanikku vähemalt seitsmest liikmesriigist.

See käib “lihtsalt”. Alustada tuleb algatuse registreerimisest. Taotluse esitamiseks tuleb moodustada kodanike komitee, kuhu kuulub vähemalt seitse ELi kodanikku vähemalt seitsmest ELi liikmesriigist.

Pärast algatuse registreerimist on komiteel 12 kuud, et koguda vähemalt seitsmest liikmesriigist vajalik arv toetusavaldusi. Liikmesriik läheb osalemisel arvesse, kui seal toetab algatust vähemalt 750 korda rohkem inimesi kui sellele liikmesriigile Euroopa Parlamendis ettenähtud kohtade arv. Algatust võib toetada iga kodanik, kel on vanuse poolest õigus osaleda Euroopa Parlamendi valimistel. Eesti puhul peab algatust seega toetama 4500 (750 x 6) vähemalt 18-aastast inimest. Loe edasi: Seaduste muutmiseks on vaja vaid… miljoni kodaniku häält

Kolmapäeval on hantidel varesepäev

Meile võib ehk kummalisena tunduda, aga hantide lemmikpüha on varesepäev, mida tähistatakse laialdaselt ja mis on saanud isegi ametlikuks tähtpäevaks. Vares on hantide kevadekuulutaja, kes äratab looduse ja annab uue elu. Varesepäeva rituaalid on seotud laste sünnitamise ja naistega.

Eestis räägitakse varesepäevast sel kolmapäeval algusega kell 19 Tallinna Vanalinna Muusikamajas. Siin esmakordselt tähistatavale varesepäevale tuleb külla ühe tuntuima handi folklooriansambli As Ne (Obi naine) kunstiline juht Anastassia Novjuhhova ja ansambli liige Galina Kurganova. Nad esitavad erinevaid looduse ja suguvõsapärimusega seotud rituaallaule ja tantse ning tutvustavad hantide rahvustraditsioone. Mõlemad naised on pärit Handi-Mansi autonoomses ringkonnas asuvast Tegi külast. Õhtu lõpetab handi tantsutuba.

Ambla vald hindab oma noorsootöö kvaliteeti

Tänavu võtab ligi nelikümmend omavalitsust luubi alla oma noorsootöö kvaliteedi, teiste seas ka Ambla vald.

“Kuna noorsootöö on tegelikkuses palju laiaulatuslikum kui noortekeskuste töö (on veel koolide huvitegevus, noorte spordiringid, noorteühendused, volikogu, erinoorsootöö jne), siis on tekkinud vajadus noorsootöö ja noortekeskuste töö korraldus üle vaadata,” selgitas vallavalitsuse noorsootöötaja Annika Rohi.

„Selleks aga vajame põhjalikku hetkeolukorra hindamist ning välisekspertide hinnanguid, kuidas noorsootööd kvaliteetsemalt ning antud KOV-s paremini korraldada: mis valdkonnad vajavad arendamist, kas ja mis ametikohtadest on meil puudus, või oleks vaja noortevaldkonna tööd kompleksemaks koondada,” lisas Rohi. Loe edasi: Ambla vald hindab oma noorsootöö kvaliteeti

Muutub riigisiseste metsaühistute toetuste kord

2012 aastal muutub riigisiseste toetuste kord. Olulisi muudatusi on viis.

Pärast toetuse korra rakendumist saavad metsaühistud toetusi taotleda üksnes oma liikmetele. Metsaomanikel, kes ühistutesse ei kuulu, tuleb abi otsida konsulentidelt.

Lisandub üks uus toetuse liik, milleks on metsamaaparandus. Toetatakse maaparandussüsteemi korrastamist: truupide vahetust, kuivenduskraavide  hooldamist ning voolunõvade rajamist. Uusi kuivendussüsteeme selle toetusega rajada ei saa.

Metsa uuendamise toetuse juures on oluliseks muudatuseks toetus laialehiste puuliikide soetamiseks. Laialehisteks puuliikideks on harilik tamm, harilik saar, harilik vaher, harilik jalakas, künnapuu ja harilik pärn. Toetuse määr ulatub kuni 0,35 € taime kohta. Teiste, tavapäraste metsapuutaimede toetuse määr jääb samaks. Toetuse määr kuni 0,16 € taime kohta. Täpsemalt on lahti kirjutatud ka kultuuri hooldamise aeg ja tegevused, mille kohta saab taotleda riigisisest toetust. Loe edasi: Muutub riigisiseste metsaühistute toetuste kord