Teeks õige planeerimistalgud?

Maie Kiisel,
Tartu Ülikool, ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut

Kohaliku omavalitsuse koosolekusaal on täidetud sumiseva rahvamassiga. Planeerimisametnik püüab sellest üle rääkida kiledaks kiskuvat häält veelgi tõstes. Sassimineku vältimiseks püüab ta otsuse keerukaid põhjendusi otse paberilt ette lugeda. Ühes saali servas võtab toimuvat üles kollase meedia esindaja. Talle annab parasjagu intervjuud kohaliku muinsuskaitseseltsi esindaja, kes on ilmselgelt endast väljas: “Kohalikele inimestele ei meeldi linnakesse rajatav tankla – see rikub ära kesklinna miljöö”. Kohaliku omavalitsuse esindaja: “Aga just tankla oli see, mida linnaelanikud ise soovisid!” Sellelt detailplaneeringu avalikult arutelult minnakse laiali segaduses, ärritunult, lausa sõjaplaane koostades.

Veidi aega hiljem on sama ruum täidetud kohvilaudadega, mille taga on istet võtnud endised vihavaenlased – muinsuskaitse seltsi ja omavalitsuse esindajad, ettevõtjad ja linnaelanikud, kohvikupidajad ja lapsevanemad… Kõneteemaks: mida me oma linnakeskkonnalt üleüldse soovime? Üllataval kombel ei tõuse sumin ruumis eriti kõrgele, kuigi laudade taha kogunenud seltskond arendab mõtteid läbisegi. Ka staarreporterit pole kusagil näha, ilmselt on ta liitunud mõne laudkonnaga. Saalist õhkub inspiratsiooni.

See olukirjeldus ei pärine reaalsest detailplaneeringust, vaid selle järelemängimisest kooliruumis kahes erinevas vormis. Kuigi erinevates rollides linnaelanike põhihuvid tegelikult ei muutunud – ja ka kõnealune tankla püstitati, kuigi teise, sobivamasse kohta -, jõudsime järeldusele, et inimeste võime ühisosa näha ja konsensusele jõuda sõltub sellest, kuidas kaasaja loob osalejatevahelisi suhteid ja kaasarääkimisvõimalusi. Kahjuks kasutatakse planeerimismenetluses inimeste teavitamiseks ja kaasamiseks igal pool üsna ühesuguseid võtteid. Ja menetluseväliselt arutelusid reeglina ei toimugi. Loe edasi: Teeks õige planeerimistalgud?

Haanjas tuleb loeng kaksleelsuse mõjust lapse arengule

Neljapäeval, 29. märtsil kell 14.00 saab Haanja rahvamajas kuulata loengut “Kakskeelsuse mõjud lapse kõne arengule”. Lektor TÜ eripedagoogika osakonna õppejõud Merit Hallap. Ürituse korraldajaks on Haanja kooli hoolekogu. Pärast loengut saab esitada lektorile küsimusi, avaldada oma arvamust kohaliku keele õpetamise kohta koolis/lasteaias ning kuulata teiste arvamusi. Kindlasti on oodatud lapsevanemad, pedagoogid ja kõik teised, kes tahavad kooli arengu suunamisel kaasa rääkida.
Üritus kestab u 2,5 tundi.

Allikas: Einike Mõttus

Rosma koolis sel laupäeval lahtiste uste päev

Põlva külje all tegutsev waldorfkool Johannese Kool ja Lasteaed Rosmal korraldab sel laupäeval, 31. märtsil kl 11- 13.30 lahtiste uste päeva, kuhu on oodatud kõik huvilised lähedalt ja kaugelt.

Johannese Kool ja Lasteaed Rosmal on põhiharidust pakkuv waldorfkool, mis töötab riiklikult tunnustatud waldorfõppekava alusel. Sarnaselt Rosmal sündinud kooliuuendaja Johannes Käisi põhimõtetele on kooli õppetöös proportsioonis kätele, südamele ja mõistusele pakutav. Nii kooli kui lasteaia haldajaks on MTÜ Rosma Haridusselts. Seltsi põhiosa moodustavad meie lapsevanemad.

Sellel kevadel avame taas oma uksed, et uued lapsed ja nende vanemad saaksid pilku heita meie mõnusale koolimajale, kooli tundidele ja tundides valminud ainevihikutele. Lapsed koos vanematega saavad külastada 1. ja 5. klassi näidistunde, mida viivad läbi meie kogemustega õpetajad Diana Asur ja Raili Toom (1. klass), Tiina Juhanson ja Ivi Gauk (5. klass). Ühises vestlusringis vahetame kuuldust-nähtust muljeid.

Kes laupäeval tulla ei saa, võib kokkuleppe teha edaspidiseks, tel 51905141 (Tiina Juhanson, 5. kl), tel 56247814 (Raili Toom, 1. kl). Rohkem infot Rosma kooli ja lasteaia kohta aadressil www.rosma.edu.ee

Allikas: MTÜ Rosma Haridusselts

Loomatoetuste taotluse esitas üle 5000 loomapidaja

Eelmisel nädalal lõppenud loomakasvatustoetuste taotlusvoorus laekus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametisse kokku 5074 taotlust kuut liiki toetuste saamiseks. Ligi 40% taotlustest jõudis PRIAsse elektroonilise kliendiportaali e-PRIA kaudu.

Kuni 16. aprillini on võimalik kuni 100-pealiste piimakarjade omanikel esitada veel hilinenult piimasektori eritoetuse taotlusi, kuid hilinemisega esitamisel väheneb toetus 1% võrra iga hilinetud päeva eest. Ka sel perioodil soovitab PRIA taotluse kindlasti esitada e-PRIA vahendusel. e-PRIA kaudu esitati käesoleval aastal 2004 taotlust ehk 39,5% kõigist taotlustest.

Loomatoetuste taotlejatel on lisaks toetustaotlusele võimalik e-PRIAs korda ajada ka enda ülejäänud PRIA loomade registriga seotud vajalikud toimingud ja nii on loomatoetuste taotlejatel esimese PRIA kliendigrupina võimalik PRIAga suhelda peaaegu täielikult paberivabalt ning ilma maakondlikku büroosse tulemata.

Kuigi loomatoetuste taotlejate arv on viimastel aastatel peamiselt tootmisest lahtiseotud toetuste osas järjest kahanenud, kuna osad referentsaasta alusel toetusõigusi omavad taotlejad on lõpetanud aktiivse põllumajandusega tegelemise. Samas aga kasvanud ammlehma kasvatamise täiendava otsetoetuse taotlejate ja taotlusaluste ammlehmade hulk. Käesoleval aastal võib ka öelda, et taotluste üldarvu vähenemine on pidurdunud. Kui möödunud aastal vähenes taotlejate üldarv umbes 450 võrra, siis sel aastal esitati PRIAle vaid ca 90 taotlust vähem kui mullu, ja piimasektori eritoetuse hilinemisega esitatavate taotluste vastuvõtt alles kestab. Loe edasi: Loomatoetuste taotluse esitas üle 5000 loomapidaja

Politsei võõrustas Viljandimaa riigiasutuste ja omavalitsuste juhte

Viljandi maavanem, maakonna omavalitsusjuhid ja Viljandimaal tegutsevate riigiasutuste juhid oli teisipäeval, 27. märtsil kutsutud Viljandi politseimajja iga-aastasele traditsioonilisele kohtumisele politsei esindajatega.

Maavanem Lembit Kruuse tõdes kohtumist kokku võttes, et maakonna turvalisuse nimel tehtav koostöö maavalitsuse, riigiasutuste ja
omavalitsuste vahel on hea ja edasiviiv. Seda näitab ka Viljandimaa ühinemine mullu novembris rahvusvahelise turvaliste kogukondade (Safe Community) võrgustikuga, mis on maakonnale suureks tunnustuseks.Samuti rõhutas Lembit Kruuse ennetustöö vajalikkust turvalisuse
tagamisel. “Ennetustöö osatähtsus on väga suur. Kuritegusid ja õnnetusi saab suuresti vältida just nimelt neid ennetades,” ütles maavanem. Ennetus- ja teavitustöö olulisust käsitleti ka kõigis kohtumisel peetud ettekannetes. Loe edasi: Politsei võõrustas Viljandimaa riigiasutuste ja omavalitsuste juhte

Jänedal toimub täna sotsiaalse talupidamise teemapäev

Täna, 28. märtsil korraldab Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku büroo Jänedal sotsiaalse talupidamise teemapäeva “Sotsiaalne talupidamine – võimalused alustamiseks?”.

Sotsiaalse talupidamise valdkond tahab Eestis alles väljaarendamist, sellepärast oodatakse osalema kõik sellest teemast huvitatud, sh talupidajaid, põllumajandusvalkonna ja erivajadustega inimeste organisatsioonide esindajaid. Samuti seotud ametkondade – Sotsiaalministeeriumi, Põllumajandumsinisteeriumi, Haridusministeeriumi, Eesti Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti jt esindajaid.

Eelmise 13.12.2011 teemapäeval osalejate tagaside tõid esile ühe peamise probleemi – kuidas saada toetust nii alustamiseks kui tegevusteks. Seekordse teemapäeva esimeses pooles tutvustatakse erinevaid toetuse saamise võimalusi, millest võiks olla abi juba nüüd. Päeva teisel poolel toimub töö väiksemates gruppides.

Teemapäev toimub Maamajanduse Infokeskuse ruumides Jänendal, Tapa vallas Lääne-Virumaal. Päeva esimene pool ja lõpetamine toimub suures saalis, töörühmad sisnises ja rohelises auditooriumis. Ürituse läbiviimine on toetatud Maaelu arengukava 2007 – 2013 tehnilise abi vahenditest maaeluvõrgustiku tegevusele. Üritus on registreeritud osalejatele tasuta. Loe edasi: Jänedal toimub täna sotsiaalse talupidamise teemapäev