Öösel tiksus Ööjooksul tuhat täis

Meenutus eelmisest ööjooksu-üritusest.

8. juunil Rakvere linnapäevade ajal toimuvale ööjooksule registreerus täna öösel tuhandes osaleja. Täna hommikuks oli Virumaa suve suursündmusele registreerunud 1003 osalejat, kellest üle kuuesaja on väljaspoolt Lääne-Virumaad. Eelmisel aastal täitus 1000 aprilli lõppedes, seega sel aastal ühe kuu võrra varem. ”Ühest küljest on 1000 osalejat pelgalt number, kuid eks see näitab, et Ööjooks on omaks võetud nii Rakveres, kodumaakoonnas kui ka Eestis tervikuna,” selgitab Virumaa suurima

Rakvere jooksuüritus ülalt vaadatuna.

tervisepordiürituse eestvedaja Marko Torm. Torm selgitab, et Ööjooks on esimeses järjekorraspigem Virumaa suve suursündmus ja alles seejärel heal tasemel jooksuüritus. Rakvere linnapäevade raames mitme tuhande rakverelase südameid võitnud Ööjooks toimub 8. juunil ja hõlmab endas nii poolmaratoni kui 10 ja 5 km
distantse. Lustida saavad jooksjad, sörkijad, kepikõndijad ja käijad. Päevasel ajal toimuvad meeleolukad lastejooksud. Kõik soodustused, sealhulgas grupisoodustus ja tasuta registreerumine Mõmmi lastejooksudele, lõppevad aprilli lõpus.
www.eestimaraton.ee
Fotod: MTÜ Rakvere Maraton erakogu

Cyrillus Kreegi mälestuspäev Haapsalus ja Ridalas

Cyrillus Kreek.

25. märtsil toimub koostöös Haapsalu linna, Ridala valla ning rahvakultuuri keskusega Cyrillus Kreegi 50. surma-aastapäevale pühendatud mälestuspäev.

Kell 16 kogunetakse Ridala vallas, Saanikal, Kreegi sünnikodu kohas, kus Sirje Rahumägi räägib helilooja sünni- ja eluloost. Kell 17 algab Uuemõisa Valges saalis mälestusõhtu „Hetked Kreegiga”, kus armastatud helilooja loomingut esitab Haapsalu Kammerkoor ning tema elust räägib Mati Puhm. Pärast mälestusõhtut on igal soovijal võimalik süüdata küünal Cyrillus Kreegi haual Haapsalu vanal kalmistul.

Cyrillus Kreek suri 26. märtsil.1962 ja on maetud Haapsalu vanale kalmistule.

www.ridala.ee

Naised on oodatud paastumaarjapäeva päikesetõusul Paide Vallimäele

25. märtsil on naistepüha maarjapäev. Head naised, kohtume päikesetõusul 6.45 Paide Vallimäel Ajakeskuse juures. Meie riietus on naiselik ja hele, peas valge rätik. Korviga kaasas on meil pannkoogid, maarjapuna ja värvilised lindid.

Päisesetõusule läheme vastu koos laulude, ringmängude, silmapesu, kuuma marjajoogi ja soovipuule lintide sidumisega. Järgneb hommikusöök Ajakeskuse klaasgaleriis. Maarjapäeva tunnuseks on olnud punajoomise tava, mille tõttu saadi kogu aastaks õitsev välimus ja puna põsile. See oli päev, mil abielunaised pidutsesid ja käisid kõrtsis. Nagu kõigil naistepühadel, nii pidid ka maarjapäeval naistepeole või selle lähedusse sattunud mehed naistele välja tegema. Vastassugupoole kimbutamine, mängud, tembud, rituaalsed tantsud jm kuuluvad naistepühade juurde. On teateid, et sel päeval riietuti valgesse, kanti valgeid rätikuid. Külla minnes tuli puna kaasa võtta. On hea tõusta enne päikest ning tervitada teda laulmise või sõnamisega, küpsetada ülepannikooke ja juua maarjapuna ning seda ikka koos oma pere või kogukonna naistega. See püha toimis nagu sotsiaalne ventiil, mis võimaldas raskest tööst ja igapäevarollist puhata, ajada naiste asju, kõnelda naiste jutte ning seda kõike naised naiste keskel.

Allikas: paide.ee

Kevadpealinna tervitavad kaheksa teemapealinna esindused

Laupäeval Türi kultuurimajas toimuvale kevadpeole tulevad kaheksa teemapealinna esindused ka tänavu koos kultuurikollektiividega. 24. märtsil kell 20 toimub Türi kultuurimajas kevade stiilipidu „Kui Arno Teelega Türi kultuurimajja jõudis, oli kevad juba alanud…”

Peole tulevad tantsuansambel Päikeseratas Narvast, Põltsamaalt muusikakooli saksofoniansambel, Kiisa näitetrupp Sakust ja lõõtspillimängija Silvi Tumanskaja Paidest. Lisaks tuleb Tallinnast külla Nukukoor, kes annab Türi kultuurimajas koos Suisapäisaga kontserdi.

Peoõhtul annab Tallinna esindus Türile üle tunnistuse, millega kevadpealinnal on õigus valitseda 20. märtsist – 20. juunini.

Jarvamaa.ee

Vene kunsti avastamata šedöövrid Baltimaade kogudest

Näitust Vene kunsti vähemtuntud taiestest saab Kumu kunstimuuseumis vaadata 23. märtsist 12. augustini ja Kadrioru kunstimuuseumis 23. märtsist 24. juunini

Publikupäev on laupäeval, 24. märtsil Kadrioru kunstimuuseumis kella 10–17 ja Kumu kunstimuuseumis kella 11–18. Päeva raames toimuvad ekskursioonid, loengud ja loomingulised töötoad.

Kumu auditooriumis toimuvad loengud ”Riia Kunstimuuseumi vene kunsti kollektsioon – ajalugu ja suurnimed”, lektor kunstiteadlane Ksenija Rudzīte (Läti Rahvuslik Kunstimuuseum) ja ”Vene kunsti mõjud eesti kunstnike loomingus”, lektor kunstiteadlane Mai Levin (Eesti Kunstimuuseum).

Terve päeva jooksul avatud töötoad lastele.

Teadusbuss ja Eesti Füüsika Selts kutsuvad Tartusse Tähe Perepäevadele

24. ja 25. märts – päevad täis uudistamist, katsetamist ja teadusteatrit. Need on kaks ainukest päeva aastas, kus Teadusbuss mitte ei käi külas vaid kutsub külla. Näitame ette kõik oma särisevad, sätendavad, kolisevad, pauku tegevad või lihtsalt huvitavad eksperimendid. Saab küsimusi küsida või lisa nõuda. Räägime teemadest, millega aasta jooksul etendusi ette valmistades tihedamalt kokku puutunud oleme – atmosfäär, gaasid, energia, inimene, vesi, värvid … Erikülaline on tuli – tahame üht-teist järele proovida.Võib tulla üksi või suurema seltskonnaga, terveks päevaks või astuda korraks läbi. Ootame teid laupäeval, 24. märtsil kella 11-18 ja pühapäeval, 25. märtsil kella 11-16, Tartus, Tähe 4 õppehoones. Teadusteatri etendused alates 12st igal täistunnil. Avatud lastetuba. Sissepääs on kõigile prii. Eelmiste Tähe Perepäevade pildigalerii leiab aadressilt http://www.fyysika.ee/fyysika/galerii?reisid=961

www.fyysika.ee/tape

P.A.I.de Pank sai trükist kätte uued P.A.I. rahatähed

Uued P.A.I.d. Foto: Paide kogukonnakeskus
Paide kogukonnakeskus annab teada, et P.A.I.de Pank on saanud trükist kätte uued P.A.I. rahatähed. Endiste suures formaadis, ilma turvaelementideta ja osaliselt käsitsi täidetavate P.A.I.de asemel on nüüd olemas nö tavaraha formaadis, turvaelementidega ning nelja erineva kujundusega uued rahatähed.

Uued P.A.I.d on neljas nominaalis – 1, 3, 5 ja 10. Kõik nominaalid on erineva kujundusega, neil on kujutatud nelja Järvamaaga seotud inimest ja ehitist. P.A.I.dele on pildid joonistanud kunstnik Leho Rubis ning P.A.I.de kujunduse on valmistanud Heli Aade.

Uued rahatähed trükiti Vaba Maa trükikojas ning trükkimist rahastas Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK). P.A.I. kurss on selle kasutusmugavuse huvides nüüdsest euroga 1:1.

Endiselt saab P.A.I.sid teenida vabatahtlikul tööl osaledes või kogukonna heaks tööd tehes. Praegu saab P.A.I.sid kasutada Paide kogukonnakeskuses vanamaterjali ostmisel, koolitustasude maksmisel, Welopargi rataste kasutamisel jms. Kehtima jäävad ka vanad P.A.I.-tähed (vana kursiga).

P.A.I. tuleneb nii Paide linna nimest kui põhimõttest, et tegemist on tänuga kogukonna heaks tehtud töö eest (pai).

P.A.I.de kohta loe lähemalt siit.

Allikas: Paide kogukonnakeskus

Võrumaa noored saavad osaleda animatsiooni töötoas

Reedel, 30. märtsil kell 11 ja 13 toimub Võru Linnagaleriis animatsiooni töötuba – mänguline workshop, kus saab katsetada erinevaid animatsioonitehnikaid. Erilisi eelteadmisi töötuba ei eeldad, vaja on pealehakkamist ja natuke viitsimist. Tulemust saab kohe pärast tööd vaadata ja soovi korral ka lihtsate võtetega helindada.

Töötoa viivad läbi Tartu Kõrgema Kunstikooli tudengid ja juhendajad.

Töö toimub korraga 5-s grupis – valida saab plastiliini, riisianimatsiooni, lego ja inimese animeerimise tehnikate vahel. Ühes grupis on 1-4 inimest. Esimene töötuba alustab kell 11, teine kell 13.

Sihtgrupiks on eelkõige põhikooli vanem osa ja keskkool. Näidisvideod, mida kahe tunniga on võimalik teha:
Plastiliin: http://www.youtube.com/watch?v=lGcn0SzWCQY&feature=related
Riisist jm purust: http://www.youtube.com/watch?v=s7C-K7BcJnc&feature=related
Lego: http://www.youtube.com/watch?v=eF9NpWvt-3c
Inimeste animeerimine: http://www.youtube.com/watch?feature=endscreen&NR=1&v=3t_OJlHLWh4
Loe edasi: Võrumaa noored saavad osaleda animatsiooni töötoas

Rae vallas korraldatakse pühapäeval ettevõtlikkuse päev

Pühapäeval, 25. märtsil toimub Harjumaal Rae vallas ettevõtlikkuse päev, mille korraldab MTÜ Alustame Algusest koostöös Rae Kultuurikeskusega. Kohale tulevad Rae valla aktiivsemate MTÜ-de esindajad, kes tahavad oma tegevusi ja tooteid teistele tutvustada. Lisaks neile ka väikeettevõtjad ja FIE-d, kes pakuvad oma teenuseid ja kaupu.

Osalejate hulk on väga kirju. Alustades sellest, et ühe MTÜ poolt sõidutakse kohale tuletõrjeauto ja teine MTÜ tuleb kohale elusate koertega. Nende vahele mahuvad käsitöötegijad, laululapsed, erinevad koolitajad, külaseltsid, tehnika- ja spordihuvilised, kultuuritegijad ja teised. Lisaks kõigele veel laat – ise tehtud, hästi tehtud.

Kolme tunni jooksul astuvad lavale erinevad esinejad, samuti saab vaadata DVD-d suveetendusest, lastele toimub kunstitöötuba ja näomaalingute tegemine. Spordihuvilised proovivad kätt erinevatel spordiatraktsioonidel. Loe edasi: Rae vallas korraldatakse pühapäeval ettevõtlikkuse päev

Südame küsimus

Tarmo Tüür,
Teeme Ära talgupäeva eestvedaja

Tänavu 5. mail on tulemas juba viies järjestikune Teeme Ära talgukevad. Teeme Ärast on saanud omaette fenomen nii Eestis kui mitmel pool maailmas. Nõnda suur hulk häid inimesi ühe korraga ühise asja eest väljas – see tähendab suurt jõudu. Talgupäev pälvib tähelepanu, tõmbab kaasa ja selle käigus saab palju olulist ära tehtud! Aga mitte ainult, Teeme Ära fenomeni taga peitub midagi veel suuremat.

2008. aasta prügikoristusaktsiooniga Eestist veerema lükatud Teeme Ära on revolutsiooniline sellega leviva mõtteviisi tõttu. See on oskus ja võime märgata enda ümber muutmist vajavat, julgus öelda see välja ja võtta initsiatiiv selle muutmiseks. Eks me kõik näeme iga päev, et park on räämas või seltsimaja puukuur lääbakil, laste mänguväljak ligadi-logadi, naabertänava Helju ei jaksa enam puid lõhkuda, külaselts vajaks uut hoogu ja värsket ideed. Ja nii edasi…

„Lihtne on olla ebanormaalne,“ ütlesid kunagi ühed sõnad laulust, mis peegeldas meie ühiskondlik-poliitilist argielu. Lihtne on ligadi-logadi-mentaliteediga harjuda, ümbritsevale minnalaskmismeeleolule immuunseks muutuda ja hakata ükskõiksust justkui märkamatult enesestmõistetavaks pidama. Raskem on sellele vastu seista, midagi ette võtta.

Teeme ära või ärme teeme – see on südame küsimus. Aktiivne eluhoiak, mida Teeme Ära ettevõtmised aasta-aastalt levitanud, ei tähendagi muud kui endale ja teistele tunnistamist, et need asjad ei ole enesestmõistetavad. Vastupidi, enamik meie ümber toimuvast on selline, mida saame ise muuta. See ongi mõtteviis, „et teeme ära!“ Ja teeme koos. Ühiselt jagub rohkem jõudu ja energiat ning koostegemine on lahedam.
Loe edasi: Südame küsimus