Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

Eesti Energia energiasäästu valdkonna juht:
Miks on korterit kallim kütta kui eramut?

Marja-Liisa Alop, Eesti Energia energiasäästu valdkonna juht:
Eesti Energia e-teeninduses täidetud 4000-st energiaprofiilist ilmneb, et korteri ülalpidamiskulud ühe ruutmeetri kohta on kõrgemad kui eramul. Käärid korteri ja eramu vahel on suurimad just kütte puhul. Eramutes on energiaprofiilide põhjal keskmine küttekulu ühe ruutmeetri kohta aastas 6,4 eurot, korterites aga 8,93 eurot.
Eramute kohta on Eesti Energia e-teeninduses täidetud üle 1900 profiili, korterite kohta ligi 2100. Korterelamute kõrgemad küttekulud tulenevad peamiselt sellest, et enamik korterelamuid on kaugküttel, suurem osa Eesti kortermajadest on veel soojustamata ning enamikes kaugküttega korterites puudub võimalus kütteintensiivsust reguleerida.Profiili täitnud kortermajade elanikest on 60 protsenti kaugküttel, see on elektri- ja õlikütte kõrval üks kallemaid kütteliike. Kaugkütte hind võib piirkonniti olla rohkem kui kaks korda kõrgem kui näiteks kütmine maa- või õhksoojuspumbaga. Eramutel on suurem valikuvõimalus ja viimastel aastatel on otsustanud üha rohkem eramuomanikke maa- või õhksoojuspumba kasuks.

Eramute omanikest ligi 40 protsenti vastasid, et nende elumaja on hästi soojustatud. Seevastu vaid iga viies korteri kohta profiili täitnu väitis, et tema kortermaja on hästi soojustatud. Hinnanguliselt tarbitakse 40 protsenti energiast kortermajades, mistõttu peitub korterelamute rekonstrueerimises tohutu energiasäästupotentsiaal. Majaelanike jaoks väljendub kasu kenamas hoone välisilmes ja väiksemates küttekuludes.

Vale on arvata, et korterelamus ei ole võimalik küttekulusid ise juhtida. Kütteregulaatorite ja -kulujaoturitega saab ka keskküttega korteris kütte intensiivsust reguleerida ning iga radiaatori küttekulu mõõta. Ühistu saab esitada korteriomanikele arveid iga korteri tarbitud soojakoguse, mitte ruutmeetrite alusel. Korteriomanikel on aga võimalik ruumides, mida kasutatakse vähem, kütet maha keerata. Efekt on suur, sest vaid ühe kraadi võrra toatemperatuuri alandamine tähendab ligi viieprotsendilist küttekulu alanemist.

Küttekulujaoturite paigaldamisel on eriti oluline maja arhitektuurist lähtuvate koefitsientide määramine korteritele. Vastasel juhul maksavad maja ääreosas või ülemisel ja alumisel korrusel asuvate korterite omanikud kinni suure osa keskosas paiknevate korterite küttekulust ja õiglust ei sünni.

Oma küttekulusid saab teistega võrrelda, täites energiaprofiili Eesti Energia e-teeninduses. Keskkonda saavad logida ka inimesed, kes ei ole Eesti Energia kliendid või otseses lepingulises suhtes. Energiaprofiili saab täita eesti, vene ja inglise keeles.

Comments are closed.