Plaanil õpetatakse sugupuud uurima

Võrumaal tegutsev MTÜ Plaani Mõis korraldab märtsis sugupuu uurimise kursust. Sugupuu uurimise kursus toimub kahel järjestikusel laupäeval – 24. ja 31. märtsil algusega kell 11 Plaani lodges Plaani kiriku vastas.  

Kursusel antakse juhiseid kuidas uurida oma perekonnalugu, sugupuud. Tehakse selgeks sugupuude uurimise põhitõed, meetodid, tutvustatakse uurimise võimalusi ja antakse lihtsaid näpunäiteid, et huvilised saaks iseseisvalt esimesi samme astuda. Kursust viib läbi koduloouurija Uuno Ojala.


Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) annab MTÜ-dele ja SA-dele reisitoetust

Reisitoetuse eesmärk on aidata kaasa Eestis avalikes huvides tegutsevate mittetulundusühingute ja sihtasutuste suutlikkuse suurendamisele kodanikuühiskonna arendamisel ning kodanikuaktiivsuse edendamisel

Taotlejad: MTÜ ja SA ning nende esindajad ja kodanikuühiskonna uurijad:

Avalikes huvides tegutsevate MTÜde ja SAde esindajatele ning kodanikuühiskonna uurijatele rahvusvahelistel üritustel ettekannetega esinemiseks, töörühmade juhtimiseks ja muus aktiivses rollis osalemiseks, mille kaudu tutvustatakse Eesti kodanikuühiskonna praktikaid, arenguid ja suundumusi.

Välisvahenditest toetatava rahvusvahelise koostööprojekti ettevalmistamiseks ühel töökoosolekul osalemiseks. Toetust saab taotleda avalikes huvides tegutsev MTÜ või SA ühe töökoosolekul osaleva inimese reisikulude katmiseks.

Avalikes huvides tegutseva MTÜ või SA poolt korraldatud kodanikuühiskonna alasele üritusele väliseksperdi toomiseks Eestisse, kui neil on siin aktiivne roll (ettekanne, esitlus) Eesti ühenduse poolt korraldataval avalikul, mitte ühendusesisesel üritusel.

Toetatakse konkreetse isiku rahvusvahelisel või Eestis toimuval üritusel osalemise majutus- ja transpordikulusid (sh transport lennuvälja, raudteejaama, sadama ja hotelli vahel, viisa).

Taotlustähtaega ei ole, taotlusi võetakse vastu jooksvalt vähemalt 14 päeva enne ürituse toimumist

Täpsem info: http://www.kysk.ee/?s=216

Eestis hakatakse taas looma loomahaiglat

Kanakulli vaatab Eesti Maaülikooli loomakliinikus läbi ELFi ekspert ja maaülikooli veterinaariatudeng Madis Leivits. Foto ELF

Eestimaa Looduse Fond (ELF) alustas täna annetuskampaaniat metsloomade haigla rajamiseks ja ravi finantseerimiseks.

Loodav ELFi metsloomade keskus hakkab tegelema ravimise, uuringute ja õpetamisega ning on reostusjuhtumi korral kohandatav reostunud eluslooduse päästeks.

Haigla parandab loomade ja inimeste elukeskkonda, abistades hättasattunud metsloomi ja uurides nende haigestumise põhjuseid. Metsloomade meditsiini arendamiseks Eestis on ELF sõlminud koostööleppe Eesti Maaülikooliga.

Taastuskeskuse loomise juht Agni Kaldma: “Eestis puudub metsloomade abistamise traditsioon, maa- ja metsarahvana oleme harjunud metsloomade haigustesse ja vigastusse suhtuma kui looduslikku valikusse. Üleüldise linnastumise tingimustes peame siiski tegema oma suhtumises korrektiive:

inimtegevusest põhjustatud haigustel ja vigastustel (liiklus, keskkonnareostus, ehitus, infrastruktuur, koduloomad, metsamajandamine jne) ei ole midagi pistmist loodusliku valikuga. Inimese tehtud vead peab inimene parandama.”

Kõigil on võimalus aidata metsloomi, panustades oma aega ja oskusi ELFi vabatahtlikuna või tehes annetuse metsloomade haigla loomiseks ja ravi finantseerimiseks Eestimaa Looduse Fondi arveldusarvetele Swedbank 221005100292 või SEB 10102001506006, kirjutades selgitusse “metsloom”.

Samuti saab annetada helistades ELFi annetusnumbril 12557 (annetuse suurus on 2 EUR).

Juba 19. jaanuaril allkirjastasid Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen ja Eestimaa Looduse Fondi (ELF) juhatuse esimees Jüri-Ott Salm maaülikooli loomakliinikus  koostöölepingu, mille eesmärk on metsloomade meditsiini arendamine Eestis.

“Viimased aastad on tõestanud, et metsloomade meditsiini arendamise järele on Eestis suur vajadus, napib professionaale, kes suudaksid hättasattunud metsloomi õigesti abistada, esmaabi või vajadusel ka pikemaajalist ravi anda,“ kommenteeris toona lepingu olulisust Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi teadusdirektor ja professor Ülle Jaakma.

“Töö metsloomadega aitab saada ka ülevaadet metsloomi ohustavatest teguritest, muuhulgas inimtekkelistest põhjustest, ja haiguste levikust,  mis on muutumas aktuaalsemaks näiteks seoses kliimamuutustega. Abistamise  vajadus on väga aktuaalne ka naftareostuse likvideerimisel, mis võib  põhjustada tervete haruldaste liikide asurkondade hävimise, näiteks kirjuhahk,” lisas ELFi esimees Jüri-Ott Salm.

Lepingu eesmärkideks on muuhulgas metsloomade meditsiini ainekursuse lisamine maaülikooli veterinaarmeditsiini õppekavasse ning Eesti Maaülikooli õppejõudude, kraadiõppurite ja üliõpilaste osalemine ELFi metsloomade meditsiiniga seotud tegevustes, sealhulgas uuringutes ning teadustöös.

 

Nädala lõpus tuleb linnade linnuvaatluspäev

Märtsikuu viimasel pühapäeval, 25. märtsil toimub igakevadine linnade linnuvaatluspäev. Ürituse traditsioon ulatub aastasse 2002 kui linnakeskkonnas toimuvat linnuvaatlust hakati korraldama Haapsalus. Huvi ettevõtmise vastu on iga kevadega kasvanud – aegade jooksul on üritusel osalenud enam kui 20 Eestimaa linna, parimatel aastatel on tulemusi laekunud 16 linnast.

Linnadevahelisest linnuvõistlusest oodatakse osa võtma kõiki huvilisi. Selleks tuleb vaid moodustada 2-5 liikmeline võistkond ning 25. märtsi varahommikul mõnes linnas linnuretkele minna. Nagu ka ürituse nimi viitab, siis arvesse lähevad üksnes need sulelised, keda vaadeldi linnapiiridest lahkumata.

Kuigi linnuvaatlusega võib linnas alustada juba kell 5 varahommikul ei pea seda tingimata tegema. Soovijad võivad alustada ka mitu tundi hiljem – silmas tuleb pidada vaid seda, et pärast kella 13-t kohatud linnuliigid arvesse ei lähe!

Ettevõtmise eesmärgiks on juhtida inimeste tähelepanu linnakeskkonna linnurikkusele ning alanud rändlindude saabumisele. Kohatud linnuliikide rohkus meie linnades on sõltunud paljuski kevadest. Kui mullu kohati meie linnades vaid 86 liiki linde, siis näiteks 2008. aastal saadi kirja koguni 104 linnuliiki. Muuhulgas on ürituste käigus linnades vaadeldud selliseid loodusmaastikega seotud linde nagu valgselg-kirjurähn, hallpea-rähn, värbkakk, laanepüü ja teder.

Võistluse reeglistik näeb ette, et meeksonnas oleks 2-5 liiget, liik läheb kirja, kui seda märkavad vähemalt pooled liikmeist. Helikandjate kasutamine lindude peibutamiseks on keelatud. Isetehtud hääled (nt vilistamine) on lubatud. Arvesse lähevad linnuliigid, keda vaadeldi olles linna administratiivpiirides. Keskkonnasäästlikkust silmas pidades soovitavad korraldajad liigelda jalgsi või linna ühistranspordiga.

It-asjatundjad koolitavad vaheajal haridustöötajaid

Eesti IT-ettevõtjad korraldavad kevadisel koolivaheajal õpetajatele, noorsoo- ja sotisaaltöötajatele kolm konverentsi „See on turvaline IT!“, et jagada teadmisi, kuidas kasvatada noortest teadlikud Interneti kasutajad. Tänapäeval, kui suhtlusvõrgustikud ja mobiilsed seadmed on noorte elu loomulik osa, tuleb ka täiskasvanuil tagada, et lapsed teaksid, kuidas end kaitsta Internetis peituvate ohtude eest.

ITLi presidendi Taavi Kotka sõnul elavad meie lapsed lisaks pärismaailmale üha rohkem ka virtuaalmaailmas. Kui pärismaailmas teame, kuidas kaitsta oma
kodu, väldime üksi jalutamist pimedas pargis, taunime vargust ja laimamist, siis kas oskame õpetada oma lastele, millal virtuaalmaailmas uks lukku keerata, kuidas tunda ära ohuolukorrad, mõista, mis on vargus ja kuidas korrektselt käituda.

Lisaks ettevõtetele astuvad konverentsil üles õpetajad, korrakaitsjad ja internetiturvalisuse tagajad, kes selgitavad, mida teha, kui on põhjust arvata, et Interneti asjatundmatu kasutamine on toonud kaasa noore jaoks keerulise olukorra. Samuti tutvustakse erisuguseid õppemeetodeid ja -materjale, mida saab kasutada noorte teadlikkuse tõstmiseks.

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu eestvõttel toimuvad konverentsid 21. märtsil Tartus, 22. märtsil Pärnus ja 23. märtsil 2012
Paides.

 

Mõniste muuseum alustab uut hooaega

Koos kevade algusega alustab ka Võrumaal olev Mõniste muuseum õppepäevade hooaega. Muuseumis on õppepäevi korraldatud rohkem kui 15 aastat. Selle ajal jooksul on välja kujunenud suur hulk erinevate teemadega õppepäevi. Teemasid on nii palju, et igal aastal tuleb teha valik, milliseid sel aastal korraldada.

Mõniste muuseumi õppepäevadel vaadatakse ajas tagasi sellesse aega, kuhu kuuluvad ka muuseumi eksponaadid. Muuseumi hooned ja eksponaadid on jagatud kolme ajastusse: kiviaeg (ligi 5000 aastat tagasi), tsaariaeg (19. sajandi lõpp) ja eestiaeg (1920.ndad). Ka oma õppepäevadel püüame eelkõige lastele, aga miks mitte ka täiskasvanud huvilistele, tutvustada vanu töid noil aegadel.

Õppepäevad on üles ehitatud nii, et lastel oleks ühtaegu hariv kui ka põnev.

3. ja 4. aprillil on Mõnistes avatud kõige väiksematele munapühde kommete tutvusamiseks mõeldud Munamaa

24. aparillil on kiviaja õppepäev, 8. mail Hobusepäev, 31. mail  Loomalastepäev, kus tutvustatakse lastele erinevaid taluloomi ja nende järglasi, aga ka väiksemaid lemmikloomi. Lisainfot saab ka meie kodulehelt www.hot.ee/monistem/