Lahemaa looduskeskuses „Lendorav – tema minevik ja tulevik meie metsades“

Neljapäeval, 22. märtsil algusega kell 18 on Lahemaa rahvuspargi looduskeskusesse külla kutsutud Uudo Timm. Toimub järjekordne üritus sarjast Lahemaa rahvuspargi looduskeskuse loodus- ja kultuuripärandi õppeõhtud.

Uudo Timm on Keskkonnateabe Keskuse keskkonnaregistri osakonna juhataja ja lendoravatega tegelenud juba 25 aastat.

Loodusõhtul saavad kuulajad ülevaate viimastel aastatel lendorava kohta tehtud uurimustest. Räägitakse lendorava levikust ja selle muutustest, elupaiganõudlustest ning arutletakse tema kaitse- ja tulevikuväljavaate üle.

Kord kuus toimuvate Lahemaa loodusõhtute korraldamist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus, loengud on kõigile kuulajatele tasuta ning oodatud on kõik huvilised. Loengu pikkuseks koos kohvipausiga on 2 tundi. Loodusõhtute toimumiskohaks on Lahemaa looduskeskuse suur auditoorium, mis asub Palmse mõisa härrastemaja kõrval endise tõllakuuri hoones.

Kalev kavandab Rakveres suurt võimlemispidu

Fotol: Eesti Spordiseltsi Kalev tegevjuht Aleksander Tammert, Rakvere linnapea Andres Jaadla, Eesti Spordiseltsi Kalev juhatuse esimehe kohusetäitja Peeter Maspanov

Rakvere Spordiselts Kalev tähistab oma 95. tegevusaastat suure võimlemisgalaga käesoleva aasta oktoobris. Eesti Spordiseltsi Kalev juhatuse esimehe kohusetäitja Peeter Maspanov, tegevjuht Aleksander Tammert ja võimlemise projektijuht Lembe Laas ning Rakvere Spordiselts Kalevi juhatuse liige Rein Eenmäe arutasid Rakvere linnapea Andres Jaadla kabinetis toimunud nõupidamisel üleriigilise Kalevi spordiseltsi harrastusvõimlemise reklaamimist Rakveres ning selle sidumist Rakvere Kalevi võimlemispeoga.

Harrastusvõimlemine on Eesti Spordiseltsi Kalev tegevuses üheks prioriteediks ning muutunud aastatega järjest populaarsemaks harrastuseks,“ rääkis ES Kalev juhatuse esimehe kohusetäitja Peeter Maspanov. Ta lisas, et Eesti Spordiselts Kalev on massvõimlemisüritusi korraldanud juba 20 aastat ja need on muutunud populaarseteks võimlemispidudeks.

Võimlemise reklaamüritus on pikaajalise traditsiooniga üritus, mida on korraldatud igal aastal erinevas linnas. Eelnevatel aastatel on Eesti Spordiselts Kalevkoostöös võimlemistreenerite klubiga Katrek võimlemist reklaaminud Valgamaal, Haapsalus, Võrus, Jõhvis, Kohtla-Järvel, Paides, Saaremaal. „Meie soov on näidata, kui palju on eesti võimlemine edasi arenenud ning anda ülevaade eesti erinevate tipprühmade võimlemisoskustest. Tahame tutvustada ja propageerida võimlemist kohalike treenerite ja kooli kehalise kasvatuse õpetajate seas ning seeläbi tuua uusi rühmi võimlemise juurde,“ ütles Maspanov.

Rakvere linnapea Andres Jaadla sõnul on Rakvere Spordiselts Kalev väärikas spordiselts. „Seltsi aastapäeva tähistamine võimlemisepeoga pakub kauneid emotsioone nii osalejatele kui pealtvaatajatele. Rakveres tegutseb mitmeid võimlemis- ja aeroobikaringe, siinsed juhendajad tugevad ja tuntud.“

Nõupidamisel jäi kõlama mõte, võimlemispidu tuleb kindlasti, kuid koht jäi esialgu lahtiseks. Rakvere spordiselts Kalev tähistas viis aastat tagasi oma 90. aastapäeva samuti võimlemispeoga, siis peeti see Rakvere Teatris. Tänavuse võimlemispeo ühe toimumiskohana kaaluti teatri kõrval ka Rakvere spordihalli.

Võimlemispäeva toimumise ajaks on valitud oktoober, et eelkõige rikastada kohalikku kultuurikalendrit omanäolise üritusega, kuna suurem turismihooaeg on lõppenud ja paljud välisesinemised läbi saanud. Võimlemispidu edendab kohalikku võimlemiselu ning aitab siinsetele aktivistidel luua uusi kontakte teiste Eesti võimlemisklubidega. Võimlemispeo sihtgrupiks on spordiklubide, seltside ja teiste ühenduste võimlemis- ja liikumisrühmad.

Sindi laste lauluvõistlus „Sindi Ööbik 2012“ toimub sel aastal kahes osas

Traditsiooniline Sindi laste lauluvõistlus „Sindi Ööbik“ saab seekord teoks kahes osas. 18. märtsil on võistlustules nooremad vanuserühmad (3-7 aastased) ja vanematele vanuserühmadele (8-21 aastased) toimub lauluvõistlus 6. mail Sindi Seltsimajas. Nooremad laululapsed on võistluseks ettevalmistunud laule õppinud juba pikemat aega. Selle nädala alguses oli Sindi Lasteaias oma lasteaiarühmade vaheline lauluvõistlus „Väike Ööbik“, et omavahel, enne etteastet suurema publiku ees, mõõtu võtta. Läinud aastal võitis laulukonkursi ja tiitli Sindi Ööbik 2011 pälvis koolilaste arvestuses Paikuse Põhikooli 3. klassi õpilane Kätlin Kits.

Eeloleval pühapäeval aset leidva nooremate laululaste võistluse parimad saavad osa võtta juba 15. aprillil toimuvast Pärnu linna ja maakonna II Laste Laulupäevast „Kuldmikrofon“, mis toimub samuti Sindi Seltsimajas. Pärnu linna ja maakonna laste laulupäeva korraldab huvikool ModeRato.

Algas Teeme Ära viies talgukevad

Algas Teeme Ära viies talgukevad – kõik inimesed ja organisatsioonid üle Eesti saavad nüüdsest märkida Teeme Ära talgupäeva kodulehele oma plaanitavaid talguid, samuti jagada talgulugusid. Tänavune ühine talgupäev peetakse maikuu esimesel laupäeval, 5. mail ja nagu Eestis on juba traditsiooniks kujunenud, saab iga kogukond ise otsustada, mis vajab ühist ärategemist.

Tallinna Linnateatri Hobuveskis anti neljapäeval Teeme Ära talgupäeva avalöök, mille käigus komplekteeriti talgute stardipakette, esitleti koostöös Eesti Rahva Muuseumi (ERM) ja Eesti Pärimusmuusika Keskusega välja antud esimest talgulugude CD-plaati, tutvustati ajalehe Talguline avanumbrit ning kõneldi talgupäeva ettevalmistustest. ERMiga koos kuulutati välja talgulugude kogumise veebiretk.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liikme Tarmo Tüüri sõnul on talgupäeva õnnestumiseks talgukorras ära tehtud juba mitmeid olulisi tegusid. „Talgutes ja ühises tegutsemises peitub suur vägi. See toob inimesed kokku, paneb nad üksteisega suhtlema, üksteist paremini tundma ja mõistma. Koduse talgupäeva eel tõstame esile tavaliste inimeste elulisi talguleide ning pöörame tähelepanu talgutraditsioonide laiemale tutvustamisele, et innustada inimesi talgute korraldamise ja neil osalemise kõrval ka oma talgulugusid julgelt jagama,“ rääkis Tüür. „Talgud on olnud eestimaalastele omane läbi erinevate aegade. Sel aastal kirjutame end 5. mai talgupäevaga ka algatuse World Cleanup 2012 maailmakaardile.“
Loe edasi: Algas Teeme Ära viies talgukevad

Sonda raamatukogus avati Aleksander Sinimäe fotonäitus “Uljaste Õhtud”

“Iga pildi taga on üks lugu. Üks hetk järvest, loodusest, valguset ja varjust. Nende piltide saamiseks on kulunud kuid ja aastaid, kuid seintel näete vaid üksikuid hetki nendest aastatest,” rääkis fotonäituse avamisel autor Aleksander Sinimäe. Neile, kes järvega ise tuttavad, tunnevad need kohad ära ning neile meenuvaad hetked erinevatest aastaaegadest, kallastest, mälestustest…

Head raamatukogu külastamist ja õhtute nautimist Uljaste järve kaldal!

“Tagasi kooli” nädal viis Viljandi maavanema Paalalinna gümnaasiumi abiturientide ette

12.-16. märtsini leiab Viljandimaal aset “Tagasi kooli” nädal, mil maakonna 13 kooli ootavad külalisõpetajaid tundi andma. Tegelik tundide andmine kestab kogu märtsikuu. Eilse emakeelepäeva hommikul andis Viljandi maavanem Lembit Kruuse külalisõpetajana Paalalinna Gümnaasiumi XII klassidele koolitunni “Riigi funktsioneerimine, ülesanded ja halduskorraldus”.

“Olete homsed elluastujad, kes peavad oma arvamust hakkama avaldama ning selleks on vaja teada erinevaid rolle ning nende vajalikkust. Edukaks toimimiseks on tarvis ka head plaani. Nii teil endil, riigil kui ka maakonnal,” alustas maavanem tundi. Kõne all oli muu hulgas veel nii riigi kui maavalitsuse institutsionaalne toimimine ja ülesanded, seaduseloome, riiklike registrite tähtsus, arengukavade vajalikkus, halduskorraldus ning inimeste osalemisvõimalused demokraatlikus riigis. “Me kõik üheskoos, ka Teie kujundate tänast Eestit, kas midagi tehes või tegemata jättes, midagi öeldes, või ütlemata jättes,” lausus maavanem tunni lõpetuseks.

Lembit Kruuse sõnul tekib just noorte ees seistes kõrgendatud vastutustunne: “Õpetajaamet vajab ühiskonnas kindlasti enam positiivset tähelepanu ning väärtustamist. Oluliseks pean ka ise edaspidi sagedamini diskuteerida just noortega meie maakonda puudutavates küsimustes. Esimene võimalus selleks on kaasamine maakonna arengustrateegia väljatöötamisse.”

27. märtsil kohtub maavanem koolitunnis Kildu Põhikooli õpilastega.

 

Eesti muusikute heategevuskontsert Tartus

Eesti muusikute heategevuskontsert “Hooli meist!” toimub pühapäeval, 1. aprillil 2012 algusega kell 17 Tartus Peetri kirikus.

Üles astuvad Ott Lepland, Gerli Padar, Tõnis Mägi, Kärt Johanson, Jaan Pehk, Oliver Kuusik, Karl Madis, Teele Viira, Rosanna Lints ja oodata on ka üllatusesinejaid!

Kontserdi patrooniks on Reet Linna.

Sissepääs: 10 €, soodus 8 €.

Vaata veel: www.maarjapaikesekodu.ee

Lühifilm Tammetsõõrist

Eestimaa Looduse Fond valmistas metsa väärtusi tutvustava viieosalise lühifilmide sarja, mille üks osa on pühendatud looduslikele pühapaikadele. Jäädvustatud on Vastseliina kihelkonnas asuv Ilmamägi, mille veerul kasvab ainulaadne Tammetsõõr. Vana puudesõõri paneb helisema Anna Hintsi regilaul.

Sarja teistes osades kõnelevad Rein Kuresoo – surnud puudest, Leili Mihkelson – vääriselupaikadest ning Aleksei Lotman puiskarjamaadest ja -niitudest.

Filmisarja lehekülg

Allikas: Maavalla Koda

Vastseliina noored annavad oma panuse uue skatepargi loomiseks

On nädalavahetus Vastseliina Noortekeskuses. Enamus kohtades on noortekeskused kinni, kuid Vastseliina Noortekeskuses on kuulda meisterdamist: noored teevad korda vana ja kulunud skateparki.

Lähemal uurimisel selgub, et kohalikud trikiratturid Priit Olle ja Markus Valdmaa on võtnud enda peale kohustuse aidata muretseda noortekeskusesse uut skateparki. Nimelt on plaan esitada PRIA Leader noorte meetmesse projekt uue skatepargi soetamiseks. Praegu on vana skatepark kulunud ning suure huvi tõttu ei olegi teist varianti, kui muretseda uued sõiduelemendid, kus noored saavad harjutada trikke ja ennast proovile panna. Praegu käib sõitjaid kaugemaltki kui Vastseliinast. Mõnikord käib päevas läbi üle 20 erineva sõitja. Põhjus on lihtne – ühtegi teist korralikku siseskateparki, kus sügisest kevadeni sõita kannataks, ei ole. Lähimad pargid on Värskas (talvel on seal niiske ja külm) ning Tartus. Sõitjaid käib Vastseliinas isegi nädalavahetusel, kui skatepark on kinni. Noortele on antud skatepargi võti ning nad ise vastutavad korra ja lahtioleku eest.

Praegu ongi poisid oma vahenditega ning lisaks Eesti Noorsootöö Keskuse ja MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse poolt koostatud ja Euroopa Sotsiaalfondi poolt rahastatud projekti ”Noorte konkurentsivõime suurendamiseks ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamiseks ühiskonnale pakutava noorsootöö teenuse osutamine läbi noortekeskuste“ abiga saanud vahendeid, et park korda teha, korraldada siin heategevuslik võistlus ning minna ja õppida ürituse korraldamist trikiratta suurvõistluselt Simple Sessionilt. Lõppeesmärk on hakkata Vastseliinas korraldama iga-aastast ja loodetavasti traditsiooniliseks kujunevat Trikiratta võistlust, kuhu saavad kohale tulla juba kogu Eesti paremik.

Võrumaa ja Vastseliina sõitjate taset proovitakse arendada tänu sellele, et naabervallast Meremäe Valla Noortekeskusest on saadud laenuks erinevaid sõiduvahendeid: rulasid, rulluiske, BMX rattaid, millega noored saavad sõita ning oma sõiduoskust arendada. Samuti loodetakse Simple Sessionilt õppida uusi trikke, mida saab kohalikele noortele edasi õpetada.

Noorte enda korraldatud trikiratta võistlust toimub kevadisel koolivaheajal kolmapäeval 21. märts 2012 Vastseliina Noortekeskuse Skatepargis. Kõigil on võimalik osaleda olenemata tasemest. Võistluse mõte on reklaamida laiemale rahvale, et Vastseliinas on skatepark ning noortel on huvi seal sõita ja korralike toetajate olemasolul on võimalik uus skatepark kiiremini soetada.

Allikas: Vastseliina Noortekeskus

Lõppes fotovõistlus “Talveilu Paide vallas”

Esimese koha foto "Jõekristallid". Autor Kadri Soon

Sel talvel otsustas hulk fotosõpru kätte võtta oma kaamera ning vaadata Paide valla talvist ilu läbi objektiivi. Parimad pildid sai aga saata valla fotovõistlusel osalemiseks.

Ühtekokku laekus võistlusele 63 fotot, mille olid saatnud 22 inimest. Pilte hindas viieliikmeline žürii, kes ei näinud piltide autoreid, vaid pilte endid. Hindajad moodustasid enda jaoks paremusjärjestuse ja andsid vastavalt sellele ka piltidele punktid. Üldine paremus selgus juba kõigi viie žürii liikme tulemusi kokku liites. Žüriisse kuulusid Anu Ansberg Järvamaa Arenduskeskusest, Margit Piho Paide Vallavalitsusest, Raivo Raja Paide Vallavolikogust, Kaspar Pokk Kanal 2-st ja Kuma Foto töökas personal.

Oluliselt suurem konkurents oli vanemas vanuserühmas, kus 60 pildiga võtsid omavahel mõõtu 21 fotohuvilist. Selleaastase võistluse võitis Kadri Soon oma fotoga „Jõekristallid“. Teisele kohale tuli pilt „Tihane“, mille autoriks Margo Hussar ning kolmanda koha saavutas Klavdia Soon oma fotoga „Ubinalind“. Noorema vanusegrupi preemia sai Maarja Pennonen.

Parimatest piltidest kokku pandud fotonäitus on juba nähtav Anna Vaba Aja Majas. Näitus on Annas üleval kuni 19. aprillini.

Allikas: jarva.ee

XVIII Võru Folkloorifestival lööb juba järgmisel kolmapäeval tantsutoa uksed valla

Kolmapäeval, 21. märtsil kell 19 kutsub XVIII Võru Folkloorifestival kõiki tantsutuppa klubis Club Balance (Vabaduse 8, Võru).

12.-15. juulil toimuv XVIII Võru Folkloorifestival, suurim omataoline Eestis, kannab seekord nime „Päivgi tands tsõõrin“. Tantsutubades festivali eel ja ajal loodavad korraldajad  esinejaid ning publikut  koostantsimise ja musitseerimise abil senisest veelgi tugevamalt siduda.

Esimeses tantsutoas tutvustatakse suvist festivali ja Võru peo kuulsat tänavatantsu.

Tantsima paneb publiku Tartu Tantsuklubi, eestvõtjaks Triinu Nutt. Püünel on eelmisel aastal Teppo lõõtsa võistumängimise parimad pillimängijad Toomas Ojasaar (eesti lõõtspill), Henrik Hinrikus (eesti lõõtspill), Kristi Kool (eesti lõõtspill), lisaks Asso Int (eesti lõõtspill), Valev Laube (viiul), Kaie Mikheim (torupill), Meelis Int (basskitarr), Ülo Saaremõts (karmoška), Kati Raun (karmoška), Tanel Sakrits (mandoliin), Liisa Randmaa (viiul) ja teised pillimängijad.

Kaasa lööma on oodatud kõik rahvamuusikud, kellele tantsuks mängimine meeltmööda.

Selles tantsutoas keskendume valdavalt külapidude tantsumuusikale, mida tavatseti mängida Eestis 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses.

Kõik festivali sõbrad ja toetajad, tantsust ja rahvalikust muusikast lugupidavad inimesed on südamest oodatud!

Tantsutoa toimumist toetavad klubi Club Balance ning Eesti Kultuurkapital.

Märtsis avab uksed Tartu väärtfilmikino

Eelmisel aastal Athena Keskuse kinosaalis tegutsenud väärtfilmikino taasavab uksed 31. märtsil Uue Teatri maja katuse all Lai tn 37. Kino kannab ka uut nime – Tartu Elektriteater. Kino programm hakkab koosnema peamiselt Euroopa režisööride väärtfilmidest.

Tartu Elektriteater ootab külastajaid alates 31. märtsist ning filme hakatakse näitama esialgu valitud kuupäevadel. Tööd alustab ka kinokohvik. 16. aprillist alates toimuvad seansid regulaarselt kolmel päeval nädalas, esmaspäevast kolmapäevani. Värskelt uutesse ruumidesse kolinud kino tegevuse tuumaks saab olema nii välismaiste kui ka Eesti väärtfilmide näitamine. Võrreldes teiste Tartus tegutsevate kinodega on programmis oluliselt suurem osakaal Euroopa filmidel. Üle poole filmidest, mis Tartu Elektriteatris linastuvad, on Euroopa režisööridelt. Erilise tähelepanu all saavad olema Eesti filmid, eesotsas märtsis esilinastuva Peeter Simmi mängufilmiga “Üksik saar”. Kinokavast leiab nii kunstifilme, draamateoseid, põnevikke, aga ka kogupere animefilme. Kõik filmid linastuvad originaalkeeles ning eestikeelsete subtiitritega.

Käesoleva aasta maiuspalaks võib pidada mitmekesist dokumentaalfilmide programmi, mida hakatakse näitama igal esmaspäeval. Dokk-programmi eesmärk on pakkuda intelligentset meelelahutust ning täita vaba nišš Tartu kinomaastikul. Pilt on tihtipeale rikkam kui sõna ning võib kõnetada vaatajat ka teemadel, mille kohta ta seni ei osanud suurt midagi arvata. Nii leidub tulevaste filmide hulgas näiteks kultuuri digitaliseerumist lahkavaid teoseid („PressPausePlay“) ja vaimukaid globaliseerumise varjupoolte vastu võitlevate aktivistide ettevõtmisi kajastavaid dokumentaale („The Yes Men“).

Eelmistest hooaegadest Athena Keskuses on kaasavõetud eriürituste traditsioon. Filmielamuse rikastamiseks kutsutakse valitud kinoõhtutele põnevaid külalisi, et publikul oleks võimalus piiluda kinomaailma kulisside taha. Möödunud sügishooajal olid kõige populaarsemad autoriõhtud Eesti dokumentaalfilmidega “Uus Maailm” ja “Kosmos 68”. Üritustega jäid rahule nii külastajad kui esinejad ning võib öelda, et Eesti filmitoodang on saavutamas üha enam kõlapinda. Tartu Elektriteater loodab oma tegevusega toetada Eesti filmide levikut ja omaltpoolt tunnustada kodumaiseid režissööre.

Tartu Elektiteatri tegemiste kohta leiab infot kino kodulehelt.

Allikas: Tartu.ee

Puhja Seltsimaja tähistab 105. aastapäeva

115 aastat esimesest muusikalavastusest maanäitelaval ja Puhja Seltsimaja 105. aastapäeva tähistamine Kitzbergi/Simmi laulumänguga “Kosjasõit” Puhja Seltsimajas 24. märtsil algusega kell 19. Esitajaks seltsimaja näitering.

Lavastaja: Siim Sups
Laulud õpetasid: Anne Soosaar ja Ruth Luts
Osades: Meelis Külaots, Jüri Šanin, Kaido Õunapuu, Kersti Aadusoo, Kristina Ermel, Peeter Sibul, Meelis Udso, Jaak Ratt, Kadri Norman, Aarne Salo, Ants Vihand, Meelis Roosaar, naiskoor Läte

Õhtu jätkub tantsuga ansambel Melody saatel. Kaasa teevad seltsimaja kollektiivid.
Sissepääs on tasuta!

Aasta keeletegu on kõnetuvastusrakendused nutitelefonidele

Taasiseseisvumisjärgsed haridus- ja teadusministrid valisid aasta keeleteoks Tanel Alumäe ja Kaarel Kaljuranna „Kõnetuvastusrakendusi nutitelefonidele“.

Ministrid tõstsid esile ka Narva koorikooli tegu „Eestikeelse repertuaari omandamine ja osavõtt noorte laulupeost „Maa ja ilm““ ning tunnustasid Heli Laanekase ja Ellen Niidu Wiedemanni eesti keele grammatika tõlget saksa keelest eesti keelde. Narva koorikool sai ka riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009-2013“ juhtkomitee eriauhinna.

Rahvaauhinna vääriliseks hääletati (180 häält) „Võro keelepesä käivitamine ja arendamine“, tegijaiks Mariko Faster, Triin Rõõmusoks ja Egle Vodi.

Tihedat konkurentsi pakkusid võitnud teole „Ajakiri National Geographic eesti keeles“ (Erkki Peetsalu; 167 häält) ja „Austraalia eesti keele õpetajate koondamine, internetipõhise keeleõppesüsteemi käivitamine ja eestikeelse mudilasringi asutamine“ (Tiiu-Ann Salasoo; 160 häält). Hääli said ka kõik ülejäänud parimate hulka jõudnud keeleteod: „Elektrooniline õigekirjakäsiraamat „Sõnar“ (Martin Ehala; 153), Wiedemanni grammatika tõlge (136), „Kõnetuvastusrakendused nutitelefonidele“ (130), eestikeelse repertuaari omandamine (103), „Eesti-keskne raamatumess Helsingis“ (Eesti Kirjanduse Teabekeskus; 81) ja „Leksikon „Majandusarvestus ja rahandus““ (Jaan Alver; 71). Hääletamisel osalejaid oli 768, hääletada võis ka mitme keeleteo poolt. Loe edasi: Aasta keeletegu on kõnetuvastusrakendused nutitelefonidele