Valgas kinnitati uued koolide põhimäärused

Eilsel Valga Linnavolikogu istungil kinnitati nii Valga Põhikooli kui Valga Gümnaasiumi ja Valga Kaugõppegümnaasiumi uued põhimäärused, mis hakkavad kehtima alates 1. septembrist 2012. Samuti tutvustasid koolijuhid linnavolikogu liikmetele Valga Linnavalitsuse poolt vastu võetud koolide arengukavasid.

Valga Gümnaasiumi uue põhimääruse järgi on kool uuest õppeaastast ainult gümnaasiumiastmes töötav kool. Praeguse gümnaasiumi põhikooliastme õpilastele luuakse võimalus õpinguid jätkata Valga põhikoolis, kus avatakse vajalikul arvul klassikomplekte.

Uutes põhimäärustes on koolide tegutsemiskohaks märgitud Valga linn, kuni Kungla tn 16 õppehoone valmimiseni töötavad koolid praegustes õppehoonetes.

Käesoleval aastal kinnitatud Valga Gümnaasiumi arengukavas aastateks 2012- 2015 on koolil kolm õppesuunda: humanitaarsuund, reaalsuund, majandus- ja IT suund. Õppeaastal 2013/2014 avatakse lisaks ka kunstisuund ja hiljemalt 2014/2015 õppeaastast riigikaitse õppesuund.

Abruka valmistub jää minekuks

Ajaleht Meie Maa kirjutab, et viimaste päevade ilmad on agaralt merejääd lammutanud ja ühendus väikesaartega on jäämineku tõttu iga hetk katkemas.

“Äärtes ajab vett peale ja Abruka taga on juba vaba vesi,” rääkis eile Riias viibinud Abruka saarevaht Rein Lember Meie Maale. “Jää liigub siia-sinna. Tuul on tugev ja kui nüüd vesi tõuseb, siis on see jäätee meil üks lühike lugu,” lisas ta.

Lembri sõnul tuleb praegu jääteed kasutades võtta päev korraga, isegi reis korraga. “Kui hommikul linna tuled, siis õhtul enam tagasi ei pruugi pääseda. Kevadine asi, tuleb väga ettevaatlik olla,” sõnas ta.

Jääminek tähendab väikesaarte jaoks mingiks ajaks ühenduse katkemist. Jää lagunemisel laevaga kohe liikuma ei saa, enne peavad sadamad ka jääst puhtaks saama. Saarevahi sõnul ollakse jää minekuks valmis. “Toidud ja ravimid on varutud, tuju on hea,” märkis saarevaht.

Vilsandile pääseb veel üle jää, sest kuigi mere pool jää juba liigub, on rannaäärsed lahed veel kaanetatud.

“Jää- ja mereolud on kõikuvad, sõltub tuulest, milline on jää peal veekihi paksus,” rääkis Kihelkonna vallavanem Raimu Aardam Meie Maale. “Praegu saame üle mootorsaanide ja ATVdega. Meie oma väga hea abivahend, amfiibsõiduk, on Tallinnas remondis, selle saame kätte tuleva nädala lõpuks,” lisas ta.

Gaillard ja Södergren võistlevad Jaak Mae karikale

Pühapäeval, 4. märtsil toimub Albu vallas, Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuses traditsiooniline Albu Suusasõit Jaak Mae karikatele, mis seekord toimub juba 12. korda.

Seekord on Eesti parimatele suusatajatele konkurentsi pakkumas suusakuulsused Jean Marc Gaillard Prantsusmaalt ja Anders Södergren Rootsist. Mõlemad mehed on saavutanud medaleid rahvusvahelistelt suurvõistlustelt.

Naiste FIS võistlus algab pühapäeval kell 13.00 ja meeste FIS võistlus 13.30.

Võistluspäev avatakse 4. märtsil kell 10.00 ning peale avamist on kõigil huvilistel võimalus saada autogramme suusatajatelt.

Laste stardid algavad kell 10.30.

Rakvere Teatris pannakse jää sulama

Rakvere Teater kutsub esmaspäeval, 5. märtsil kuulama tasuta kontserti pealkirjaga “Paneme jää sulama”.

Rakvere Teatri suures saalis astub üles noorte lauljate plejaad otse Ameerika Ühendriikidest, Ohio Northern University’st. Ameerika tulevikutähti saadab noor jazz-orkester ehk 18-liikmeline Otsakooli Bigband, mida omakorda juhatab 2011. a. Aasta muusik Siim Aimla.

Sel õhtul kuuluvad külaliste repertuaari lood: On Broadway, Someone Like You, This is the Moment, Fly Me to the Moon, Orange Colored Sky, My Heart Belongs to Daddy, Zing Went the Strings of My Heart, You Made Me Love You/Trolley Song, Slow Boat to China, Almost Like Being in Love, Come Fly With Me, I Won’t Dance, Stars and Moon, Sun and Moon, Moonfall, Cabaret – laulud, mille on teiste hulgas kuusaks laulnud Nat King Cole, Liza Minelli, Merilyn Monroe, Frank Sinatra ja Judy Garland.

Solistidena astuvad esmaspäeva õhtul koos Otsakooli Bigbandiga lavale Gena Loe (alt), Rob Lynn (bariton), Matt Rarey (tenor), Hayley Reynolds (alt), Renee Stoltzfus (sopran), Lauren Tennet (alt), Breann Zerby (sopran). Kõik nad õpivad muusikateatrit Ohio Northern University’s esinedes samaaegselt erinevates muusikaliprojektides üle terve USA.

Otsakooli Bigbandi on tegutsenud G.Otsa nimelise muusikakooli juures 2004. aastast. Dirigent Siim Aimla käe all on esinetud paljudel noorte festivalidel üle Eesti. Noortest andekatest muusikutest koosnev grupp armastab mängida funky’t jazzrocki, jazzi ja latiino muusikat.

Kontsert on osaks Rakvere Teatri ja Ohio Northern University vahelisest koostööst, mille peamiseks eesmärgiks on Rakvere Teatri külaskäik Ühendriikidesse eeloleval sügisel. Külaskäigu jooksul antakse ülikooli õppetöö raames mitmeid etendusi, osaletakse loengutel ja seminaridel, räägitakse Eestist, meie kultuurist ja teatrist.

Täpsema info leiab siit.

Tartlasi kutsutakse üles panustama kodanikuühiskonda

Teaduse ja Kultuuri Sihtasutus Domus Dorpatensis otsib teotahtelisi ja motiveeritud vabatahtlikke, kes tahavad anda oma panuse ühiskonna edasiviimiseks ning selle kitsaskohtade lahendamiseks. Sihtasutuse vabatahtlikeks võivad olla nii tudengid kui ka töötavad inimesed – oodatud on kõik, kes tunnevad endas soovi ühiskonda panustada.

Domus Dorpatensise eesmärgiks on leida häid ideid, neid levitada ning kaasates partnereid erinevatest sektoritest need siis teoks teha. Domuse projektide alla kuuluvad erinevad üritustesarjad (filmiõhtud, ,,Meet the World“ jpt), TEDxTartu konverentsid, vestlusõhtute sari ,,Inimene kohtub inimesega“, Eesti Kodanikuühiskonna Nädal ja paljud teised sarnased projektid.

„Domus Dorpatensise sooviks on Tartu elanikkonda kaasata erinevate oluliste teemade tõstatamisel ja ürituste läbiviimisel, näiteks hetkel oleme keskendunud kodanikuühiskonna ja haridusvaldkonnaga seotud tegevustele,“ täpsustas sihtasutuse tegevjuht Martin Noorkõiv.

Domus Dorpatensise vabatahtlikuks on oodatud kõik inimesed sõltumata varasemast kogemusest või vanusest, peamiseks tingimuseks on soov ühiskonda panustada.

Rohkem infot: http://www.dorpatensis.ee/muuda-maailma/

Isamaalise omaloomingu konkurss ootab osalejaid

Kaitseliidu Põlva Maleva pealiku kohusetäitja Janel Säkk ja maavanem Ulla Preeden kuulutasid välja isamaalise omaloomingu konkursi, mille tähtaeg on 10. märts.

„Konkursi eesmärk on panna koolinoori mõtlema isamaaliste väärtuste peale nagu kodu, oma lipp, oma riik, vabadus – tänasel päeval saame ise otsustada, mida me oma riigis teeme, mitte ei mõtle keegi teine meie eest,” põhjendas konkursi üks eestvedajatest Janel Säkk aktsiooni eesmärke ja lisas, et koolinoored on need, kes peavad paarikümne aasta pärast hakkama kaitsma ja edasi kandma isamaalisi väärtusi.

„Kuigi igapäevaselt me ehk ei mõtle oma kodumaale ja ei mõtle ka vabaduse olemusele, siis see on meie suurim väärtus,” selgitab maavanem Ulla Preeden konkursi vajalikkust ja kutsub konkursil aktiivselt osalema kõikide maakonna koolide õpilasi. „See on hea võimalus jagada oma loomingut ning arendada oma sõnaseadmisoskust,” rõhutas maavanem.

Konkursi korraldajad paluvad konkursil osalejatel mõtestada ja väljendada oma arusaama ning suhtumist Eesti Vabariiki kui nende oma riiki, mille kodanikud ja elanikud nad on, samuti omariikluse ja vabaduse tähtsusest laiemalt. Loe edasi: Isamaalise omaloomingu konkurss ootab osalejaid

Viljandimaal sünnib uus tervisetoetajate võrgustik

Viljandi maavalitsuse Tervisetoa eestvedamisel luuakse maakonnas küla tervisetoetajate võrgustik, sellealasele 80-tunnisele tasuta koolitusele saab ennast kirja panna kuni 9. märtsini.

Viljandi maavalitsuse tervisedenduse peaspetsialist Elo Paap rääkis, et projekti „Küla tervisetoetajate võrgustiku loomine Viljandimaal“ käigus on kavas maakonnas n-ö rohujuure tasandil välja koolitada sadakond terviseteadlikku tavakodanikku ehk tervisetoetajat, kes esindavad erinevaid sihtgruppe. „Koolitusel osalemiseks eelnevat tervisedenduse alal tegutsemise kogemust vaja ei ole, küll aga eeldame inimestelt huvi selle valdkonna vastu. Projekti nimi on küll seotud külaga, kuid tulla võivad ka linnainimesed,“ lisas Elo Paap.

Spetsialisti sõnul on tervisetoetajad inimesed, kes tulevikus oskavad oma kodukohas anda informatsiooni tervist toetavate eluviiside kohta ja teavad, kuidas suurendada paikkonna heaolu. Samuti on nad edaspidi vabatahtlikena abiks tervisedenduse alase teavitustöö tegemisel ja erinevate ettevõtmiste korraldamisel oma kodukohas.

„Kui sa oled inimene, kes hoolib oma kodukoha eluolust, ning sa toetad ja osaled kodukandi tegemistes ja toimetamistes, siis nüüd avaneb sul võimalus teada saada, kuidas seda kõike veelgi paremini teha,“ kutsus Elo Paap kõiki asjast huvitatuid koolitusel osalema.
Loe edasi: Viljandimaal sünnib uus tervisetoetajate võrgustik

Sõavägi oppas koton kah kõrda nõudma

Poissõ meelest es pidänü aoteenistüst är häötämä. Foto: Uma Leht

«Ku inne sai pito peetüs, tuu es sekä, a no kaet üüklubin – inemise siblise läbisegi, kõrda ei olõ. Pur’on inemise tunnusõ ands’agu…» kõnõlõs Rõugõst peri Ossipovi Oliver (21) tuust, kuis mõnõ kuu aotiinmist Kupõrjanovi jalaväepataljonin tedä muutnu omma. Kimmämbäs omma saanu ka Võro liina poisi Kaarna Karel (22), Jõelaiu Joosep (22) ja Niidü Sven (23) – miinipilja patarei juhtmisrühmä riamehe.

Aoteenistüse algus om hirmsa kõigilõ poissõlõ. «Es saa arvu, kon midägi om ja kon esi olõma piät. Edimäne üü es maka: kõik aig mõtli, et ku tulõ häire, kuis saa 40 sekundiga vällä ja viil rõivilõ kah,» tulõt’ Oliver miilde. A tä uutsõ sõaväest esiki hullõmbat, ku tegelikult oll’.

Päält Kareli es olõ poisi inne aoteenistüst püssä esiki käen hoitnu. «Algusõn pelksi esiki trikli vaotamist,» ütel’ Oliver. «A midä rohkõmb laskman kävet, tuud kimmämbas lätsit,» ütel’ Joosep. «Laskmisõl om sääne adrõnaliin seen, tuud ei anna määnegi muu tegemine.»

Uni om kulla hinnan
Kimmä kõrra seen omma poisi opnu aost kinni ja magamisest luku pidämä. «Tan om esiki kats minutit und kulla hinnaga,» ütel’ Oliver. «Inne sõaväke oll’ kümme minotit ildasjäämist tävveste harilik. A nüüt nõvva koton kah kõigi käest, et kokkolepütüst aost kinni peetäsi,» kõnõl’ Sven.

Joosep opsõ hindä sisse uskma: «SBK (sõduribaaskursus) lõpun tull’ 60kilomiitret jalaga är kävvü. Es usu, et suta tuud täüsvarustusõn lõpuni tetä. A ku Kupõrjanovi värtist sisse saimi, oll’ uhkõ tunnõ külh.»
Loe edasi: Sõavägi oppas koton kah kõrda nõudma