Kuu: veebruar 2012

Homme toimub Viljandis kelgutajate võistlus

Viljandi kultuuriakadeemia tudengi eestvedamisel libisevad laupäeva keskpäevast Huntaugu mäest alla isetehtud ja omanäoliselt kaunistatud sõiduriistadel kelgutajad. Esimest korda korraldati taolisi võistlusi 2010.aastal ”Talverõõmu” nime all.

Korraldaja prognoosi järgi koguneb kelgumäele kümmekond võistkonda. Võistkonda kuulub 2-4 liiget, kes on vähemalt 16-aastased. Igal võistkonnal on kaks liulaskmiskatset, mõõdetakse kiirust ja liu pikkust. Sõiduriist peab olema töötavate piduritega, juhitav, sõitjatele ja pealtvaatajatele ohutu ning ilma mootorita.

Võistlusega teenitud tulu läheb heategevusena Viljandi loomade varjupaigale, kuid ega kelgutajadki tühjade kätega jää. Lisaks kiirusele ja liu pikkusele läheb arvesse ka sõiduriista disain. Välja valitakse näiteks kõige folgilikum kelk ja selle kategooria võitjale on pärimusmuusika ait korraldaja Marek Sandermati sõnul välja pannud neli folgi päevapassi.

MES tunnustas parimaid karjakasvatajaid

Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) valis välja parimad karjakasvatajad 2011. aastal. Parimaks lihaveisekarjakasvatajaks tunnistati Kalmer Visnapuu Piira Talu OÜst ning parimaks piimakarjakasvatajaks Maie Mölderi Tartu Agro ASist. Põllumajandusministeeriumis toimunud aktusel anti parimatele aukiri ning juba traditsiooniks saanud skulptor Vergo Verniku „Vasikas”.

Allikas: Maaelu Edendamise Sihtasutus

Lilli küla laulupiiripostil oodatakse 25. veebruaril laulude, lippude ja heade soovidega inimesi

Homme, 25. veebruaril oodatakse inimesi Eesti Vabariigi aastapäeva auks Lilli piirilaulmisele.

Juba viiendat korda tuleb esilauljaks Erich Krieger ja nagu ikka, lisanduvad talle Karksi, Helme, Naukseni ja Ruhja lauljad.

25. veebruaril kell 11.30 kogunetakse Lilli külamaja juurde, et minna Nava tallu, kus öeldakse avasõna ja kõlab ”Jumal, hoia Eestimaad”. Seejärel saavad oma laulud laulda ja sõnavõtud öelda kõik soovijad. Nava talu küünis on lühike soojenduspaus, pidu jätkub Lilli külamajas eeskava ja toidulauaga. Ürituse peakorraldaja on Jaak Kõdar. Erich Krieger on esilauljana üles astunud kõigil piirilaulmistel ja tuleb kohale ka tänavu.

Allikas: ajaleht Sakala

Näitus mõisakoolidest toob esile väärtusliku osa kultuuripärandist

Eesti Rahvusraamatukogu fuajeegaleriis on avatud Kuningliku Norra Saatkonna näitus „Mõisakoolid – särama löödud pärlid.”

Mõisate hiilgeajal oli Eestis üle tuhande mõisa, mille uhked häärberid moodustavad väärtusliku osa Eesti kultuuripärandist ning millest paljud on tänapäeval kasutusel koolimajadena. Norra ja Euroopa majanduspiirkonna finantsmehhanismide toetusel restaureeriti Eestis aastatel 2008-2011 üksteist mõisakooli: Kaagvere, Kiltsi, Koigi, Kõpu, Lahmuse, Laupa, Olustvere, Puurmani, Rogosi, Vasta ja Väätsa.

Taastatud mõisahooned pakuvad koolile väärika ja õpilasi arendava kaasaegse õpikeskkonna. Samas toimivad mõisakoolid ka mitmekihiliste kogukonnaelu keskustena, kus leiavad aset kontserdid, näitused, seminarid ja koolitused. 

 Näitus annab sõnas ja pildis ülevaate sellest suurest ettevõtmisest, mille tulemusena on uuesti särama löönud üks väärtuslik osa Eesti kultuuripärandist. Fotode autorid on Toomas Vendelin ja Peeter Säre, mõisaid tutvustavate tekstide autor Nele Rohtla.

 Ühtlasi tähistab näitus Norra ja Euroopa majanduspiirkonna toetuste teise perioodi algust. Käesoleval aastal on oodata mitmete programmide avanemist, mis keskenduvad riskilastele, rahva tervisele, soolisele võrdõiguslikkusele, keskkonnasõbralikele tööstusuuendustele ning veekogude korraldusele. Jätkavad kultuuripärandi programm ning nii vabaühenduste kui ka teaduskoostöö fond.

 Näituse avas Norra suursaadik Eestis pr Lise Kleven Grevstad ja see jääb avatuks 17. märtsini.

Mooste kunstikeskuses toimuvad kohtumised ja esitlused

Uus ühine koostööprojekt viib noored kunstnikud erinevatesse ruumidesse.

19.-24. veebruarini võõrustab MoKS juba teist korda Grundtvigi täiskasvanuõppe programmi raames GROUNDi töötuba, mis koondab Soome ja Poola kunstikoole ning huvilisi Eestist. Seekordse töötoa jooksul tegutseb 16 loovisikut neljas Ahja, Põlva ja Tartu asutuses: Ahja Noortekeskuses, Ahja Hooldekodus, Põlva Kunstikoolis ja Eesti Rahva muuseumis.

Töötoa tulemus vormub kunstnike koostööst kohapealsete esindajatega, lähtudes koha spetsiifikast ja võimalustest. See võib avalduda näiteks maali, kaardi, skulptuuri, raamatu, ajakirja, maakunsti taiese, teksti, filmi, tegevuskunsti, sekkumise või uurimustööna. Töötoa ideeks on pakkuda kunstnikele ja huvilistele võimalust töötada lühikest, aga intensiivset aega ühiskondlikus ruumis ning vaadelda koos nendega, kes ruumi igapäev kasutavad, neid paiku värskete silmade ja ideedega.
24. veebruaril ühendatakse tegevuskohad omavahel – nii kunstnikud kui ka osalejad tegevuspaikadest istuvad bussi ja sõidavad kõik kohad läbi, toimuvad ka tehtu esitlused.
GROUND on rahastatud Elukestva Õppe programmist, Grundtvigi õpikoostöö projektist.  MoKSi uksed on külastajatele valla pühapäevani kella 12–19.
Lisainfo: Evelyn Müürsepp tel 513 8599. Allikas: moks.ee

Võrus tegutsev Terve Pere Kool kutsub kolmandasse tundi

Nukurahvas. Foto: Terve Pere Kool
Laupäeval, 25. veebruaril kell 11.00-14.00 toimub Võru Loovuskooli ruumes (Lembitu tn 2, II k) Terve Pere Kooli kolmas koolipäev, kuhu on oodatud kõik inimesed, kellel huvi lapse tasakaaluka arengu ja peresuhete kohta.

Võrus tegutsevas Terve Pere Koolis otsime ja jagame innustavaid teadmisi ning kogemusi väikelapse arengu mõistmiseks ja suunamiseks, et kasvada koos rõõmsateks ja loovateks isiksusteks – terveks pereks.

Loengusarja EELKOOLIEALINE LAPS kolmas loeng-vestlusring keskendub teemale: “Matkimine ja õppimine.” Teler ning arvuti – tänased lapsehoidjad?
– Lapse areng läbi matkimise – eeskuju hädavajalikkus. Mida omandab laps jäljendades. “Hundilapsed”
– Kaudne õppimine eelkoolieas. Kuidas väikelaps õpib. Lapsevanema roll väikelapse arengu toetajana
– Kuidas mõjutavad televisioon ja arvuti väikelapse vaimset ning füüsilist arengut.
Loe edasi: Võrus tegutsev Terve Pere Kool kutsub kolmandasse tundi

Kalevipoja IV uisumaraton lükkub edasi

Täna, 24. veebruaril kogunes Mustvees Kalevipoja IV Uisumaratoni töögrupp hindamaks maratoni rada ja jääolusid. Ilma soojenemisega on Peipsi järve jääle kogunenenud kuni 10 cm paksune veekiht, seetõttu otsustati uisumaraton ilmastikutingimuste tõttu edasi lükata.

“Viimase ööpäeva jooksul on kogunenud maratoni rajale vihma ja lumesula vesi, mis takistab võistluste läbiviimist. Jää paksus on endine ja kvaliteet korralik. Korralduskomitee ühine otsus on, et maraton lükkub ilmade paranemiseni edasi”, lausus korralduskomitee esimees Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev.

Kõigil soovijail on 25. veebruaril aga tasuta võimalus sõita Adavere uisurajal. Rada on huvilistele avatud kella 11-st, kohale tulnudi ootavad ka auhinnad. Loe edasi: Kalevipoja IV uisumaraton lükkub edasi

Antslas saab end täiendada keskkonnasõbraliku majandamise alal

Põllumajandusuuringute keskus korraldab 1. märtsil Antsla kultuuri- ja spordikeskuse suures saalis keskkonnasõbraliku majandamise (KSM) täienduskoolituse.

Koolitus algab kell 10 ja lõpeb kella 16. Koolitus on tasuta ja koolituse läbinud saavad vastava tunnistuse.

Eelregistreerimine on kohustuslik! Ainult eelregistreerunud osalejatele tagatakse koolituse materjalid ning toitlustus. Registreerimine lõpetatakse kaks tööpäeva enne koolitust. Eelregistreerida saab telefonil: 6729 143 või e-posti aadressil: sirje.reintam@pmk.agri.ee

Meeldetuletus: vabariigi aastapäeval terviseradadele!

Täna toimub üle Eesti terviseradadel rekordiüritus „Eesti terviseradadel ümber maailma“. Ürituse eesmärk on kutsuda eestimaalasi vabariigi aastapäeva tervislikult tähistama ja tutvustada inimestele nende kodukandi terviseradade võimalusi.

Kõigis Eesti maakondades toimuvad terviseradadel põnevad ettevõtmised kogu perele – matkad, suusavõistlused, koolitused, talimängud. Terviseradadel toimuvate tegevuste info leiad Eesti terviseradade koduleheküljelt: http://www.terviserajad.ee/maakera/

Tervisesportlasi ootavad täna enam kui 80 terviserada, mis on hästi hooldatud ja suures osas ka valgustatud. Osalejate vaevaks jääb vaid kohale tulla ning tund või paar oma päevast tervislikule liikumisele loovutada. Omapoolse panuse andmiseks rekordi
püstitamisse tuleb osalejatel sisestada läbitud kilomeetrid tervisepäevikusse aadressil www.terviserajad.ee või Eesti terviseradade
Facebook´i kontol. Suuremates keskustes saab läbitud kilomeetrid kirja panna ka kohapeal. Kogutud tervisekilomeetrid summeeritakse ning tulemuse teeb SA Eesti Terviserajad teatavaks vabariigi aastapäevale järgneval päeval.

Magistrant kutsub võru keele kõnelejaid
küsimustikku täitma

Tartu ülikooli Eesti ja soomeugri keeleteaduse magistrant Andres Karjus kirjutab magistritööd suunalistest ruumigrammidest
Läänemere keeltes ja tegeleb praegu materjali kogumisega veebiküsimustike kaudu, kus tuleb hinnata vastavate sõnade sobivust kümne pildiga. Karjus sai valmis küsimustiku võru variandi ja kutsub nüüd võru keele kõnelejaid seda täitma!

Küsimustik asub siin:
http://kwiksurveys.com?u=voro

Kohila vald tänas ja tunnustas oma kodanikke ja koostööpartnereid

Täna jagasid Kohila vallajuhid rahvale tänu ja tunnustust kogukonna ja kogu ühiskonna heaks tehtu eest.

Autasude üleandmistseremoonial pälvis valla kõrgeima autasu – Kohila teenetemärgi – teenekas tekstiilikunstnik, põline Kohila elanik Ehalill Halliste, kelle vaibakunsti on kinkinud president Lennart Meri oma riigivisiitidel. Mitmete välisriikide saatkonnad on valinud Ehalille soojad vaibad oma ruume kaunistama. Kõige rohkem on Ehalill Halliste loomingust osa saanud Kohila ja Raplamaa, kelle esindusruumide heaks on ta põiminud kümneid gobelääne. Möödunud aasta Eesti tekstiilikunstnike aastanäitusel oli Ehalill Halliste esindatud võimsa etnostiilis triptühhoniga “Läte”.

Kohila valla vapimärgiga autasustatati kergejõustikuvõistluste Big kuldliiga peakorraldajat, paljude esinduslike spordivõistluste vedajat Mati Lilliallikut. Kohilas on toimunud viis suvist Bigi kuldliiga etappi, 2009. aastal heitis Gerd Kanter heitis just Kohilas oma hooaja tipptulemuse: 71,64 meetrit.Tänu Bigi kergejõustikuvõistlustele on Kohila kogunud tuntust üle maailma ja saanud häid kogemusi tippvõistluste korraldamiseks.

Elutöö preemia sai Tiit Metsallik, kes 40 aastat on muu töö kõrvalt Kohila valla kinomehaaniku ametit pidanud.

Elu edendaja preemia kuulub Hageri rahvamaja juhatajale Maria Saarnale, kelle eestvedamisel on ehitatud mänguväljakuid, algatatud beebikool ja noortele mõeldud kursusi, mõeldud haigetele ja eakatele vaba aja veetmise võimaluste parandamisele vallas.

Parima ühenduse preemia teenis sihtasutus Hageri Lmbertuse kirik, kelle eestvõttel koguti heategevuslike kampaaniate abil Hageri kiriku 160aastase oreli restaureerimiseks veidi üle 40 000 euro ehk ligi 626 000 Eesti krooni. Perfektselt restaureeritud orel taasõnnistati möödunud sügisel.

Kuldaväärt koolmeistri aunimetus kuulub sel aastal lasteia Sipsik noorele juhile Kristina Mägile, kelle käe all on väikesest laste päevahoiust kasvanud välja Raplamaa üks suurim ja paremini toimiv lasteaed.

Varakevadine loodus- ja talgulaager Palupõhjas

Eestimaa looduse fondil on suur rõõm trummide põrinal välja hõigata selle aasta esimesed talgud:

Varakevadine loodus- ja talgulaager Palupõhjas 16.-18. märtsil.

Uuritakse, milline on Palupõhja küla natuke enne seda, kui suurvesi ta oma piiramisrõngasse haarab ning milliseid saladusi peidavad endas siinsed metsad. Talgutöid tehakse Palupõhja looduskooli hüvanguks. Tegemist vajavaid töid jagub igale eale. Talgud kestavad reede õhtust pühapäeva lõunani.

Talgujuhid: Indrek Kuuben ja ettearvamatu ilmataat
Kohti grupis: 15

Lähem info ja registreerumine: http://www.talgud.ee/talgud/2012/palupohja-1

Elva linna teenetemärk omistatakse
silmapaistvale linnasekretärile Maia Kukele

Elva linna teenetemärgi pälvis kauaaegne linnasekretär Maia Kukk. Kultuuripreemia Elva täht pälvivad Elva gümnaasiumi sotsiaaltöötaja ja harrastusnäitleja Aire Pajur ning Elva võrkpallitreener Enn Kangur. Elva aukodaniku tiitlit sel aastal välja ei antud.

Maia Kukk on olnud palju aastaid Elva linnavalitsuse jurist, linnasekretär ja andnud suure panuse Elva naisseltsi tegevustele ning
nõustanud mitmeid piirkonna mittetulundusühinguid.

Elva gümnaasiumi sotsiaaltöötaja Aire Pajur on viimasel ajal näitlejatöö, kirjutamise ja lavastamisega silma paistnud ning mitmeid auhindu pälvinud. Tuntum on tema enda kirjutatud mononäidend “Halb ema?”.

Enn Kangur on pikki aastaid Elvas ja Elva ümbruses võrkpallitreenerina töötanud ja suuri saavutusi kogunud. Ta on panustanud spordielu edendamisse, juhendades ja õpetades nii noori kui täisealisi.

Elva teenetemärk ja kultuuripreemia Elva täht antakse üle 24. veebruaril Eesti vabariigi aastapäevale pühendatud kontsert-aktusel Elva gümnaasiumi aulas.

Parõmba’ võro keele tundja’ omma’ teedä’

Minevä nätäl saiva’ tiidmiisivõigõlusõl „Ütski tark ei sata’ taivast” selges kõgõ parõmba’ võro keele tundja’. Võitja’ omma’ Risto Kööts Võro Kreutzwaldi kooli 11. klassist ja Laura Eiche sama kooli 8. klassist.

Tiidmiisivõigõlusõlõ (olümpiaadilõ) kutsuti novvembrin veebiviktoriinil „Ütski tark ei sata’ taivast” kõgõ suurõmba’ punktisumma’ saanu’ opilasõ’. 11. klassist saiva’ kutsõ 20 ja 8. klassist 25 nuurt.

Olümpiaadilõ tull’ mõõtu võtma 11. klassist 14 ja 8. klassist 20 opilast. Vanõmba vannusõrühmä võitja Risto Kööts sai 55,5 punkti 74 saiaolõvast ja noorõmba astmõ võitja Laura Eiche 61 punkti 77st.

Edimedse kolmõ hulgan olli’ vanõmban vannusõrühmän viil Lauri Kasak (Võro Kreutzwaldi gümnaasium) 52 punktiga ja Sander Erik (Vahtsõliina gümnaasium) 51 punktiga. Noorõmbidõ siän sai tõsõ kotussõ Elis Tiivoja (Rõugõ põhikuul) 57 punktiga ja kolmanda kotussõ Kristiina Kiidma (Vahtsõliina gümnaasium) 54 punktiga.

Tiidmiisivõigõlusõl oll’ nigu varrambagi keeleülesandit (tull’ tõlki võro keelest eesti kiilde ja vastapiten). Viil pututiva’ olümpiaadiküsümüse’ Rõugõ kihlkunda ja kiränik Kauksi Üllet, kinkal om timahavva 50. hällüpäiv.

Muu hulgan küsüti, midä piässi tegemä, et võro kiil alalõ jäässi. Nii põhikooliopilasõ’ ku ka gümnasisti’ löüdse’, et võro keele oppust pidänü koolin inämb olõma ku parhilla. Kõrrati ka tuud vanna tiidmist, et kiil ei häö’, ku taad pruuki’. Arvati, et võro kiilt om kõgõ parõmb oppi umilt vanavanõmbilt. „A kinkal naid ei olõ’, võisi’ esi’ arvutist otsi ja uuri võro keele kotsilõ,” kirot näütüses 11. klassi arvõstusõn tõsõ kotussõ saanu Lauri Kasak Võro Kreutzwaldi gümnaasiumist. Nimmati viil võro keelen lugõmisõ, niisamatõ võrokiilside saatidõ kullõmisõ-kaemisõ tähtsüst jm.

Viktoriini „Ütski tark ei sata’ taivast” kõrraldas Võro Instituut 2001. ja võro keele olümpiaati 2008. aastast.

Kabuna Kaile

Elva piirkonnas tulekul põnev õppepäev “Loomade jäljed”

3. märtsil alustab Vapramäe-Vellavere-Vitipalu SA Elva piirkonna retkejuhtidele ja huvilistele mõeldud loodusteemaliste koolituste sarja õppepäevaga „Loomade jäljed“. Koolitust viib läbi Mare Linnamägi.

Koolitus on praktilist laadi ja toimub õues. Ootame osalema ja meiega ühinema ka uusi retkejuhte! Kogunemine kell 10.45 Ala-Looga teeristis (Elva-Vitipalu maastikukaitseala infotahvli juures), kust sõidame koos edasi. Selga soe riietus ja kaasa tee. Teekõrvane korraldajate poolt.

Koolitus on tasuta. Toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Palume kindlasti koolitusele eelnevalt registreerida tel. 5254172 või triinu@vvvs.ee VVV 2012 aasta koolituste ja õppepäevade sarja toetavad Leader Eesti programm ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus

Allikas: Vapramäe-Vellavere-Vitipalu SA, www.vvvs.ee

Laupäeval toimub jäärajavõistlus “Sõtke jäärada 2012”

Foto: vaivara.ee
Laupäeval, 25. veebruaril kell 11.00 toimub Sõtke jõe jääl võistlus “Sõtke jäärada 2012”, mis on ühtlasi 2012. aasta Ida-Virumaa Karikavõistluste II etapp. Võidukihutamise korraldajateks on MTÜ AMV Racing ning MTÜ Sinimäe SK Sõnn.

Võistlusdistants on sama, mis varasematel aastatel ja kulgeb kahe omavalitsuse territooriumil. „Starditakse Sillamäe linnas, vahepeal põigatakse Vaivara valla territooriumile, kuid finišeeritakse taas Sillamäel. Raja selline omapära tuleneb Sõtke jõest, mis läbib neid kahte omavalitsust,” selgitas AMV Racing juhatuse liige Heiki Luts.

Võistlustest lubatakse osa võtta kõigil soovijail, kellel on kehtiv juhiluba. Erandiks on noorteklass, kus võistlusel osalemiseks on nõutav vanema või eestkostja kirjalik luba. Jõudu katsutakse järgmistes klassides: noored kuni 18 a 2WD; naised 2WD; mehed esivedu; mehed tagavedu ja 4WD tänav. Loe edasi: Laupäeval toimub jäärajavõistlus “Sõtke jäärada 2012”

Kääpal peetakse täna vastlapäeva

Täna, 23. veebruaril kell 15.00 toimub Võrumaal Kääpa külas Tornimäel vastlapäev. Sooja annab lõke ja tuju hoiab mürtsuv muusika. Saab sooja suppi, teed ning pirukat. Võta münditasku kaasa.

Igal osalejal palume kaasa võtta meene auhinnafondi. Saab teha tervisepiiksu – kiipkaart kaasa! Kavas on: liulaskmise võistlus (individuaalne ja meeskondlik), võistlused kõige pisematele, isetehtud liulaskmisvahendite võistlus. Pane oma fantaasia tööle. Võistlused liuväljal – võta uisud kaasa!

MTÜ Kating Noored

Hani omma tähtsämba ku pini

Riitsaarõ Lainõ. Foto: Uma Leht

Küläliisi piät iks hoiatama, ku purõja elläi koton om. «Purõja pini» silt sais Lasva valla Paidra küläseltsingu juhi Riitsaarõ Lainõ (68) värehti pääl joba ammust aost. Ku Lainõ külä päält kümne euro iist kats hanipoiga ostsõ, es mõista tä arvada, et näide peräst tulõ kah silt vällä panda.

«Purõja hani» asõmõl sai sildi pääle «Purõja nani», selle et Lainõ niimuudu ummi hannõ kuts. «Hani omma tähtsämbä ku pini, näist om inämb kassu,» selet’ Riitsaarõ Lainõ. «Ku kiäki tulõ, pandva joba kavvõst rüükmä. Ja hani jätä-i kunagi purõmada! Näksäs iks. Üts suur miis tull’ siiä ja ütel’, et timä pelgä-i määnestki hanni. A hani läts’ mano, võtsõ püksist kinni ja naas’ kakma. Sis oll’ taasperilde käük seen! Ma ütli, et tohoh, kae, nüüt pelgäs hanni, esi nii suur miis.»

Hani omma kümnekuudsõ, imäne ja esäne, a olõ-i viil munõnu. «Hani nakkasõ sis munõlõ, ku saava lumbin ujjo, sääl nä kuramiirvä ja sis nakkas munnõ kah tulõma,» tiidse Lainõ. «Mitu om küsünü, kas sa nä jõulus patta ka panõt vai? A no kuis ma näid patta panõ?! Nä mul jo rohkõmb suvõniiri.»

Harju Ülle, Uma Leht

Kirtanilaulja Brenda McMorrow juhendab Sännas õpituba

Brenda McMorrow. Foto: brendamcmorrow.com
Laupäeval, 25. veebruaril juhendab Sänna Kultuurimõisas õpituba rahvusvahelise tuntusega kirtanilaulja Brenda McMorrow (Toronto), keda saadavad Eesti väelauljad. Algus päikeseloojangu paiku, osalustasu annetusena.

Kirtan on üks vanimaid pühasid muusikatraditsioone maailmas. Kirtani kontsertide peamine võlu seisneb kooslaulmises, publik laulab koos esinejaga, mis annab osavõtjatele alati erakordse elamuse. Kõik meloodiad, mantrad ja instrumendid on loodud selleks, et juhtida inimest oma loomupärasesse olemusse, harmooniasse, täiusesse.

Veel enne seda toimub neljapäeval, 23. veebruaril Sännas 5 rütmi tants elava muusika saatel. Musitseerivad muusikud Eestist, Soomest, Rootsist tshellol, klaveril, trummidel ja didgeridool, kokku umbes 10 muusikut (nende hulgas ka muusikud ansamblist Tane Mahuta). Tantsu algus jääb ajavahemikku 18.00-19.00. Tasu 3 eurot.

Pühapäeval, 26. veebruaril toimub kangastelgede õpituba (kanga ülesvedu, niietamine ja soastamine). Juhendab Lya Veski. Õpituba toimub tasuta. Võta kaasa head-paremat teelauale. Toetab Hasartmängumaksu Nõukogu

Allikas: Sänna Kultuurimõis, www.kultuurimois.kultuuritehas.ee

Tallinna lauluväljakul avatakse reedel lumelinn

Foto: pelgulinnakunst.blogspot.com
Reedel, 24. veebruaril kell 13.00 avatakse taas Tallinnas lumelinn. Seekord valdavalt professionaalsete kunstnike käe all valmiva lumelinna kavandi autoriks ja peakunstnikuks on skulptor Elo Liiv.

Erinevalt eelnevatel aastatel Shnelli tiigi ääres gümnaasiumiõpilaste abiga ehitatud lumelinnadest, avaneb lauluväljakul vaatajatele suur lumeskulptuuride ansambel, millesse on põimitud ka pisiperele loodud liuge, koopaid, ronimisi ja muidugi mõista ka suur lumeloss. Kunstnikest osalevad veel Ekke Väli, Leena Kuutma, Reino Altrov, Eneken Maripuu, Liis Dvorjanski ja Põvvat Kama. Neid assiteerivad Valgusfestivali lumeinsenerid ja Jäneda iglumeistrid. Sünnipäevahõnguline lumepark on inspireeritud Põhjamaisest mütoloogiast ja pärimuskultuurist.

Lumelinnu ehitatakse Tallinnas juba üle 40 aasta. Pärast mõningast pausi 90ndatel on viimased kümmekond aastat lumelinn kerkinud Shnelli tiigi äärde Toomparki. Seekord otsustas Tallinna Kesklinna valitsus ühildada Lumelinna rajamise Vabariigi aastapäeva pidustuste perepäeval Tallinnas Lauluväljakul. SA Lauluväljaku käsutuses on ka mitmed tõhusad vahendid lumelinna ehitamiseks: lumekahurid, lumetraktor ja veepumbad, rääkimata soojadest riietusruumidest, kus lumemeistrid saavad külmunud näppe-varbaid soojendada. Loe edasi: Tallinna lauluväljakul avatakse reedel lumelinn

Rakvere Teater ootab annetusena kive

Foto: et.wikipedia.org
Järgnev üleskutse võib esialgu mõjuda pisut kummastavalt, aga tegemist ei ole naljaga – teatril on tõepoolest kive vaja. Lisaks kasutamisele mitmekülgsele rekvisiidina lavastuses “Isade maa”, leiavad need lõpuks tee Käsmu õnnekivi kuhja.

Veebruar on Rakvere Teatri sünnipäevakuu. Rakvere Teater avati vabariigi aastapäeval 24. veebruaril 1940. aastal aktuse, kontserdi ja pitsballiga. Nagu vabariik, sündis ka teatrimaja inimeste ühisel jõupingutusel. Ühed esimesed kivid teatriehituse talgutele tõi hobuse ja vankriga Rägavere talunik Jakob Allas juba 27. jaanuaril 1929. aastal.

Nüüd ootab kive Margus Kasterpalu lavastus „Isade maa“, mis esietendub 3. märtsil Rakvere Teatri väikses saalis. Kutsume üles tooma munakive läbimõõduga 5-15 cm. Kivid saavad osaks „Isade maa“ lavast, nad palistavad randa ja silmapiirile kaduvat teed, nendega tekivad helid, mis on isamaa hääleks. Teatrile annetatud kive näeb 22. veebruarist 1. märtsini Rakvere Teatri suure maja kohviku fuajees, edasi rändavad aga „Isade maale“. Peale viimast etendust viiakse kivid Käsmu õnnekivi kuhilasse. Loe edasi: Rakvere Teater ootab annetusena kive

Selgusid paremad võru keele ja kultuuri tundjad

Möödunud nädalal selgitati olümpiaadil „Ütski tark ei sata’ taivast” välja paremad võru keele ja kultuuri tundjad. Võitjad on Risto Kööts 11. klassi ja Laura Eiche (mõlemad Võru Kreutzwaldi gümnaasiumist) 8. klassi arvestuses.

Kutse olümpiaadile said novembris veebiviktoriinil „Ütski tark ei sata’ taivast” kõige enam punkte kogunud õpilased. 11. klassist lähetati kutse 20 ja 8. klassist 25 noorele.

Mõõtu tuli võtma 34 õpilast kümmekonnast koolist üle vana Võrumaa: 20 põhikooliõpilast ja 14 gümnasisti. Vanema vanuserühma võitja Risto Kööts sai 55,5 punkti 74 saadaolevast ja noorema rühma võitja Laura Eiche 61 punkti 77st.

Esimese kolme hulgas olid veel Lauri Kasak (Võru Kreutzwaldi gümnaasium) 52 ja Sander Erik (Vastseliina gümnaasium) 51 punktiga. Nooremate seas sai teise koha Elis Tiivoja (Rõuge põhikool) 57 punktiga ja kolmanda koha Kristiina Kiidma (Vastseliina gümnaasium) 54 punktiga. Loe edasi: Selgusid paremad võru keele ja kultuuri tundjad