Soomaa teemaplaneeringu koostöökokkulepe sai allkirjad

Pildil Viljandi maavanem Lembit Kruuse ning Pärnu maavanem Andres Metsoja. Foto: Viljandi maavalitsus

Teisipäeval, 28. veebruaril kirjutati Viljandimaal Suure-Kõpu mõisas alla Soomaa teemaplaneeringu koostamist käsitlev laiapõhjaline koostöökokkulepe, millel on kolmteist osapoolt. Koostööleppe osapoolteks on Viljandi ja Pärnu maavalitsus, keskkonnaamet ja Rohelise Jõemaa koostöökogu ning planeeringuala kohalikud omavalitsused. Planeeringuala hõlmab Viljandimaal Kõpu, Pärsti ja Suure-Jaani valda ning Pärnumaal Paikuse, Surju, Saarde, Tori ja Vändra valda ning Sindi linna.
Koostööleppe pidulikule allkirjastamisele eelnenud ettekandeid sisse juhatades ütles Viljandi maavanem Lembit Kruuse, et Soomaa kui suuresti kaitsealuse piirkonna puhul on väga oluline õige tasakaalu ja hea koosluse leidmine. “Küsimus on selles, kas me kaitseme loodust inimese eest või inimest looduse eest,” sõnas Kruuse. Pärnu maavanem Andres Metsoja rõhutas, et ilma kohalike inimesteta oleks kõnealuse piirkonna väärtus märksa väiksem. Pärnu maavalitsuse planeeringute talituse juhataja Tiiu Pärn tutvustas oma ettekandes Soomaa teemaplaneeringu lähteseisukohti ja planeeringus käsitletavaid valdkondi. Viljandi maavalitsuse planeeringutalituse juhataja Tiia Kallas rääkis, et ettevalmistused teemaplaneeringu koostamiseks algasid möödunud kevadel. Järgmisse aastasse on kavandatud planeeringu koostamine, selle kooskõlastamine osapoolte ja huvirühmadega ning lõpliku lahenduse vormistamine. Keskkonnameti Pärnu -Viljandi regiooni kaitse planeerimise spetsialist Meelis Suurkask tutvustas Soomaa kaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2012-2021. Ta juhtis seejuures tähelepanu mitmetele liikidele, kellega planeeringu juures tuleks kindlasti arvestada: alates suurulukitest kuni putukate ja taimedeni. Eesmärk on kaasata selle planeeringu tegemisse võimalikult palju sihtrühmi ja huvigruppe, seda selgitas Soomaa Sõprade Seltsi projektijuht Tiina Korts. Teemaplaneeringu eesmärk on soodustada inimeste elu- ja majandustegevust Soomaa piirkonnas.
Tiia Kallas,
Viljandi maavalitsuse planeeringutalituse juhataja

Noor kunstnik Liis Koger maalib hingele olulist

Neljapäeval, 1. märtsil kell 17 avatakse rahvusraamatukogu peanäitusesaalis Liis Kogeri personaalnäitus „Seal külmas kambris tulid…”. Avamisel musitseerib Jaan Sööt.
Tegemist on noore kunstniku teise isikunäitusega. Näituse pealkiri on poeet Mihkel Reinkorti luuletuse esimene rida, mis juhatab sisse ja hoiab endas kõigi tööde teemat: armastuse ringkäiku hetkedes. Näitusel on eksponeeritud valik õlimaale, mis valminud aastatel 2011-2012. Iga töö juures mängib olulist rolli värv. Kunstniku sõnul on tegemist ekspressiivsete ja intuitsiooni usaldavalt loodud maalidega sellest, mis hingele oluline. Lõppkokkuvõttes loeb tunne, sest see on elus ainus, mida usaldada. Maalid on dialoog vaataja ja pildi vahel, tööde esitamise valikul on võitnud soov pakkuda vaatajale õrnu ja erke meeleseisundeid.
Liis Koger on sündinud 1989. aastal ja õpib Tartu ülikoolis maali erialal. Lisaks ühele isiku- ja arvukatele ühisnäitustele on tema töid eksponeeritud välismaal.
Noor kunstnik on jõudnud endale nime teha ka luuletajana. 2011. a. ilmus Liis Kogeri debüütkogu ,,Tantsud armastuse lõppu”. Tema luulet on avaldanud ajakiri „Looming”. Näitust toetavad Sohvaklubi, Sushi Cat, Nautimus ja Odessa.
Väljapanek jääb avatuks 15. märtsini.
Annika Koppel

Le Grand Bateau muuilmamuusika kontsert Kandles

Elurõõmus kvintett Flandria ja Valloonia piirialadelt (Belgia) annab prantsuse sansooni pikale traditsioonile uut elujõudu jazzilikult nõtke, rockilikult rütmika ja ladina-ameerikalikult särtsaka originaalloominguga. Kevadiselt kerge, kuid muusikaliselt mitmekihiline muusika peaks sobima argipäeva lõpetuseks nagu kirss koogile. Kontsert toimub 13. märtsil kell 19.
Ingrid Välbe
Võru Kultuurimaja Kannel

Hariduskonverents vaatab akadeemilistest oskustest kaugemale

Konverents ”Valikuvabadus – hariduse loomulik osa!” peetakse laupäeval, 17. märtsil kella 12–17 Viljandi maavalitsuse suures saalis (Vabaduse plats 2, III korrus).

Hariduskonverentsil vaetakse inimese elu ning valikuvabadust kui hariduse loomulikku osa. Konverentsi korraldavad Eesti Vabade Waldorkoolide ja -lasteaedade Ühendus (EWLÜ) ning Viljandi maakonna alaealiste komisjon.

Konverentsi avaettekande peab haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis, kes räägib teemal „Kuhu tüürib Eesti hariduslaev?”. Tartu Ülikooli praktilise filosoofia professor, eetikakeskuse juhataja Margit Sutrop räägib väärtuskasvatuse teemal. ”Kas hariduses on valikuvabadus?”- väitlust juhib Tartu Waldorfgümnaasiumi vilistlane Inga Jaagus. Pedagoogikaekspert ja lastevanemate koolide eestvedaja Norrast Godi Keller kõneleb teemal ”Kool kui elupädevuste õpetaja”. Talle sekundeerib Tartu Waldorfgümnaasiumi õpetaja, lapsevanem Mati Valgepea ettekandega ”Elupädevused koolist – ilus idee, aga tegelikkus…” Ettekanne on koostatud Eesti waldorfkoolide vilistlaste hulgas tehtud uuringu põhjal.

Konverentsil võetakse jutuks Eesti hariduses palju poleemikat tekitanud õppekavad. Rocca al Mare kooli esimene direktor Rein Rebane käsitleb teemat ettekandes ”Õppekava arendamine – püüdlused ja impulsid”.

Hariduskonverentsi juhivad EWLÜ juhatuse liige Meelis Sügis ja Tartu Waldorfgümnaasiumi projektijuht Katri Tammekand.

Konverentsil osalemine on tasuta, kuid korraldajad paluvad huvilistel registreeruda hiljemalt 9. märtsiks e-postiaadressil: sydamegakool@gmail.com.

Riina Tootsi

Võru Linnateater etendab kõige pisematele “Ümmargust nulli”

Võru Linnateater toob lavale spetsiaalselt kõige väiksematele teatrisõpradele tehtud lavastuse.
Maailmas on palju ümmargusi ja ümaraid asju. Nende ümmarguste asjade sees on veel rohkem ümmargusi asju. Lastelavastus ”Ümmargune null” otsib ja annab lihtsaid ja mängulisi vastuseid küsimustele: miks asjad on ümmargused ja miks null ei ole number. Miks asjad keerlevad, pöörlevad ja veerevad, mitte ei lullita, kunnita ega punnita.
Lavastaja Alex-Sander Kasak, mängivad Maive Käos ja Tarmo Tagamets.
Teksti autor Alex-Sander Kasak, muusikaline kujundaja Garrett Kuut, plakati kujundaja Marika Vaher.
Etendused toimuvad Võru kultuurimaja Kannel väikeses saalis alates 28. märtsist. www.vorulinnateater.com
Kätlin Hoop

Vinni punnvõrrid valmistuvad lahinguks

Vinni-Pajusti Gümnaasiumis Lääne-Virumaal valmistuvad õpilased punnvõrrisuveks, esimene võistlussõit “VinniPunn” toimub mais. Läbi suve kestvad “punnvõrrilahingud” lõpevad septembris Aartika puhkekeskuses (Vinni vald, Lääne-Virumaa).

Kümmekond huvilist putitavad koos isadega oma võrre, et nendega siis lahingusse astuda. Endised Nõukogude Liidu kuulsusrikkad sõiduriistad aitavad noortes kasvatada tehnikahuvi ja sportlikku võistlusindu. Ühised tunnid koos isaga punnvõrri juures tugevadavad ka põlkondade vahelist sidet. Mõnel poisil on punnvõrri huvi aidatnud parandada lausa õppeedukust.

Vaata videot:

Allikas: Anti Ronk

Homme toimub Kuusalu vallas vabaühenduste foorum

Neljapäeval, 1. märtsil algusega kell 15 korraldab Kolgaküla selts rahvamajas vabaühenduste foorumi, kuhu oodatakse kõikide Kuusalu vallas tegutsevate MTÜ-de, seltside ja seltsingute aktiviste ning vallavolikogu ja -valitsuse liikmeid. Esinema tuleb presidendi vabakonnanõunik Madle Lippus. Ta räägib oma kogemustest nii Uue Maailma Seltsi juhtimisel kui ka Tallinna vabaühenduste koostöö organiseerimisel.

Tehakse kokkuvõte Kuusalu valla vabaühenduste kaardistamisest. Moderaator Ivika Nõgeli eestvedamisel arutletakse selle üle, mida ja kuidas oleks mõistlik koostöös teha.

Foorumit toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Allikas: MTÜ Kolgaküla Selts

Viimsisse ehitatakse lumelinn

Viimsi vald korraldab pühapäeval, 11. märstil kella 11–14 Haabneemes Päikeseratta lasteaia parkla kõrval rahvaliku lumeskulptuuride ehitamise võistluse ”Viimsi Lumelinn 2012”. Töid hindab žürii ning parimaid ootavad auhinnad. Hinnatakse nii kunstilist kujundust kui funktsionaalsust. Lumelinna avamine toimub pühapäeval, 11. märtsil kell 14.

Võistkondade registreerimine toimub kuni 8. märtsini Viimsi valla kultuuri- ja spordiametis. Ebasobivate ilmastikuolude korral võib korraldaja teha muudatusi.

Talvejazzi tähed on Han Bennink ja Jaak Sooäär

Han Bennink Hollandist.

Trummar Han Bennink kuulub Euroopa jazzilegendide hulka, ta on n-ö viimaseid mohikaanlasi põlvkonnast, kes sai kuulsaks jazzi tõusulainel kuldsetel kuuekümnendatel. Tänavu kevadel tähistab Hollandi särav muusik ja kunstnik oma 70ndat juubelisünnipäeva kontsertidega mitmel pool Euroopas. Ka Eesti publik saab osa tema kordumatust improvisatsioonishowst, mille energiatase ei jää alla kahekümnestele rokkaritele. Maestro lavapartner on sel korral kitarrist Jaak Sooäär, kes peab väga lugu hollandlase loomingulisest särtsust ja professionaalsusest.

Kontserdid toimuvad Tartus ja Tallinnas.

Käimas on konkurss „Hea Eesti ajalugu”

Ajalooportaali Histrodamus kuulutas aasta alguses välja konkursi ”Hea Eesti ajalugu”. Laekunud on esimesed paarkümmend tööd. Teemad varieeruvad isikute elulugudest majandusajalooni, keskajast kuni lähiajalooni. Osalejate vanus jääb vahemikku 14-65 aastat, kirjutajate hulgas on nelja rahvuse esindajad.

Konkurss „Hea Eesti ajalugu“ kutsub inimesi märkama ja kirjeldama Eesti ajaloo positiivseid hetki ja edutoonud sündmusi. Konkursi peakorraldaja ja ajalooportaali Histrodamus asutaja Jaanus Vihandi sõnul on Eesti ajaloos on väga palju sellist, mille üle me saame uhked olla, kuid millest räägitakse väga vähe.

Konkursi peamine eesmärk on kokku koguda palju häid lugusid Eesti ajaloo kohta. Lugusid võib kirjutada akadeemilises, juhendile vastavas vormis, kuid ka täiesti vabas vormis. Tööd võivad baseeruda nii arhiivimaterjalidel kui ka enda või teiste mälestustel. Kui kirjutatakse enda või teiste mälestuste baasil, palutakse kindlasti lisada sündmuse toimumise aeg ja viited geograafilisele asukohale.

Konkurss “Hea Eesti ajalugu” kestab märtsi lõpuni. Kõik huvilised saavad oma lugusid jagada ning nende üle arutada Histrodamuse keskkonna foorumis aadressil www.histrodamus.ee, sealt leiab ka konkursi juhendi kolmes keeles.

 

Võrumaal korraldatakse energiamajanduse visiooniseminar

9. märtsil algusega 10.00 toimub Võru Kultuurimajas Kannel Võrumaa energiamajanduse strateegia 2012-2022 visiooniseminar, kus antakse ülevaade Võrumaa energimajanduse hetkeseisust – kui palju ja millist energiat toodame ning tarbime piirkonnas ja milliste kohalike ressurssidega võime energia tootmisel tulevikus arvestada.

Samuti räägitakse seminaril energiamajanduse tulevikusuundadest ja meie võimalustest neid Võrumaa hüvanguks rakendada. Visiooniseminari olulisemas osas vastame üheskoos küsimusele: „Milline võiks olla Võrumaa energiamajandus aastal 2022?“

Täpsem info: Anti Allas, Võru maavalitsus, e-post allas.anti@gmail.com, tel 53 400 409.

Kolmapäeval avatakse Tõrva linna veetöötlusjaam

Tõrva veemajandusprojekti raames on valminud Kaarlimäe linnaosas asuv veetöötlusjaam koos II astme pumplaga.

Veetöötlusjaama projekteerimine ja ehitamine läks kokku maksma 271 406.66 €, millest Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetus moodustas 221 006.44 € ja Tõrva linna rahalise panuse suuruseks oli 50 400.22 €. Projekteerimis- ja ehitustöid viidi ellu Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahenditest rahastatud projekti „Valga maakonna veemajandusprojekt –Tõrva linn“ raames, mille kogumahuks on 7.6 mln €. Lisaks veetöötlusjaamale valmib veemajandusprojekti käigus Tõrvas veel reoveepuhastusjaam koos purglaga ning ehitakse ja rekonstrueeritakse kanalisatsiooni- ja veetorustikke kokku 53 km ulatuses.

Veetöötlusjaama projekteerimine-ehitamine valmis kokku kahe hankelepingu raames. Esimene hankeleping lõppes AS K&H lepingurikkumise tõttu, kuna lepinguperioodi jooksul valmis ainult jaama projekt. Teise hanke käigus valiti ehitustööde teostajaks AS Schöttli Keskkonnatehnika, mis veetöötlusjaama tähtaegselt ka valmis ehitas. Loe edasi: Kolmapäeval avatakse Tõrva linna veetöötlusjaam

Tartus tuleb luule- ja muusika pärastlõuna “Poogen Vildes”

Tartus toimub sel laupäeval, 3. märtsil kell 15 – 17:30 Vilde Tervisekohvikus (Vallikraavi 4) esmakordselt luule- ja muusika pärastlõuna “Poogen Vildes”. Üritusel astuvad üles portaali poogen.ee autorid Priitk, Kristel Mägedi, Mouthblock, Aleida, Tajo Kadajas ja Co, MarcEst, Hille Kõrgesaar, Sessyly, Kaidi Zoom ja ka üllatusesinejad. Üritus on tasuta. Lisainfo: Jaanus Karlson, tel 564 90637

Kultuur + ettevõtlus = elo

Kuuba Rainer,
Võro instituudi direktri

Põra ütlese väega pall’u noorõ, et nä ei taha ja ei saa Võrumaal ellä, selle et tan ei olõ tüüd. A ega tüü olõ-i ilmast otsa saanu, tüü tulõ lihtsäle üles kor’ada. Mi kandi rahvas, umavalitsusõ ja ettevõtja saava ütitselt avita tüükotussit luvva, ku viil riik kah tugõ – luu aoluulidsõ Võrumaa jaos uma regionaalarõnguprogrammi.

Om ju hää ellä uma perrega kodukandin, parõmb ku kongi muial. Ku olnu tüüd, tahtnu noorõ siiä jäiä vai tagasi tulla, ku omma är käünü. Meil om ruumi, õhku ja vabahust, meil om uma hindätiidmine.

Tuu hää kotus elämises ei olõ muiduki vana kolhoosikeskusõ katõkõrdnõ paneelmaja. Mi kandi põlinõ ja hää elämise muud om elu talun, uman majapidämisen. Eläjit om ku pall’u kellel om, a mõni uibu iks maja ümbre om ja sannakõnõ maja man. Kuis ellä vanal Võrumaal uman talun ja tetä tüüd, miä perre är süüt? Üts võimalus om sääne tüü, mille ütine nimi om kultuuri-ettevõtlus.

Ettevõtlus sais katõ «vaala» pääl: üts om tetä võimaligult odavalõ, tõnõ – tetä midägi säänest, midä muial ei olõ. A Hiinan tetäs nigunii meist odavampa. Mi trump om tuu, et tan mi saa tetä midägi säänest, midä muial ei tetä vai tetäs tõistmuudu. Seo om seo, minkpääle mi piät luutma – sitta tulõ panda seo kapsta pääle, miä kasus!

Ku «Vana Võrumaa kultuuriprogramm» om olõman, luudu tuus, et kiilt ja kultuuri alalõ hoita, sis vana Võrumaa regionaalarõnguprogramm, Uma regionaalprogramm, olnu abis ettevõtlusõ tugõmisõ ja käümäpandmisõ man. Tuu om hää köüdüs kultuuri ja majandusõ vaihõl. Saanu vällä tüütä mi kandi kaubamärke, mis pututasõ mi põlitsit tuutit ja kombit. Loe edasi: Kultuur + ettevõtlus = elo