Kolleegidelt sai lavastajapreemia Eili Neuhaus. Foto: Rakvere TeaterRakvere Teatri kollektiiv tähistas teatri 72. sünnipäeva Jäneda mõisas, kus tunnustati töökaaslasi möödunud aasta silmapaistvamate tegude, rollide ja saavutuste eest. Toomaks esile 2011. aasta tublimaid töötajaid toimus teatrisisene küsitlus, mille tulemusena sai traditsioonilise raudnaela omanikuks 9 kolleegide tähelepanu väärinud inimest/tegu.
Kolleegide hinnangul on 2011. aasta tööde põhjal ülekaalukalt parim naisnäitleja Silja Miks, rollide “Nullpunkti” ema ja õpetajad ning “Tuhkatriinu” võõrasema eest.
Parim meesnäitleja on Velvo Väli keda hinnati “Leenane’i kaunitari” Pato Dooley, “Noor Eesti” Gailiti ja “Kaasavaratu” Karandõševina rollide meisterlikkuse eest. Parim lavastaja on menuka “Kaasavaratu” lavastanud Eili Neuhaus.
Laupäeval, 3. märtsil kell 19 toimub Rõuge rahvamajas teatrikuu avapidu. Kambja näiteringilt naljamäng “Lonni otsib meest” ja tantsule kutsub Mait Maltis. Vaheaegadel esitavad lõbusaid sketse külalisnäitlejad Lätist (eesti keeles). Avatud puhvetinurk. Rahvamajas eelmüügipiletid ainult 5 eurot, alates 1. märtsist 7 eurot. Rõõmsa kohtumiseni kevadkuu esimesel laupäeval! Info tel 5061267, 53026770.
Neljapäeval, 1. märtsil kell 18 avatakse Tartu Kunstikoolis teatrikunstnik Madis Nurmsi isikunäitus. Näitus keskendub kunstniku rollile teatris, tutvustades külalistele protsessi, kus algsetest kavanditest sünnivad tööjoonised, joonistest makett ja neist omakorda kogu lavastuse visuaal.
Näha saab kavandeid erinevatest muusikateatri lavastustest, materjalinäidiseid ja produktsioonifotosid. Muidugi ei puudu ka ehtsad lavakostüümid ning maketid, kus kogu lavamaailm on vähendatud neljandikuni oma tegelikust suurusest ja rolle täidavad miniatuursed inimesed.
Külastaja saab ka aimu kuidas ja millest valmistatakse erinevaid objekte, mis lavale jõuavad. Lähedalt saab näha nii ulmelisi relvi ooperi “Attila” lavastusest kui vaskkiivrit selle reklaamplakatilt. Keskkonnateadlikust disainist annavad aimu taaskasutatud materjalidest kostüümid ooperist “Thais”, näha saab ka sünteetiliste materjalide (kile, kumm, LED-valgustus) kasutusvõimalusi kaasaegsete kostüümide loomisel. Loe edasi: Tartus avatakse teatrikunstnik Madis Nurmsi tööde näitus
Vabatahtlikud nõu pidamas (Ööjooks 2011). Foto: MTÜ Rakvere Maraton Ööjooks ja Kaitseliidu Viru malev lõid teist aastat koostööks käed, et tagada Rakvere Linnapäevade tipusündmuse- Ööjooksu rajajulgestus, meditsiiniline toetus ja sidevõimekus.
„Ööjooks on Lääne-Virumaa suur rahvaspordipidu ja Kaitseliidu Viru maleval on au antud ettevõtmist toetada, kuna see annab võimaluse osaleda meie kogukonna väe ja vaimu kasvatamisel,“ sõnas Viru maleva pealik kapten Rein Luhaväli.
Ööjooksu eestvedaja ja idee autor Marko Torm peab Kaitseliidu panust vabatahtlike ja tehnika näol Ööjooksu korraldajatele suureks lisaväärtuseks ning lisab, et partnerlus Viru malevaga oli eelmisel aastal sedavõrd positiivne ja tulemuslik, et malevapealikule tehti ettepanek koostööd tänavu isegi laiendada.
„Ööjooks soovib muutuda Viru maleva jaoks nr 1 spordiürituseks ning oleme valmis selle nimel kõvasti pingutama,“ räägib Ööjooksu eestvedaja ja idee autor Marko Torm. Loe edasi: Ööjooks ja Kaitseliit ühendavad taas väed
Jätkame Võrumaal veebruarikuus 2012 toimunud aineolümpiaadide ja -võistluste parimate avaldamist.
6. jaanuaril 2012 toimus Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumis üleriigilise keemiaolümpiaadi maakonnavoor. Osales 39 õpilast 10st koolist.
Parimad keemiaolümpiaadil:
8. klassi arvestuses:
1. koht Markus Saarniit, Misso Kool, õpetaja Kaja Oru
2. koht Andri Alliksoo, Mõniste Kool, õpetaja Kaie Kirch
3. koht Marie Tulik, Parksepa KK, õpetaja Tiina Asi
9. klassi arvestuses:
1. koht Roberta Sibul, Kääpa PK, õpetaja Aiki Jõgeva
2. koht Reiko Gregor Ruuda, Võru Kreutzwaldi G, õpetaja Külli Kärblane
3. koht Martin Piir, Võru Kreutzwaldi G, õpetaja Külli Kärblane
Gümnaasiumiõpilaste arvestuses parimad tulemused:
Martin Ploom, Võru Kreutzwaldi G, õpetaja Külli Kärblane
Helen Järvpõld, Varstu KK, õpetaja Reet Järvpõld Loe edasi: Võrumaa aineolümpiaadide ja -võistluste parimad veebruaris
Männisalu Arvi lõikas ja lahk esi puid – tulõ odavamb. Foto: Uma Leht«Mul om küttepuid kõik aig tagavaras, a iks telli egä aasta mano – vanal inemisel piät kõkkõ tagavaras olõma!» muheli Parksepä naanõ Tšvalko Helju (81) uma aho segämise man. Seo tarkusõ perrä teten om tarõ kõgõ lämmi ja korsna puhta.
Helju tell hindäle joba lahudu küttepuu. «Pliidi ala pandmisõs 30 cm pikä ja ahopuu 50 cm pikä, kokko iks kümme rummi,» selet’ tä. «Virna pandmisõs palka kah viil inemise: suurõ puu omma mu jaos rassõ.» Helju om pruuvnu külh küttepuid hinna perrä telli, a hariligult küsüse kõik müüjä ütte ja samma hinda. «Nä olõssi nigu hinnan kokko lepnü,» märgot’ Helju.
Helju naabrimiis Männisalu Arvi (72) om noorõmb ja tsäpemb, timä lõikas-lahk küttepuid ja lavvasälgi iks esi. Kukki naasõga katõ pääle om puiõ ostminõ keremb, om tuu pensionääre jaos peris suur välläminek. «Ku ostminõ tulõ, sis lätt mõlõmbal iks kolmandik pensionist õkva är,» ütel’ Arvi.
Küttepuuäri lätt häste
«Krõpõmbidõ ilmuga oll’ telefon verrev. Pall’o inemise ei ihna rahha «raisada» ja uutva, kas ülepää lätt talvõl külmäs,» ütel’ Filingu Valmer (38), OÜ Filmer juhatusõ liigõ, kiä müü küttepuud päämidselt Võro liina inemiisile.
Sääne ilma perrä küttepuiõ ostminõ olõ-i Filingu Valmeri jutu perrä mõistlik. «Soovida järgmädse talvõ küttepuu iks keväjä är osta. Sis om hind kõgõ madalamb ja nii saat sügüses hindäle joba kuiva küttepuu. Kimmä kundõ, kiä mu käest joba aastit küttepuid telvä, saava tsipakõsõ hinnast alla kah. Hariligult võetas iks kümme rummi kõrraga. Ku om kipõlt vaia ja rahha olõ-i kõrraga anda, sis anna perrämassu pääle kah.» Loe edasi: Küttepuud võinu olla aastas ette
Kalevipoja IV Uisumaratoni töögrupp otsustas, et sobivate ilmastikutingimuste korral viikase maraton läbi 10. märtsil. Töögrupp kohtub uuesti 5. märtsil ning lõplik otsus maratoni toimumise kohta tuleb 7. märtsil.
Möödunud nädala reedel otsustati maraton edasi lükata, kuna ilma soojenemisega oli Peipsi järve jääle kogunenenud kuni 10 cm paksune veekiht. “Jää paksus on ka tänase päeva seisuga endine ning korraldajad annavad endast maksimumi, et võistlus teoks saaks,” kommenteeris võistluste korraldamise käiku korralduskomitee esimees Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev.
Täiendav infot Kalevipoja IV Uisumaratoni toimumise kohta meedia vahendusel 5. märtsil . Lisainfot saab ka aadressil www.sportinfo.ee. Kalevipoja IV Uisumaratoni korraldavad Mustvee Linnavalitsus, Kasepää Vallavalitsus, Jõgeva Maavalitsus, Eesti Uisuliit ja Jõgevamaa Spordiliit Kalju.
Kolmapäeval, 29. veebruaril kell 18 toimub Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuses jututarõ, kuhu tuleb külla reservkolonelleitnant ja kirjanik LEO KUNNAS. Kõik huvilised on oodatud kuulama ja juttu ajama. NB! Keskusel on nüüd uus aadress: Lossi 3-134. Lisainfo: Triin Iva, tel 737 5422 või lekeskus@ut.ee
Eestimaa Looduse Fond (ELF) võtab täna kokku aasta kestnud Kõpu merealade uuringu. Eelmise aasta märtsist kuni selle aasta veebruarini inventeeris ELF Kõpu poolsaare ümbruse mereala, mille käigus uuriti nii mere põhjaelustikku kui elupaiku, kalastikku ning
ning täiendati antud piirkonna linnustiku rännet puudutavaid andmeid.
2009. aastal arvati keskkonnaministeeriumi poolt antud mereala Läänemere kaitsealade võrgustikust välja, põhjenduseks piisava teabe puudumine antud ala loodusväärtuste kohta. Ometi leidsid mereteadlased, et ala võib olla looduskaitseliselt väärtuslik ala. Samuti on tegu nii tuuleparkide, reostuse kui ka laskepolügonide poolt survestatud alaga.
Kõpu poolsaare ümbruse mereala inventeerimisega kogutud teave on vajalik kaitseala moodustamise ettepaneku koostamiseks ning seda informatsiooni saab edaspidi kasutada ka rannikualade kasutamise planeerimisel ning looduskaitse kavandamisel.
Projekti “Kõpu poolsaare ümbruse mereala inventuur” lõpuseminar toimub täna algusega kell 17 Tallinnas Rahvusraamatukogu
nurgasaalis (Tõnismägi 2). Seminari eesmärk on anda ülevaade uuringute tulemustest ning arutleda antud ala looduskaitseliste väärtuste üle.
Uuringutest teevad kokkuvõtted Andres Kalamees (linnustiku rändeuuringud), Georg Martin (põhjaelustiku ja -elupaikade inventuur),
Redik Eschbaum (kalastiku inventuur) ja Lauri Lutsar (nahkhiirte uuringud).
Kõpu poolsaare ümbruse mereala inventeerimisest pikemalt(lühilink): http://goo.gl/59Nuk
Projekti läbiviimist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
