22 veebruar 2012 Archives

Kirtanilaulja Brenda McMorrow juhendab Sännas õpituba

Laupäeval, 25. veebruaril juhendab Sänna Kultuurimõisas õpituba rahvusvahelise tuntusega kirtanilaulja Brenda McMorrow (Toronto), keda saadavad Eesti väelauljad. Algus päikeseloojangu paiku, osalustasu annetusena.

Kirtan on üks vanimaid pühasid muusikatraditsioone maailmas. Kirtani kontsertide peamine võlu seisneb kooslaulmises, publik laulab koos esinejaga, mis annab osavõtjatele alati erakordse elamuse. Kõik meloodiad, mantrad ja instrumendid on loodud selleks, et juhtida inimest oma loomupärasesse olemusse, harmooniasse, täiusesse.

Veel enne seda toimub neljapäeval, 23. veebruaril Sännas 5 rütmi tants elava muusika saatel. Musitseerivad muusikud Eestist, Soomest, Rootsist tshellol, klaveril, trummidel ja didgeridool, kokku umbes 10 muusikut (nende hulgas ka muusikud ansamblist Tane Mahuta). Tantsu algus jääb ajavahemikku 18.00-19.00. Tasu 3 eurot.

Pühapäeval, 26. veebruaril toimub kangastelgede õpituba (kanga ülesvedu, niietamine ja soastamine). Juhendab Lya Veski. Õpituba toimub tasuta. Võta kaasa head-paremat teelauale. Toetab Hasartmängumaksu Nõukogu

Allikas: Sänna Kultuurimõis, www.kultuurimois.kultuuritehas.ee

Tallinna lauluväljakul avatakse reedel lumelinn

Reedel, 24. veebruaril kell 13.00 avatakse taas Tallinnas lumelinn. Seekord valdavalt professionaalsete kunstnike käe all valmiva lumelinna kavandi autoriks ja peakunstnikuks on skulptor Elo Liiv.

Erinevalt eelnevatel aastatel Shnelli tiigi ääres gümnaasiumiõpilaste abiga ehitatud lumelinnadest, avaneb lauluväljakul vaatajatele suur lumeskulptuuride ansambel, millesse on põimitud ka pisiperele loodud liuge, koopaid, ronimisi ja muidugi mõista ka suur lumeloss. Kunstnikest osalevad veel Ekke Väli, Leena Kuutma, Reino Altrov, Eneken Maripuu, Liis Dvorjanski ja Põvvat Kama. Neid assiteerivad Valgusfestivali lumeinsenerid ja Jäneda iglumeistrid. Sünnipäevahõnguline lumepark on inspireeritud Põhjamaisest mütoloogiast ja pärimuskultuurist.

Lumelinnu ehitatakse Tallinnas juba üle 40 aasta. Pärast mõningast pausi 90ndatel on viimased kümmekond aastat lumelinn kerkinud Shnelli tiigi äärde Toomparki. Seekord otsustas Tallinna Kesklinna valitsus ühildada Lumelinna rajamise Vabariigi aastapäeva pidustuste perepäeval Tallinnas Lauluväljakul. SA Lauluväljaku käsutuses on ka mitmed tõhusad vahendid lumelinna ehitamiseks: lumekahurid, lumetraktor ja veepumbad, rääkimata soojadest riietusruumidest, kus lumemeistrid saavad külmunud näppe-varbaid soojendada. Loe edasi: Tallinna lauluväljakul avatakse reedel lumelinn

Rakvere Teater ootab annetusena kive

Järgnev üleskutse võib esialgu mõjuda pisut kummastavalt, aga tegemist ei ole naljaga – teatril on tõepoolest kive vaja. Lisaks kasutamisele mitmekülgsele rekvisiidina lavastuses “Isade maa”, leiavad need lõpuks tee Käsmu õnnekivi kuhja.

Veebruar on Rakvere Teatri sünnipäevakuu. Rakvere Teater avati vabariigi aastapäeval 24. veebruaril 1940. aastal aktuse, kontserdi ja pitsballiga. Nagu vabariik, sündis ka teatrimaja inimeste ühisel jõupingutusel. Ühed esimesed kivid teatriehituse talgutele tõi hobuse ja vankriga Rägavere talunik Jakob Allas juba 27. jaanuaril 1929. aastal.

Nüüd ootab kive Margus Kasterpalu lavastus „Isade maa“, mis esietendub 3. märtsil Rakvere Teatri väikses saalis. Kutsume üles tooma munakive läbimõõduga 5-15 cm. Kivid saavad osaks „Isade maa“ lavast, nad palistavad randa ja silmapiirile kaduvat teed, nendega tekivad helid, mis on isamaa hääleks. Teatrile annetatud kive näeb 22. veebruarist 1. märtsini Rakvere Teatri suure maja kohviku fuajees, edasi rändavad aga „Isade maale“. Peale viimast etendust viiakse kivid Käsmu õnnekivi kuhilasse. Loe edasi: Rakvere Teater ootab annetusena kive

Selgusid paremad võru keele ja kultuuri tundjad

Möödunud nädalal selgitati olümpiaadil „Ütski tark ei sata’ taivast” välja paremad võru keele ja kultuuri tundjad. Võitjad on Risto Kööts 11. klassi ja Laura Eiche (mõlemad Võru Kreutzwaldi gümnaasiumist) 8. klassi arvestuses.

Kutse olümpiaadile said novembris veebiviktoriinil „Ütski tark ei sata’ taivast” kõige enam punkte kogunud õpilased. 11. klassist lähetati kutse 20 ja 8. klassist 25 noorele.

Mõõtu tuli võtma 34 õpilast kümmekonnast koolist üle vana Võrumaa: 20 põhikooliõpilast ja 14 gümnasisti. Vanema vanuserühma võitja Risto Kööts sai 55,5 punkti 74 saadaolevast ja noorema rühma võitja Laura Eiche 61 punkti 77st.

Esimese kolme hulgas olid veel Lauri Kasak (Võru Kreutzwaldi gümnaasium) 52 ja Sander Erik (Vastseliina gümnaasium) 51 punktiga. Nooremate seas sai teise koha Elis Tiivoja (Rõuge põhikool) 57 punktiga ja kolmanda koha Kristiina Kiidma (Vastseliina gümnaasium) 54 punktiga. Loe edasi: Selgusid paremad võru keele ja kultuuri tundjad

Videomeenutus Tuhamäe Tantsupeolt 2012

Kohtla-Nõmme Kaevanduspark Muuseumis toimub igal aastal Tuhamägede Tantsupidu. Tantsitakse nii tuhamägede tipus kui ka maa all endises kaevanduses. Videos näemegi kuidas Eestis tuntud Kaera Jaan viiakse uue nime all “Kaevur Jaan” 15 meetri sügavusele maa alla.

Vaada videot:

Allikas: Anti Ronk

Rosma Haridusselts kutsub täna Vanemate Kooli

Rosma Haridusselts kutsub kõiki huvilisi Vanemate Kooli järjekordsesse tundi täna, 22. veebruaril algusega kell 18.00. Rosma koolis toimuva Vanemate Kooli seekordseks põhiteemaks on kooliküpsus ja esimene klass. Seepärast oodatakse eriti neid vanemaid ja vanavanemaid, kelle peres hakkavad lapsed kooliikka jõudma.

Käsitletavad teemad: Milline on õpetus waldorfkooli I klassis? Miks joonistatakse ja kuulatakse palju muinsjutte? Korduma kippuvatele küsimustele vastavad praegune ja tulevane I klassi õpetaja. Võimalus külastada I klassi ruumi ja vaadata väikest näitust õpilaste töödest.

TUNNIPLAAN
18.00 – 18.30 Rütmiline osa / Diana Asur
18.30 – 18.45 Kooliküpsus / Heli Kudu
18.45 – 19.45 Täheõpetus, arvutamine, vormijoonistus. Esimese klassi õppeainetest waldorfkoolis. Miks ja kuidas neid õpetatakse? / Diana Asur ja Raili Toom
19.45 – 20.15 Vormijoonistus osalejatega / Raili Toom Loe edasi: Rosma Haridusselts kutsub täna Vanemate Kooli

Taustateadmisi lugejale seoses elektrituru avanemisega

Eesti Energia tutvustas täna elektrituru avanemiseks tehtavaid ettevalmistusi. Uued avatud turu elektripaketid toob Eesti Energia klientideni tänavu sügisel. Elektriklientidele on oluline teada ka seda, et avatud elektriturg puudutab üksnes elektrienergia osa ehk kolmandikku arvest.

Elektriturule läheb ainult elektrienergia osa ehk 1/3 elektriarvest. Võrguteenus ja maksud jäävad endiselt riigi kontrolli alla. „Keskmise majapidamise kuine elektriarve on täna 26 eurot, millest 8 eurot on riiklikud maksud, 7 eurot elektrienergia ning 11 eurot võrguteenused. Just selle 7-eurose elektrienergia osas suhtes saab elektriturul valikuid teha – kas eelistada peamiselt börsihinda või leppida elektrimüüjaga kokku ühes kindlas hinnas näiteks terveks aastaks,“ selgitas Eesti Energia juhatuse liige Margus Rink 2013. aastast kliendi ees olevaid valikuid.

„Usume, et Eestis on elektrikliendid müüja valmimisel aktiivsemad, kui näiteks Põhjamaades, kus üle 2/3 elektritarbijatest ostavad elektrienergiat läbi üldteenuse,“ lootis Rink. Elektriturul ostab elektritarbija üldteenust automaatselt, kui ta ei sõlmi lepingut ühegi elektrimüüjaga. Üldteenuse põhimõtted töötab välja riik, seda müüvad võrguettevõtjad ning selle hind kujuneb praeguse info kohaselt möödunud kuu kaalutud keskmisel börsihinnal. Loe edasi: Taustateadmisi lugejale seoses elektrituru avanemisega

Rakvere linna Kroonimärgi saab kolm inimest

liivi lukas — Liivi Lukas. Foto: Rakvere linnavalitsus

Rakvere Linnavalitsus otsustas anda Rakvere linna teenetemärgi ehk Kroonimärgi tänavu Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna juhile Lembit Kaldale, Rakvere Muusikakooli õpetajale Liivi Lukasele ja Dicro Eesti AS tegevdirektorile Juha Seppälale.

Lembit Kalda asus politseiteenistusse 1991. aastal liikluspolitsei büroo Lääne-Viru rühma. Läbides erinevaid teenistusliine, omandas Lembit Kalda korrakaitsepolitseinikule vajaliku kompetentsuse ning 2008. aasta mais määrati ta Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna juhiks. Isikliku eeskuju ning heade juhiomadustega ametnikuna on ta täitnud politseile seatud eesmärke ning säilitanud Lääne-Virumaa elanikes turvalisuse tunnet.

Liivi Lukas on töötanud 35 aastat solfedžoõpetajana Rakvere Muusikakoolis, selles 22 kooli direktorina aastatel 1979-2000.

Liivi Lukas on ise tunnistanud end kutsumuselt pedagoogiks ning see hinnang on kinnitust leidnud nii tema õpilaste kui kolleegide silmis. Tema tööd iseloomustab suur pühendumus, hoolivus õpilaste suhtes, nende individuaalsete võimete hindamine ja tegutsemine vastavalt sellele. Tema koolitatud õpilastest on muusikat edasi õppima läinud üle 60 õpilase ning kellelgi ei ole olnud raskusi vastuvõtukatsete sooritamisega solfedžos.

Liivi Lukase südamlikku ja positiivset, aga samas ka asjalikku olekut hindavad kõrgelt tema endised ja praegused õpilased ja muidugi tema kolleegid, kellele ta on sõbraks ja eeskujuks. Liivi on olnud muusikakooli hea hoidja paljude aastate jooksul. Liivi Lukas on koostanud ka raamatu kooli ajaloost. Ta on olnud linnavolikogu liige. Loe edasi: Rakvere linna Kroonimärgi saab kolm inimest

Tartumaa koolinoored võistlevad tõukekelgutamises

Laupäeval, 25. veebruaril algusega kell 11.30 selgitab Eesti Tõukespordi Liit Vudila mängumaal esmakordselt välja Tartumaa parimad koolinoored tõukekelgutamises. Võisteldakse 200-meetrisel sprindidistantsil järvejääl.

Vudilas asuvad võistlustulle Alatskivi, Puhja, Võnnu, Kallaste, Luunja ja Lähte koolide õpilased, kelle hulgast selgusid parimad eelvõistluste käigus. Võistlusklasside aluseks on võetud Rahvusvahelise Tõukekelgu ja Tõukeratta Liidu (IKSA) reeglistik, mille järgi jagunevad 13-15-aastased noored kadettideks ja 16-17-aastased noored juuniorideks. Igast koolist pääsesid finaalvõistlusele võistlusklasside 2 parimat sprinterit (nii poiste kui tüdrukute arvestuses).

Finaalvõistluselt pääsevad nii kadettide kui juunioride arvestuse 2 parimat omakorda Tõukekelgutamise MM-le Soome, mis toimub 9.-11. märtsini Multias.

Eesti Tõukespordi Liit tegeleb tõukekelkude ja tõukerataste kui spordialade tutvustamise ja propageerimisega Eestis. Liit korraldab võistluseid nii rahvusvahelisel kui Eesti tasandil. Eesti Tõukespordi Liit on ka rahvusvahelise alaliidu IKSA liige. Loe edasi: Tartumaa koolinoored võistlevad tõukekelgutamises

Osale märtsis doonoripäevadel Tallinnas ja Harjumaal

Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus korraldab Tallinnas ja Harjumaal märtsikuus doonoripäevad ja kutsub nii uusi kui ka püsidoonoreid verd loovutama.

Doonoripäevad toimuvad:
neljapäeval, 1. märtsil kell 10.00-14.30 Tallinna Tehnikakõrgkoolis (Pärnu mnt 62, Tallinn);
reedel, 2. märtsil kell 10.00-12.30 Tallinna Laagna Gümnaasiumis (Vikerlase 16, Tallinn);
reedel, 9. märtsil kell 10.00-13.00 Tallinna 32. Keskkoolis (Kiili 10, Tallinn);
kolmapäeval, 14. märtsil kell 10.00-15.00 Gustav Adolfi Gümnaasiumis (Suur-Kloostri 7, Tallinn);
reedel, 16. märtsil kell 11.00-14.00 Rautakirja Estonia ruumides (Põikmäe 2, Tänassilma, Saku vald).
reedel, 23. märtsil kell 9.00-12.00 DHL Estonia Asi ruumides (Betooni 6, Tallinn);
teisipäeval, 27. märtsil kell 9.30-14.30 Tallinna Tehnikaülikoolis (Ehitajate tee 5, Tallinn);
kolmapäeval, 28. märtsil kell 10.00-14.00 Tallinna Tööstushariduskeskuses (Sõpruse pst 182, Tallinn).
Loe edasi: Osale märtsis doonoripäevadel Tallinnas ja Harjumaal

Täna toimub maailmakoristuse avalik infokoosolek

Teeme Ära Maailmakoristus 2012 aktsiooniga tegelev meeskond kutsub täna kõiki huvilisi ja kaasalööjaid suurele infokoosolekule Tallinnas Olümpia hotellis Beeta saalis kell 18.00-20.00. Üksikasjalikuma ülevaate saab ligi 200-st vabatahtlikust koosneva meeskonna viimaste kuude tegemistest, uudistest ja edasistest plaanidest.

Sellel aastal korraldatava, 85 erinevat riiki ühendava ühisaktsiooni, Maailmakoristus 2012 alguseni on jäänud vähem kui kuu. 24. märtsist kuni 25. septembrini korraldavad vabatahtlikest eestvedajad koristuspäevi 85 erinevas riigis. Ühisettevõtmise eesmärk on nii kohalikul kui ka ülemaailmsel tasandil aidata kaasa prügistamise probleemi leevendamisele ja inimeste teadlikkuse suurendamisele. Lõviosa globaalsest organiseerimistööst teevad ära Eestimaalastest vabatahtlikud, kes juba eelmise aasta algusest on tegelenud aktiivselt uute eestvedajate leidmisega erinevates riikides ja aktsiooni idee tutvustamisega rahvusvahelisel tasandil.

Tänaseks on Eesti 2008. aasta prügikoristustalgutest inspireeritud koristusaktsioonid toimunud juba 16 erinevas riigis, 2,7 miljoni vabatahtliku osavõtul. Maailmakoristus 2012 aktsioonile on teiste hulgas toetava õla alla pannud Estonian Air, Skype, Radisson Blu Hotel Olümpia, Tahe Kayaks ja Europark. Rohkem informatsiooni leiab liikumise kodulehelt: www.letsdoitworld.org

Allikas: Let’s Do It! 2012

Võrumaal saab malevlastele tööd pakkuda

Võru Õpilasmalev 2012 tuleb taas! Sellega seoses otsime tööandjaid Võru linnast, Võru ja Lasva vallast ning selle ümbrusest, kes oleksid nõus pakkuma malevanoortele tööd 4 tundi päevas 25.juunist 6. juulini 2012. Julgustame tööandjaid andma noortele esmane töökogemus. Soovime noortele näidata, et on olemas erinevaid töökohti ning ülesandeid, et noortel ei tekiks väär arusaam töötamisest ning tööst.

MTÜ Võru Noortekeskus

Tiigri Tegija 2011 tiitli pälvisid Valga õpetaja Eva Tsepurko ja Konguta kool

Tiigrihüppe Sihtasutuse patroon, president Toomas Hendrik Ilves andis täna sihtasutuse 15. sünnipäevakonverentsil üle Tiigri Tegija 2011 auhinnad parimale õpetajale ja koolile.

President Ilves, kes oli aastal 1996 koos toonase haridusministri Jaak Aaviksooga Tiigrihüppe idee algatajaks, meenutas tänasel konverentsil 16 aasta tagust soovi, et meie noored saaksid õppida arvuti kasutamist ja seeläbi muutub ka väike riik suuremaks.

“Nüüd, 15 aastat hiljem võib öelda, et sellest projektist sündiski midagi suurt. Eesti on erinevate edetabelite järgi üks suurima arvutikasutusega riike ning meil on hästi arendatud e-teenused,” ütles president Ilves.

Eesti riigipea nentis, et kui me mitmetes küsimustes jälgime, mida Euroopa teeb, siis IT-vallas on paljudel riikidel just meie kogemusest õppida. President Ilves rõhutas konverentsil õpetajatele ja haridusjuhtidele reaalainete ja arvutikasutuse õpetamise olulisust.

2011. aasta Tiigri Tegija Kooli auhinna pälvis Konguta kool Tartumaalt, mis on teistele eeskujuks kaasaegsete õppemeetodite ja tehnoloogiate kasutamises. Tiigri Tegija auhinna võitnud kool saab võimaluse ajakohastada 10 000 euro eest kooli IKT taristut.

Tiigri Tegija 2011 Õpetaja auhinnale kandideeris mitukümmend õpetajat üle Eesti. Kõige uuendusmeelsemaks õpetajaks tunnistas zürii Valga gümnaasiumi matemaatika-, majandus- ja arvutiõpetaja Eva Tsepurko. Tiigri Tegija auhinna võitnud õpetaja saab võimaluse katta 2000 euro ulatuses enesetäiendamise kulusid välisriigis või IKT vahendite muretsemist.
Loe edasi: Tiigri Tegija 2011 tiitli pälvisid Valga õpetaja Eva Tsepurko ja Konguta kool

Sulalumi ohustab katuseid

Soojenev ilm ning lumesajule järgnenud sula võib tekitada majade katustele rasked lumekamakad, mis võivad ohustada katusekonstruktsioone ning seada ohtu möödakäijate tervise.

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi tuletab kinnistuomanikele meelde, et lumekoristusele ja jääpurikatele katuseräästas peaks erilist tähelepanu pöörama ning rõhutab, et katuselt tuleb üleliigne lumi ja purikad kindlasti eemaldada. “Lindiga piiramine ei vabasta majaomanikku vastutusest võimalike õnnetuste ees ega katuse hooldamise kohustusest. Katusekonstruktsioone võib märja lume korral ohustada juba lumekiht paksusega 0,3 meetrit,” hoiatas Mardi, kelle sõnul läheb katuse remont kindlasti kallimaks kui õigel ajal tehtud lumekoristus.

Katustel lumetõrjetööde teostamise ajaks oleks vajalik kaasata lisajõude, näiteks tööde ohupiirkonnas liiklejate hoiatamiseks. Ohuala tuleb tähistada silmapaistvalt ja arusaadavalt. “Tööde teostamise järgselt on viisakas teedele kogunenud lumi ja jää ka ära koristada,” pani Mardi kinnistuomanikele südamele. Loe edasi: Sulalumi ohustab katuseid