Aasta orhideed on kahelehine ja rohekas käokeel

Ööviiul

Eesti Orhideekaitse Klubi valis välja selle aasta orhideed. Nii kahelehine käokeel , ked atuntaks eka ööviiuli nime all kui rohekas käokeel kuuluvad kaitsealuste liikide III
kategooriasse. Viimastel kümnenditel on mõlema liigi arvukus vähenenud, seda nii kasvukohtade hävimise kui setõttu, et nii nagu
mitmeid teisi kodumaiseid orhideeliike, ohustab ka käokeeli vaasi noppimine.

Käokeeled kasvavad loopealsetel, hõredates kadastikes, puisniitudel ja loometsades. Kahelehine käokeel on hajusalt levinud üle Eesti, kuigi ida ja kagu poole liikudes muutub harvemaks. Rohekas käokeel eelistab kuivemaid kasvukohti ning on lubjalembesem, seetõttu
on ta sagedam Lääne-Eestis. Liigi määramiseks tasub uurida käokeelt igal pool, sest nii võib avastada mõne täiesti uue leiukoha.

Neid kahte sarnast liiki polegi nii raske eristada, selleks tuleb ära oodata õite avanemine, sest kõige kindlam tunnus, mille järgi liiki määrata, peitub õie ehituses.

Orhideetundjad õpetavad, et käokeele õie keskosas asuvad kaks tolmukalaadset organit. Kui need asetsevad lähestikku ja rööpselt nagu jutumärgid, siis on tegemist kahelehise käokeelega. Rohekal käokeelel on „tolmukad” teineteise poole kaldu ja nende vahe üsna suur.
 Heaks määramistunnuseks on ka lõhn. Kui õide puhkenud ööviiulid täidavad suveõhtul oma meeldiva aroomiga terve metsaaluse, siis roheka käokeele lõhna tunneb alles nina õitesse pistes.
 Käokeelte õitseaeg on jaanipäevast juuli keskpaigani, ilmast ja kasvukohast sõltuvalt võib see kõikuda umbes nädala jagu.

Leiukohtade andmeid saab igaüks sisestada loodusvaatluste andmebaasi  http://loodus.keskkonnainfo.ee/lva/LVA.aspx?page=lvadb [1]Kõigi loodusesõprade abi on teretulnud!

Aasta orhidee eesmärk on valitud liike laiemalt tutvustada ja nende elu veidi lähemalt uurida, saada täpsemat pilti liikide levikust Eestis ja pöörata tähelepanu leiukohtade kaitsmisele.

Eesti Orhideekaitse Klubi kuulutab aasta orhidee välja juba kolmandat korda. Varasemalt on seda tiitlit kandnud punane tolmpea (2010) ja tõmmu käpp (2011).