Viljandimaa majanduse arengut planeeritakse läbi majandusnäitajate analüüsi

“Arengu kavandamiseks tuleb järjepidevalt analüüsida olemasolevat olukorda. Majanduse arenguks tuleb analüüsida majandusnäitajaid, et suudaksime paremini planeerida taristut ning olla oma arendustegevustes ettevõtjale toeks,” kinnitas Viljandi Maavanem Lembit Kruuse, lisades: “Trendide arvestamine on ettevõtluse arendamisel alati väga oluline ning ei tohi ära unustada, et töökohad on need, mis loovad elu.”

Viljandimaa Arenduskeskus korraldas eile lühiseminari “Viljandi maakonna ettevõtete 2006-2009 aasta majandusaasta aruannete töötlusi” ning neli aastakäiku samanimelist vihikuteks köidetud aruandeid leidsid maakonna omavalitsusjuhtide ning arendusinimeste näol tänuväärse omaniku.

Ettekandega esinenud Statistikaameti peaanalüütik Mihkel Servinski tutvustas rahvastiku rände, hõivatuse ning vanusega seonduvaid muudatusi ajas ning nentis, et töö olemasolu või selle puudumine mõjutab maakonna majanduse arengut rohkem kui rahvastiku vananemine. “Arengu kavandamisel tuleks kõige tähtsamaks eesmärgiks seada see, et tagada piirkonna inimestele töö või töö tegemise võimalus. See on võti püsimajäämiseks,” nentis Servinski.

Viljandimaa Arenduskeskuse juhataja Kaarel Lehtsalu esitles kokkuvõtvalt maakonna aruannetest võetud numbreid tegevusalade kaupa. “Kuna ka 2010 aasta andmed on koos, hakkame kohe peale nende analüüsiga. Töödeldud andmed on piisavalt head, et neid arendustegevuses kasutada. Näeme, mis valdkondadesse on vaja enam panustada ning milliseid teid edasiminekuks valida,” sõnas Lehtsalu.

Seisuga 01.12 2011 on Viljandimaalt äriregistrisse kantud4664 ettevõtet, sh 1912 FIE-t, 1021 MTÜ-d ja 29 SA-d.

Harku ja Viimsi vallad saavad uue geodeetilise põhivõrgu

Geodeesiaettevõte AS Planserk alustas vastavalt Maa-ametiga sõlmitud lepingule Harku ja Viimsi valdade 1. järgu kohaliku geodeetilise põhivõrgu rekonstrueerimist ja rajamist. Valla geodeetilise põhivõrgu rekonstrueerimine ja selle tulemusel rajatud täpsem geodeetiline võrk on vajalik maade mõõtmisel ja müügil, planeeringute kehtestamisel, hoonete, teede- ja muu infrastruktuuri ehitamisel, liikluse korraldamisel jne.

„Nii Harku kui Viimsi vald on viimasel aastakümnel kiirelt arenenud. Infrastruktuuri-, teede-, elamu- ja tööstusehitus nõuab ka geodeetilise võrgu kaasajastamist, et tööde teostajatel oleks lihtsam oma kavandatut ellu viia,“ sõnas AS Planserk juhataja Rein Lainevool.  Rein Lainevoolu sõnul jaguneb kohalik geodeetiline võrk mõõtmiste täpsuse, märkide kindlustatuse ning võrgu hierarhilise ülesehituse kohaselt 1., 2. ja 3. järguks.

„Kohaliku geodeetilise võrgu 1. järgu moodustavad kohaliku geodeetilise võrgu lähtepunktid, mille täpsuseks on +/-1 cm mõõtmiste epohhil. Kohaliku geodeetilise võrgu 1. järgu tihendamiseks rajatakse vajadusel 2. järk.“ Nii sätestab värske keskkonnaministri määrus „Geodeetiline süsteem “ geodeetiliste võrkude kohta. Tavapäraselt rajatakse Eesti valdade ja asulate geodeetilise põhivõrgu 1. järk riigi tellimusel. Geodeetilise põhivõrgu 2. järgu tellib juba kohalik omavalitsus ise, kui vajalikuks peab.

Tööd võib jagada nelja etappi. Kõigepealt viiakse läbi olemasolevate geodeetiliste märkide ülevaatus ja määratakse nende vastavus ja sobivus rekonstrueeritavasse võrku. Seejärel määratakse uute rajatavate märkide asukohad ja kooskõlastatakse need vallavalitsusega ning vajadusel trasside valdajatega.  Ehitamise käigus remonditakse võrku kaasatud olemasolevad ja rajatakse uued kohtkindlad märgid. Kolmandas etapis teostatakse geodeetilise võrgu mõõtmine GPS meetodil ja neljandas mõõtmis- ja tasandusarvutused ning aruannete koostamine.

Tööd Harku ja Viimsi valdade 1. järgu kohaliku geodeetilise võrgu rajamiseks ja rekonstrueerimiseks peavad olema lõpetatud 2012. aasta maikuuks, vastavalt Maa-ameti poolt korraldatud riigihanke tingimustele.

Lisainformatsioon: www.planserk.ee

Sänna Kultuurimõis otsib oma kollektiivi täiendust

Sänna Kultuurimõis kuulutab välja konkursi, et oma loovasse kollektiivi leida inimest, kes soovib:

  • osaleda maailma loomise protsessis,
  • elada harmoonias,
  • teostada oma kõige kaunimaid, pöörasemaid ja erilisemaid unistusi,
  • avardada ja laiendada oma maailma ja maailmavaadet,
  • osaleda aktiivselt kogukonna arengus,
  • suhelda inimestega.

Sänna Kultuurimõis on Võrumaal Rõuge vallas Sänna külas ajaloolises mõisahoones tegutsev kultuuri-, vabaaja- ning kogukonnakeskus. Kultuurimõisa nii vormiline kui sisuline loomine algas 2009. aastal ning see on pidevalt jätkuv protsess. Hetkel tegutseb Kultuurimõisas raamatukogu, noortetuba, käsitööklass, puutöökoda, keraamikaklass, velokuur; toimuvad seminarid, laagrid ja mitmekesised huvitegevused; võõrustatakse kunstiresidente ja vabatahtlikke. Mõisa lähistel on permakultuuri aed ja kosmiline päikesesüsteemi õppe-matkarada „Sänna Taevarada”.

Seoses struktuurimuudatustega organisatsioonis otsime Kultuurimõisa juurde inimest, kes aitab edasi arendada ja hallata Sänna raamatukogu kui tänapäevast multifunktsionaalset haridus- ja vabaaja veetmise keskust, mis hõlmab enda alla ka noortetoa tegevused ja kaugtöökeskuse.

Tulevane raamatukogu (noortetoa ja kaugtöökeskuse) juhataja võiks olla:

  • kõrgharidusega,
  • väga hea suhtlemisoskusega, rõõmsameelne ja sõbralik, kes soovib jagada maailmale ilu ja armastust,
  • noorusliku vaimuga (vanus ei ole oluline),
  • iseseisva mõtlemis- ja algatusvõimega,
  • väga heade arvutikasutamise oskustega,
  • inglise keele oskusega.

Sänna Kultuurimõis ei ole lihtsalt töökoht, see on elustiil.

Kui sa arvad, et see koht on just Sinule mõeldud, siis palun saada meile koos CV-ga oma essee ühel valitud teemadest:

„Minu unistuste raamatukogu”
„Sellisesse raamatukokku tulevad ka noored hea meelega”

Lase loovus valla ja ära muretse, kui unistuste mõtted tunduvad utoopilised – Sänna Kultuurimõisas on kõik võimalik. Kirjelda palun võimalikult detailselt oma visiooni, võib viidata, milliseid võimalusi (programme/kanaleid) kasutaksid oma mõtete teostamiseks.

Palun saada materjalid vähemalt 1. aprilliks: kultuurimois@kultuuritehas.ee

Rohkem infot:
Kadi Noor
Tel +372 5558 8929
www.kultuurimois.kultuuritehas.ee

Tartu ettevõtlikud naised tunnustavad vanavanemaid

Tartu ettevõtlikud naised ootavad ettepanekuid tunnustust väärivate vanavanemate kohta. Kandidaate saavad esitada kõik soovijad, tunnustust väärivate vanaemade ja vanaisade kohta oodatakse infot 30. märtsini 2012.

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiooni (EENA) Tartu klubi  tänab ja tunnustab emadepäeva künnisel taas vanavanemaid, kes on kasvatanud oma lapselastest tublid, õigete väärtushinnangutega ja oma põhitööd – õppimist – tõsiselt võtvad ning koolielus aktiivselt kaasa löövad noored.

Ettevõtmise käigus tunnustatakse Tartumaal elavaid vanavanemaid, kes kasvatavad (on kasvatanud) lapselapsi ilma lapselaste endi vanemate toeta enam kui  5 aastat, kelle lapselaps on 10 ja enam aastat vana ning õpib algkoolis, gümnaasiumis, kutsekoolis või kõrgkoolis.

Esmakordselt tunnustati tublisid vanavanemaid 2009. aastal, siis aastatel 2010 ning 2011. EENA Tartu Klubi soovib seda traditsiooni jätkata ka aastal 2012.

EENA Tartu klubi kontaktisikud:
Heli Peetsmann, heli.peetsmann@gmail.com
Lea Voltri, lea.voltri@raad.tartu.ee 

Konverents “Säde Seltsi jälgedes” Valgamaal

Valga Muuseumisõprade Selts koostöös Valga Muuseumiga kutsuvad kõiki Valgamaa rahvakultuuri ja ajaloopärandiga tegelevaid MTÜ-sid ja organisatsioone konverentsile “Säde Seltsi jälgedes”, millega tähistame Säde Seltsi 110. aastapäeva.

Päeva eesmärk on Valgamaal tegutsevate rahvakultuuri ja ajaloopärandiga tegelevate MTÜ-de ja organisatsioonide koostöö ja infovahetuse parandamine, samuti Valgamaa ajaloo ja kultuuripärandi kasutamine kogukonna aktiveerimiseks ja kodutunde süvendamiseks.

Ootame kõiki huvilisi konverentsile 21. veebruaril 2012 algusega kell 10 Valga Kultuuri- ja Huvialakeskusesse (Kesk 1, Valga).

Esinejateks on Eesti  Rahva Muuseumi direktor Krista Aru, maarahva laulik Margus Konnula ehk Contra ja Valga Muuseumi direktor Marek Nõmmik. Päeva juhib Marek Mekk.

PÄEVAKAVA:
10.00  KALEV HÄRK, Valga linnapea – Avasõnad
10.10-11.00 KRISTA ARU – “Omakultuuride rollist Eesti kultuuriruumi säilitamisel”
11.00-11.45  CONTRA –  “Koostöövõimalustest inimeste vahel”
11.45-12.00  MAREK NÕMMIK – “Valga Muuseum – piirkondliku identiteedi säilitaja”
12.00-12.30 Kohvipaus ja kontaktiturg
12.30-14.45 MÕTTEKODA: koostöövõimalused ajaloo ja kultuuripärandi kandepinna laiendamisel
14.45-15.00 Kokkuvõte

Konverents on tasuta.

Registreerimine 6.-20. veebruaril 2012 telefonil +372 766 8861 või e-postiaadressil: margit@valgamuuseum.ee

Ruhnus on võimalik jäält kalu noppida

Vesi murrab jääkihi alt pinnale.

Kummalisel kombel pressib vesi tugeva merejää kihi alt välja pinnale. Pikki mõrasid asetsevad tumedad augud, millest väljapurskuv vesi tekitab miniatuurseid järvesid jää peale. Pisikesed kalad, ei saa midagi parata, et vee surve nende uimedest tugevam on, niisiis surub vesi nad teisele poole turvalist jääkihti.
Seal on kalakesed kergeks saagiks röövlindudele ja rebastele ning muidugi ka meile! 

Tänu säärasele kummalisele fenomenile on ühtäkki kalapüük sama lihtne ja seaduslik kui metsast marjade noppimine. Kõik teie, kellel pole võrku või püügiluba või paati või üldse mitte midagi, siin on teie võimalus saada endale või kassile üks soolane suutäis! Kott kaasa ja kalu korjama!

Allikas: Ruhnu blogi, Marten

Saaremaa-Hiiumaa jäätee avatakse tuleval nädalal

Foto: ilmajaam.ee

Selle nädala jääuuringud näitasid, et Saaremaa-Hiiumaa vahele on võimalik sõiduautode jaoks jäätee rajada, annab teada saarlaste ajaleht Meie Maa. Esmaspäeval alustavad hiidlased trassi rajamise ettevalmistustöödega.

Maanteeamet korraldab järgmiste jääteede rajamist:

1. Haapsalu – Noarootsi (Haapsalu Suur-Mere tn ja Noarootsi Österby sadama vahel). Pikkus 3,7 km. (avatud)
2. Rohuküla – Sviby (mandri ja Vormsi vahel). Pikkus 10,2 km. (avatud)
3. Rohuküla – Heltermaa (mandri ja Hiiumaa vahel). Pikkus 26,5 km. (avamata)
4. Lao – Kihnu (mandri ja Kihnu vahel). Pikkus 13,0 km. (avamata)
5. Virtsu – Kuivastu (mandri ja Saaremaa vahel). Pikkus 9,0 km (avamata).
6. Tärkma – Triigi (Hiiumaa ja Saaremaa vahel). Pikkus 18 km (avamata).

Seoses Tartu suusamaratoniga on liikluses ümberkorraldusi

Maanteeameti teade:
Täna on mitmetel Otepää-Kääriku-Puka-Palupera-Elva piirkonna teedel ajutine liikluse sulgemine alates kella 6st hommikul kuni kella 18ni seoses Tartu Suusamaratoniga. Täpsem info teede sulgemisest on Maanteeameti kodulehel www.mnt.ee.