12 veebruar 2012 Archives

Esimese Tartu Teatemaratoni võitis meeskond SK Biathlon

TartuTeatemaraton_Start_TarmoHaud — TartuTeatemaratoni start. Foto: Tarmo Haud

Täna, 12. veebruaril toimus esimest korda Tartu Teatemaraton, mille võitjaks tuli meeskond SK Biathlon. Teise koha suusatas välja meeskond Team TT ning kolmandaks tuli Haanja Rattaklubi.

Võitjameeskonna mitteametlik sõiduaeg oli 2:44:15. Suusatajate meeleolu rajal oli väga hea ning 1. Tartu Teatemaratoni saatsid positiivsed emotsioonid: „Kõik on hästi, kõik on õnnelikud,“ sõnas võitjameeskonna ankur Marten Kaldvee ning järgmisel aastal lubati kindlasti tulla võitu kaitsma.

Tartu Teatemaratoni ellukutsuja Madis Lepajõe on kindel, et teatemaraton muutub traditsiooniks: „Kui sellel aastal võttis osa üle 100 meeskonna, siis järgmisel aastal on arv kindlasti kahekordne.“

Kokku oli 1. Tartu Teatemaratoni stardis 105 vahvat meeskonda.

Täna toimusid ka Avatud Raja 63, 31 ja 16 km distantside sõidud ning Tervis Plussi 11. Tartu Maratoni Naistesõit. 41. Tartu Maratoni programm kulmineerub 19. veebruaril, kui sõidetakse maratoni põhidistantsid – 63 ja 31 km.
Loe edasi: Esimese Tartu Teatemaratoni võitis meeskond SK Biathlon

Mulgi uisumaraton toimub väga heades oludes

Täna peetavaks Mulgi uisumaratoniks valmistatud 4,3 kilomeetri pikkune rada on uisutajate kinnitusel väga heas korras ning korraldajad jätkavad raja kastmist, et pakkuda Viljandi järvele saabuvatele sportlastele parimaid tingimusi.

«Kogu uisuring on kahekordselt kastetud,» teatas Mulgi uisumaratoni korraldava Viljandi rattaklubi president Veiko Šmidt. Alates kolmapäevast on järvel olnud ka hulgaliselt maratoniks treenijaid, kes on jääolusid kiitnud.

Mulgi uisumaratoni start antakse täna kl 12. Maratonil on kavas 50 kilomeetri pikkune põhisõit ja 30 kilomeetrine poolmaraton. Osaleda soovijad saavad end kirja panna ka vahetult enne starti võistluspaigas.

Kell 15.15 on jääle oodatud aga kõik need, kes võidu peale uisutada ei soovi. Neile on kavas 10 kilomeetri pikkune rahvasõit. Reede hommikuks oli end maratonile kirja pannud sada osalejat.

Maratoni stardi- ja finišipaik asub Viljandi järve rannas, kus on kõigile kohalesaabujatele piisavalt parkimiskohti. Võistlejatel on võimalus abi ja kehakosutust saada raja servas olevast teeninduspunktist, finišis ootab neid soe jook ja supp. Ilmaprognoos on uisutajatele soodne, sest lubatakse 5-10 kraadi külma ning kerget lõunatuult. Loe edasi: Mulgi uisumaraton toimub väga heades oludes

Selgusid riikliku programmi „Pühakodade säilitamine ja areng“ 2012. aasta toetuste saajad

Muinsuskaitseamet kinnitas riikliku programmi „Pühakodade säilitamine ja areng“ 2012. aasta eelarve, mille põhjal eraldatakse pühakodade restaureerimiseks 660 486 eurot.

Pühakodade programmi juhtnõukogu otsusel saavad restaureerimistoetust seitsme eri konfessiooni pühakojad. Eelarve koostamise peamine eesmärk on programmi raames varem alustatud, kuid hetkel pooleliolevate tööde lõpetamine. Rahalise abiga loodetakse läbi viia tänuväärne töö Eestimaale iseloomulike ja kultuuriväärtust omavate hoonete säilitamisel.

Pooleliolevatest töödest viiakse lõpule Väike-Maarja kiriku torni taastamine, Ridala kiriku katuse remont, Ilumäe kabeli restaureerimine (kabel on olnud alates 2006. aastast muldpõranda ja tellingutega), Haljala kiriku seenkahjustuste likvideerimine, Harju-Jaani kiriku käärkambri katuse restaureerimine, Kuressaare Nikolai kiriku ning Priipalu kiriku katuste restaureerimine, Hageri vennastekoguduse palvela katuse avarii-restaureerimine (katus kukkus 2011. aasta kevadel lume raskuse tõttu sisse).

Samuti eraldatakse toetusi omafinantseeringu katteks Naissaare ja Esku kabelile ning Risti, Avinurme, Mihkli ja Rõuge kirikule. Need kirikud on aktiivselt taotlenud ja saanud valdava osa restaureerimistoetusest väljaspool pühakodade programmi. Loe edasi: Selgusid riikliku programmi „Pühakodade säilitamine ja areng“ 2012. aasta toetuste saajad

Lõpeb skautide talvine suurkogunemine Tapal

skaudid — Skaudiehitiste võistluse võidutöö aastast 2006. Foto: skaut.ee

Täna lõpevad Tapal kogu nädalavahetuse kestnud skautide talimängudele, mille seekordne pearõhk on talvises metsas matkamise oskuste õppimisel ning päästealasel ennetustööl. Laagrisse on oodata ligi 200 skauti.

Põhikooli riiklik õppekava toob ühe õppekorraldust läbiva teemana välja noorte arendamise tervise ja ohutuse valdkonnas. Skautlus formaalharidust toetava noorte liikumisena annab siinkohal oma panuse. Laagris õpetati esmaabi külmakahjustuste korral, lõkke ohutut tegemist, looduse tundmist jpm. Tegevust pakkus ka Päästeamet. „Laagriga õpivad lapsed oskusi, mis kipuvad olema unustatud,“ ütles laagri korraldaja Kristjan Kruus.

Talimängude ühe uudse tegevusena sai esimesel õhtul iga osaleja endale valmistada lumeräätsad ning järgmise päeva matkamängu raames said kõik osalejad lumes räätsadega matkamist proovida.

Skautlusele traditsiooniliselt toimus laupäeval lõkkeõhtu. Lõkkeõhtu on moodus päeva kokkuvõtmiseks mängude, etteastete ja lauludega. Seekordse lõkkeõhtu viis läbi Rakvere teatri näitleja Margus Grosnõi.

Käesoleval aastal möödub 100 aastat skautluse algusest Eestis. Juubeliaastaga seotult toimub laagri esimesel õhtul Eesti skautlus 100 lühifilmikonkursile laekunud filmide vaatamine. Filmikonkursi teemana jäädvustasid osalejad ühe skautlusega seotud tegevuse. Loe edasi: Lõpeb skautide talvine suurkogunemine Tapal

Siiri Sisask esitleb kauaoodatud albumit „Hommikupuu“

23. veebruaril esitleb Siiri Sisask oma rockalbumit „Hommikupuu“, mis valmis koostöös rahvusvahelise kontserniga Universal Music. Plaadil on 10 uut lugu, esimene singel ”Toolid on tühjad” ilmus jaanuari keskel. Alates esmaspäevast, 13. veebruarist jõuab raadiojaamadesse kaksiksingel „Siin ja praegu“ & „Ma ei ütle midagi muud“.

Möödunud aasta kevadel võttis albumi „Hommikupuu“ produtsent Marko Atso rahvusvahelise plaadifirmaga Universal Music ühendust. Pärast esialgse muusikalise materjali kuulamist allkirjastati koostööleping. „Meil on suur au, et nii unikaalne laulja usaldas oma muusika meie kätesse,“ ütles Universal Music esindaja Leen Kadakas. „Tegemist on äärmiselt andeka ja võimsa artistiga, kelle sahtlisse kirjutatud lugude hulk ja kvaliteet lõid meid sõna otseses mõttes pahviks. Kogu albumi valmimisprotsess oli äärmiselt sujuv ja professionaalne ning album „Hommikupuu“ näitab Siiri Sisaskit täiesti uuest küljest,“ lisas Kadakas.

Esitluskontserdil Rock Cafe’s astuvad lisaks Siiri Sisaskile lavale Eesti tippmuusikud – basskitarril Mihkel Mälgand, trummidel Marko Atso, kitarri mängib Tarvo Valm ja tšellot Kaido Kelder.

Lisainfo: Kirke Ert, tel 555 20004

Jääteede rajamine peatab ajutiselt laevaliikluse

Seoses kavandatavate riiklike jääteede rajamisega peatab Veeteede Amet Maanteeameti taotluse alusel ajutiselt alates 16. veebruarist 2012 kella 00-st laevaliikluse Väinameres Virtsu–Kuivastu laevateest põhja poole, Rohuküla–Heltermaa laevateest lõuna poole ja Sõru–Triigi laevateest ida poole jääval merealal ning Liivi lahel Munalaid-Kihnu laevatee alal. Lisainfo jääteede rajamise kohta Maanteeametist.

Allikas: Veeteede Amet

Saare Maavalitsus jagas teeneteplaate

Üks Saare Maavalitsuse teeneteplaadi saaja on laulja Ivo Linna

Maavalitsuse komisjoni otsusega saavad Saare maavalitsuse teeneteplaadi tänavu kaheksa saarlast.

Roomassaare sadama kapten Kaarel Niine saab teeneteplaadi noorte merehariduse ja purjetamise edendamise eest Saaremaal. Kaarel Niine eestvedamisel hakati 1970-ndatel aastatel aktiivselt tegelema noorte mereringi ja purjetamise edendamisega. Tema algatusel rajati Nasva sadamasse jahtklubi, mille ümber koondus hulk purjetamishuvilisi noori. Roomassaare sadamakaptenina on ta igati hoolitsenud selle eest, et sadam oleks purjetajasõbralik.

Laulja Ivo Linnale määrati teeneteplaat Saare maakonna tutvustamise eest nii mandril kui väljaspool Eestit. Ivo Linna on tõeline Saare maakonna kultuurisaadik, kellel on vaieldamatult suured teened kodumaakonna tutvustamisel ja hea maine kujundamisel. Hoolimata tihedast ajagraafikust leiab ta ikka aega olemaks saarlaste-muhulaste esindaja. Muhulased ise ütlevad, et Ivo on üks hirmus südamlik inimene, kellel on teiste jaoks alati aega.

Saarte Hääle toimetaja Rita Loel saab teeneteplaadi Naiskodukaitse Saaremaa ringkonna taastamise, eestvedamise ning ajaloo uurimise ja talletamise eest. Rita Loel on olnud Naiskodukaitses erinevate ettevõtmiste algataja: Saaremaa ringkonna taastamine, sõduriperede toetusprogramm, sõdurikodu loomine Paldiskisse, Saare maakonna aasta ema ja isa konkurss ning tänuüritused, Naiskodukaitse ajaloo uurimine ja talletamine ning erinevate mälestusürituste läbiviimine. Loe edasi: Saare Maavalitsus jagas teeneteplaate

Avati näitus “Uisutamine vanas Tartus”

Eile avati 19. sajandi Tartu linnakodaniku muuseumis (Jaani 16) näitus uisutamisest vanas Tartus. Kes kordki on uisutanud, teab emotsiooni, mida pakub liuglemine helendaval jääl. Näitus heidab pilgu uisutamisele 19. sajandi ja 20. sajandi alguse Tartus.

See talvine ajaviide oli vanas Tartus väga armastatud nii laste kui täiskasvanute hulgas. Uisutati peamiselt Emajõel ja botaanikaaia tiigil. Liuväljal mängis õhtuti muusika, põlesid laternad, tehti ilutulestikku. Tol ajal nimetati uisutamist lumekingadega jooksmiseks, uisujooksmiseks või tritsutamiseks.

Näitusel esitatud kolm lugu uisutamisest maalivad sõnadega pilte, mida fotodena säilinud ei ole. Meeleolukad on G. J. Schultz-Bertrami kirjeldused, Tartu ülikooli keemia professor Friedemann Goebeli poolt Jenasse abikaasale saadetud kirjad ja K. A. Hindrey mälestused Treffneri kooli uisuteest. Väljapanekut täiendavad artiklid kaasaegsest ajakirjandusest, fotod, postkaardid ning valik uiske.

Eksponeeritud materjalid on pärit Tartu Linnamuuseumi, Eesti Spordimuuseumi, Eesti Rahva Muuseumi, Eesti Kirjandusmuuseumi ja Eesti Ajaloomuuseumi ning kollektsionäär Aivo Aia kogudest. Näitus jääb avatuks kuni 18. märtsini.
Loe edasi: Avati näitus “Uisutamine vanas Tartus”